Kohtuasi 1-13-11082
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.01.2015.a., Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-11082
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiit Kullerkupp Rahvakohtunikud Tiiu Alavere, Heli-Liivia Komp
Kohtuistungi sekretär tõlk
Kai Rosar Tatjana Šibajeva
prokurör kaitsja
Sirje Merilo v.adv Anti Aasmaa
Kriminaalasi Kohtuistungi aeg Süüdistatav
Aleksei Semjonov süüdistuses KarS § 113 ja § 199 lg 2 p 9§ 25 lg 2 järgi Avalik kohtuistung 10.06. ja 10.12.2014.a. Aleksei Semjonov, isikukood 37910103716, kodakondsus määratlemata, elukoht xxxx, ei tööta, algharidus, emakeel vene keel Varem kriminaalkorras karistatud: 02.02.1996 Narva LK poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 1a 6 k vabadusekaotust tingimisi 2 a katseajaga; 14.04.1997 Narva LK poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2 järgi 1a 6 k vabadusekaotust tingimisi 2 a katseajaga; 13.10.1998 Narva LK poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi 1 a 6 k vabadusekaotust; 01.02.1999 Narva LK poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi 8 k vabadusekaotust; 30.08.2001 Tallinna LK poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi 6 k 10 p vabadusekaotust; 23.01.2003 Tallinna LK poolt KrK § 139 lg 2 p 2, § 140 lg 2 p 2,3, § 1411 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 järgi 1 a 6 k vangistust tingimisi 3 a katseajaga; 03.06.2003 Lääne-Viru MK poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 1
a 2 k 1 p vangistust; 18.11.2004 Tallinna LK poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 3 k vangistust; 26.10.2005 Rapla MK poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 6 k vangistust tingimisi 2 a katseajaga; 23.03.2010 Pärnu MK Rapla kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 2 k 15 p vangistust, mis asendati 150 tunni ÜKT-ga. 27.10.2010 asendati ÜKT KarS § 69 lg 6 alusel 1 k 27 p vangistusega; 31.03.2011 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi 28 p vangistust; 23.01.2012 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 2 järgi 3 k 28 p vangistust, mis asendati 236 tunni ÜKTga; 31.05.2012 asendati ÜKT 3 k 28 p vangistusega; 04.06.2012 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 4 k 25 p vangistust. Väärtegude eest karistatud korduvalt.
Süüdi tunnistada Aleksei Semjonov KarS § 113 järgi ja karistuseks mõista 7 aastat vangistust. Süüdi tunnistada Aleksei Semjonov KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 7 aastat vangistust lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. KarS § 68 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda 29.06.2013. Tõkend – vahistamine Aleksei Semjonovi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid Asitõend nuga - kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 2 CD plaati, jätta kriminaalasja materjalide juurde; Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel mõista välja Aleksei Semjonovilt menetluskulu riigituludesse kokku summas 3712.20 eurot (sh., määratud kaitsjale vandeadvokaat Anti Aasmaale makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 252.00 eurot, kohtumenetluses 1381.20 eurot, ekspertiiside kulu 1104.00 eurot, sundraha summas 975.00 eurot). Aleksei Semjonovil tasuda menetluskulud 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011 või Swedbank arveldusarvele nr EE932200221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: nimi, nr 1-13-11082 menetluskulu/sundraha. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks 1381.20 eurot vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt süüdistatav Aleksei Semjonovi kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, so hiljemalt 28.01.2015. a. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 11.02.2015.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 26.02.2015.a. Süüdistus Aleksei Semjonovit süüdistatakse selles, et tema varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna 01.10.2012 kella 14.30 paiku Lääne-Virumaal Tapa linnas Pikk t 33 asuvas Maxima Eesti OÜ kaupluses Maxima pani ühe pudeli viskit Scottish Leader maksumusega 9.29 eurot endale varrukasse ja möödus kassadest selle eest maksmata. Enne kauplusest väljumist pidas turvatöötaja ta kinni ja kaup tagastati. Seega Aleksei Semjonov varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna alustades vastavalt oma ettekujutusele teost võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksei Semjonovit süüdistatakse veel selles, et tema 29.06.2013 kella 19.00 paiku xxxx korteris lõi oma õele N Sle noaga kõhtu, tekitades talle parema roidekaare alla kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava koos maksa, mao ja kaksteistsõrmiksoole vigastusega ning kõhukelmetaguse verevalumiga, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus, äge maksa-ja neerupuudulikkus, äge kõhukelmepõletik, kopsupõletik ja DIC sündroom (vere hüübimishäire), mille tagajärjel N S xxxx suri. Seega Aleksei Semjonov tappes teise inimese, pani toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendid ja kohtu põhjendused KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis. Süüdistatav Aleksei Semjonov tunnistas end varguse katses süüdi, tema ütlustest nähtub, et mäletab vaid seda, et oli purjus, tahtis alkoholi, läks poodi seda varastama ja võttis esimese ettejuhtuva pudeli. KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu Aleksei Semjonovi tegevuses on tõendatud veel tunnistaja, turvatöötaja L V ütlustega, kes nägi Aleksei Semjonovit poeriiulilt pudelit võtmas ja selle eest maksmata kassadest möödumas. Sama nähtub turvakaamera salvestusest. Maxima avaldusest politseisse nähtub muuhulgas, et viski Scottish Leader hinnaga 9,29 € on kauplusele tagastatud. Aleksei Semjonovi ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteo toime kavatsetult, tema tegevuse eesmärgiks oli varastada alkoholi, ta alustas vastavalt oma ettekujutusele teost võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenenud põhjustel. Aleksei Semjonovi tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
Tapmisepisoodi tõendid Aleksei Semjonov tunnistab ennast esitatud süüdistuses süüdi, väites samas, et tappa ta ei soovinud. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et 29.06.2013 oli ta tarvitanud alkoholi ja läks õele xxxx tänavale külla, ka õde oli sel päeval juba joonud. Hakkasid seal õega õlut jooma ja telekat vaatama. Tülitsesid nagu tavaliselt, see oli neil lihtsalt selline suhtlemise viis, millest riid tekkis, et mäleta. Tema istus ühel diivanil ja õde teisel, nuga oli laual nende vahel. Mäletab hetke, kui õde oli diivanil ja hoidis käega kõhust või rinnust kinni, õel oli auk ja tema ise seisis õe juures nuga käes. Siis hakkas aru saama, et midagi on toimunud. Hakkas helistama kiirabisse ja politseisse. Edasi mäletab seda, kui oli juba politseis. Rohkem sel õhtul kedagi õe korteris ei olnud. Tunnistaja R K ütlustest nähtub, et 29.06.2013 õhtul kell 19.30 paiku sai ta politseinikuna väljakutse xxxx, kus olevat toimunud pussitamine. Enne kella 20 kohale jõudes oli kannatanu juba kiirabiautos ja viidi kohe minema. Korteris põrandal oli pikali üks isik, kes küsimise peale ütles oma nimeks Aleksei Semjonov. Isik oli alkoholijoobes, küsimise peale, et mis juhtus, ei vastanud ta midagi. Toas verd ega rüselemise jälgi ei olnud näha. Paarimees leidis köögist verise noa. Järgmisel päeval A. Semjonovi käest küsides, et mis seal korteris toimus, vastas ta, et mäletab küll, et lõi oma õde N noaga. Kohus uuris ka kirjalikke tõendeid: -sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et 29.06.2013 sündmuskohal xxxx korter, köögis kraanikausi kõrval oli nugade komplekt, kus üks verekahtlase vedelikuga määrdunud nuga mis kaasa võeti -asitõendi vaatlusprotokoll koos fotoga, millest nähtub, et sündmuskohalt kaasa võetud vaadeldud noa pikkus oli 33 cm, noa tera pikkus 19 cm, noal teral punakat värvi määrdumine -surnu ekspertiisiaktist nähtub, et N S laibal tuvastati kõhuõõnde ulatuv torke- lõikehaav paremal pool roidekaare all koos maksa, mao ja kaksteistsõrmiksoole vigastuse ning kõhukelme taguse verevalumiga, mis võis olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja viisil-29.06.2013 löögist torke-lõike vahendiga paremale poole roidekaare alla. Kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool roidekaare all koos maksa, mao ja kaksteistsõrrmiksoole vigastuse ning kõhukelme taguse verevalumiga on eluohtlik tervisekahjustus. N S surma põhjuseks on ülal nimetatud vigastused, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus, äge maksa-ja neerupuudulikkus, äge kõhukelme põletik, kopsupõletik, ja DIC-sündroom (vere hüübimishäire), surm saabus xxxx kell 17.43. N Sl tuvastatud vigastused võisid olla tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga. N Slt 29.06.2013 hospitaliseerimisel võetud vere plasmast leiti 3,0 promilli etanooli. - DNA ekspertiisi aktist nähtub, et asitõendiks olevalt noalt leiti verd ning nii kannatanu kui ka Aleksei Semjonovi DNA - asitõendi vaatlusprotokollist – numbrile 112 tehtud kõne salvestusest nähtub, et 29.06.2013 kell 19.26.04 helistab numbrilt xxxx vene keelt kõnelev meesterahvas ja teatab, et lõi kogemata oma õde noaga kõhtu, teatab aadressiks xxxx, ütleb oma nimeks Aleksei Semjonov ja õe nimeks N S. - kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nähtub, et Aleksei Semjonovil ei esinenud süüdistuses märgitud tegude toimepanemise ajal 01.10.2012 ja 29.06.2013 vaimuhaigust, ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust või muud rasket psüühikahäiret, mis takistas või piiras tema võimet aru saada oma tegude keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Aleksei Semjonova on oma vaimse tervise tõttu võimeline esinema kohtus ja kandma karistust. Aleksei Semjonov ei ole oma vaimsest tervisest tulenevalt ohtlik iseendale või teistele, ta ei vaja psühhiaatrilist sundravi.
Kohtu põhjendused tapmisepisoodis KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu realiseerimine Aleksei Semjonovi poolt ja põhjuslik seos Aleksei Semjonovi tegevuse ja N S surma saabumise vahel on tõendatud eelkõige Aleksei Semjonovi enda ütlustega ja DNA ning kohtuarstliku ekspertiisi aktidega. Aleksei Semjonov väidab, et ei mäleta löömist kuid ei eita seda, vahetult peale kuriteo toimepanemist on ta oma õe noaga löömist tunnistanud häirekeskusesse tehtud telefonikõnes, tema DNA leiti mõrvarelvalt. Kriminaalasjas puuduvad tõendid ja ka kahtlused, et kannatanule tekitas surmava vigastuse keegi kolmas isik. Kohtuekspertiisi aktist nähtub, et noalöögiga tekitati N Sle eluohtlikud tervisekahjustused, millest tekkinud tüsistuste tagajärjel xxxx saabus surm. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et antud juhul põhjustati surm ettevaatamatusest. Kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel on Riigikohus oma lahendites korduvalt väljendanud seisukohta, mille kohaselt kaudset tahtlust ja kergemeelsuse vormis ettevaatamatust tuleb piiritleda subjektiivse külje voluntatiivse elemendi abil. Mõlemal juhul tunneb isik ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse, kuid erinev on suhtumine võimalikku tagajärge. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, st soostub tema saabumisega. Ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab aga olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Noaga elutähtsate organite piirkonda löömine on kohtupraktikast teada levinud viis surma põhjustamiseks. Kohus leiab, et lüües teist inimest 19 cm terapikkuse noaga elutähtsate organite piirkonda sai Aleksei Semjonov aru oma tegevuse ohtlikkusest, kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel, pidas võimalikuks ja möönis, et sellise teo tagajärjel võib saabuda kannatanu surm. Elukogemust ja toimepandud tegu silmas pidades polnud Aleksei Semjonovil võimalik tõsimeelselt loota mingitele asjaoludele, mis oleks lubanud tal uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Eelnevat arvestades leiab kohus, et Aleksei Semjonov pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Aleksei Semjonovi tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nähtub, et Aleksei Semjonovil ei esinenud 29.06.2013 vaimuhaigust, ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust või muud rasket psüühikahäiret, mis takistas või piiras tema võimet aru saada oma tegude keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Karistus Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest ja arvestab isiku süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Aleksei Semjonov on varem kohtu poolt korduvalt karistatud isik. Tema karistust kergendab süü tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et kohtualune pani kuriteo toime kaudse tahtlusega, ka seda, et ta peale toimepandut helistas häirekeskusesse ja palus saata abi. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka kannatanu N Si käitumisega, kes kuriteosündmusele eelnenud ajal koos süüdistatavaga alkoholi kuritarvitas. KarS § 113 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse kuus kuni viisteist aastat.
Arvestades Aleksei Semjonovi süü suurust, kuriteo tehiolusid ja tema isikut leiab kohus, et karistuse mõistmisel on tema puhul karistuse eesmärkide saavutamine võimalik sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega. Menetluskulu KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud. Antud asjas on nendeks kuludeks määratud kaitsjale vandeadvokaat Anti Aasmaale makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 252.00 eurot, kohtumenetluses 1381.20 eurot, ekspertiiside kulu 1104.00 eurot, sundraha summas 975.00 eurot, kokku 3712.20 eurot.
Kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kullerkupp
Rahvakohtunikud
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiiu Alavere, Heli-Liivia Komp
Tartu Ringkonnakohtu 07.04.2015 kohtuotsuse
Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p-st 4 ja 340 p-st 6 tühistada Viru Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-13-11082 osaliselt, s.o Aleksei Semjonovilt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetud menetluskulude osas. Välja mõista Aleksei Semjonovilt KrMS § 180 lg 1 alusel Viru Maakohtu menetluskuluna 3624.60 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutma. Aleksei Semjonovi kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. KrMS § 175 lg 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks 800.40 eurot, sh käibemaks 133.40 eurot, vandeadvokaat Anti Aasamaa poolt Aleksei Semjonovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Aleksei Semjonovilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 600.30 eurot riigituludesse. Aleksei Semjonovil tasuda temalt välja mõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aleksei Semjonov 1-1311082 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks väljamõistetud õigusabitasu summast 800.40 eurot Eesti Vabariigi kanda 200.10 eurot. Riigikohtu 28.10.2015 kohtuotsuse
/allkirjastatud digitaalselt/
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.