lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-11082/95

Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 23.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-11082/95
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
23.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1180
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-11082/37Viru Maakohus Rakvere kohtumaja21.01.20151-13-11082/91Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja19.03.20181-13-11082/104Viru Maakohus Rakvere kohtumaja20.06.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-16-4912/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja18.04.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis

Tartu Ringkonnakohus 23. aprill 2018 1-13-11082 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Maarika Kuusk Aleksei Semjonovi (isikukood 37910103716) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 19. märtsi 2018. a määrus Aleksei Semjonovi kaitsja vandeadvokaadi abi Robert Sprengk Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sergei Listov Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 19. märtsi 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 21. jaanuari 2015. a otsusega tunnistati Aleksei Semjonov süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 113 ja § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi. Kohaldades KarS § 64 lg-t 1 ja KarS § 68 lg-t 1, luges kohus A. Semjonovi kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 29. juuni 2013. Vangistuse lõpptähtpäev on 29. juuni 2020.
2.26. veebruaril 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Semjonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur A. Semjonovi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud.
3.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 17.09.20261-26-6089/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-6214/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.09.20261-26-5613/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.09.20261-26-4807/12Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Viru Maakohtu 19. märtsi 2018. a määrusega jäeti A. Semjonov karistuse kandmiselt vabastamata. Kohus märkis, et A. Semjonovit on kriminaalkorras korduvalt karistatud, reaalset vangistust kannab ta kaheteistkümnendat korda. Varasemalt on A. Semjonov olnud kriminaalhooldusel viiel korral. Üks katseaeg lõppes uue süüdimõistmisega ning kaks katseaega erakorraliste ettekandega. See näitab, et kinnipeetav ei ole motiveeritud kriminaalhoolduse abil muutuma. Kohus luges positiivseks, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on vanglas töötanud ning töötab jätkuvalt, samuti on ta läbinud edukalt sotsiaalprogrammi. A. Semjonovil on vabanemisjärgne elukoht MTÜ-s A, kuid tegemist on ajutise elamispinnaga kuueks kuuks kuni aastaks. Puuduvad tõendid selle kohta, missugused on kinnipeetava elutingimused pärast

majutusteenuse lepingu lõppemist. A. Semjonovi katseaeg kestaks

29.juunini 2020. Vabanemisel ei ole A. Semjonovile garanteeritud töökohta, vaid üksnes praktikakoht. Lisaks korduvale karistatusele on ka alalise elu- ja töökoha puudumine asjaolu, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades kinnipeetava toime pandud kaht erinevat kuritegu ja korduvaid karistusi, ei ole tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Kuigi A. Semjonov on läbinud sotsiaalprogrammi, ei ole välistatud, et range järelevalve lõppemise korral toimub taas tagasilangus ning A. Semjonov asub tarvitama alkoholi. Nii viimased kui ka varasemad kuriteod pani süüdimõistetu toime alkoholijoobes.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4.Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Semjonovi kaitsja R. Sprengk, kes palub maakohtu määruse tühistada ja kaaluda A. Semjonovi ennetähtaegset tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, miks positiivsed asjaolud ei kaalu üles kuriteo asjaolusid ja süüdimõistetu varasemat elukäiku. Maakohtu määrusest ei nähtu, millised on kuriteo asjaolud, mis kaaluvad üles positiivsed asjaolud. Kaitsja ei nõustu kohtu arvamusega, et A. Semjonovi puhul on alust eeldada alkoholi jätkuvat kuritarvitamist. Kohus ei arvestanud, et kinnipeetava karistusaeg algas aastal 2013 ja seetõttu pole ta saanud alkoholi tarvitada nelja ning poole aasta jooksul. Kaitsja hinnangul puuduvad ka elukohaga seonduvad riskid, kuna aktiviseerimiskeskuse eesmärk on võimaldada isikul pärast vangistust pöörduda tagasi normaalsesse ellu ja anda ning tagada isikule selleks vajalikud võimalused. Asjaolu, et kinnipeetav saab aktiviseerimiskeskuses elukoha kuni aastaks, ei tähenda, et tal edaspidi elukohta ei ole. Kinnipeetav soovib kolida perega kokku. Sellist soovi on avaldanud ka kinnipeetava elukaaslane. Vabanemisjärgselt on A. Semjonovil praktikakoht ehitusettevõttes. Ehitusettevõtja on nõus võtma kinnipeetava praktikale läbi tööbörsi, mis tähendab igal juhul tasulist tööd ja võimalust teenida endale elatusvahendeid. Seega pole alust arvata, et A. Semjonovil on majanduslikud raskused, mida ei saa tööga ületada. Kohus ei ole piisavalt arvestanud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Kaitsja lisas määruskaebusele E. OÜ 26. märtsi 2018. a garantiikirja A. Semjonovi praktikale võtmise kohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.A. Semjonov on karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku, mistõttu on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Maakohus jättis A. Semjonovi vabastamata muu hulgas põhjusel, et süüdistataval puudub alaline elukoht. Ka ringkonnakohtu hinnangul on A. Semjonovi enne tähtaega vangistusest vabastamine välistatud juba seetõttu, et tal puudub elukoht, kus ta saaks elada vähemalt kuni katseaja lõpuni. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 5 ls-st 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega. KarS § 76 lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal peab aga süüdlane KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas. Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (Riigikohtu 30. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-45-16, p 7). Kohtule esitatud materjalide kohaselt on A. Semjonovil võimalik asuda pärast vanglast vabanemist elama MTÜ A. Tulevik rehabiliteerimis-keskusesse. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et nimetatud mittetulundus-ühing sõlmib vangistusest vabanenutega tähtajalise majutusteenuse lepingu kuueks kuuks, erandkorras kuni üheks aastaks. A. Semjonovi katseaeg lõpeks aga alles 29. juunil 2020. Seega puudub A. Semjonovil alaline elukoht, kus ta saaks elada katseaja lõpuni. Kuigi määruskaebuses on kaitsja esitanud väite, mille kohaselt on A. Semjonovi eesmärk oma perega kokku kolida, ei nähtu määruskaebusest ega 2(3)

kohtuasja materjalidest ühtki konkreetset elukohta ega kinnituskirja, et A. Semjonovil oleks elukoht ka pärast A lahkumist. A. Semjonov on maakohtu istungil märkinud vaid seda, et esialgu soovib ta elada A ning kui õnnestub, siis hakata edaspidi elukaaslasega koos elama (KoTo, tl 38). Seega pole A. Semjonovil alalise elukoha puudumise tõttu tagatud käitumiskontrolli kohaldamine kogu katseaja kestel, mistõttu ei saa süüdimõistetut ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

6.Kuigi A. Semjonovil pole vabanemisjärgset elukohta ja see välistab võimaluse ta enne tähtaega vangistusest vabastada, märgib ringkonnakohus, et isegi juhul, kui formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks oleksid täidetud, ei saaks A. Semjonovit vabastada tulenevalt KarS § 76 lg-st 4. A. Semjonovil on karistusregistri andmetel seitse kehtivat kriminaalkaristust. Teda on korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest, kuid kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Viimati karistati A. Semjonovit lisaks varguse katsele ka raske isikuvastase kuriteo – oma õe tapmise – eest. Kuigi on positiivne, et A. Semjonov on vangistuses käitunud hästi – tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud tööhõives ja ta on läbinud sotsiaalprogrammi – ei ole tema vabanemisjärgsed elutingimused kiita. A. Semjonovil puudub lisaks alalisele elukohale ka garanteeritud töökoht. Kaitsja lisas määruskaebusele garantiikirja, milles E. OÜ esindaja lubab A. Semjonovi esmalt praktikale võtta ning tööle rakendada üksnes juhul, kui A. Semjonov praktika edukalt läbib (KoTo, tl 59). Seega ei ole garanteeritud, et A. Semjonovil on pärast vabanemist kindel sissetulekuallikas. Arvestades, et A. Semjonov on varem pannud toime varavastaseid kuritegusid, on suur oht, et ta asub majanduslikesse raskustesse sattudes tagasi kuritegelikule teele. A. Semjonovi puhul on uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks ka alkoholi tarvitamine, kuna ta on varasemalt kuritegusid toime pannud just alkoholijoobes. Kuigi on positiivne, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi ning vangistuse tõttu ei ole ta saanud ligikaudu neli ja pool aastat alkoholi tarbida, ei ole välistatud, et vabaduses tuleb tagasilangus.
7.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 19. märtsi 2018. a määruse muutmata ja A. Semjonovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ Juhan Sarv

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Aarne Sarjas

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20261-26-5941/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja