Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne (15) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu kohtumaja 27.04.2016 kohtuotsusega asjas nr 1-16-2779 tunnistati F.A süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, KarS § 121 ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistati liitkaristusega 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 74 alusel jäeti mõistetud vangistust täielikult täitmisele pööramata, kui F.A ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § -s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati F.A käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Tartu Maakohtu 19.04.2017 määrusega pöörati F.A-le mõistetud karistus täitmisele. Tartu Vangla esitas 31.01.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava F.A vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele ja ohtlik ametnikele (risk ühiskonnas ja vanglas). Ohustatud on ametnikud, nii vanglas kui ka vabaduses ning isikud, kellega isikul tekib konflikt. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamiseks, millega muuhulgas võivad kaasneda rasked kehavigastused. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist, suhtleb negatiivselt mõjuvate isikutega, kui ei lahenda oma probleeme sihipäraselt ning ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Samuti on oht kõige tõenäolisem, kui isik ei hakka mõistma ühiskonnas kehtivaid norme. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 64%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 58%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Tartu Vangla kinnipeetav F.A ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. 2. vangistus ja varavastaste kuritegude eest. Vangistuse jooksul on töötanud koristajana, agressiooni treeningu läbinud ja omandab puhastusteenindaja eriala, mille lõpetab selle aasta lõpus. On ka perekond ja peaks vabanedes nende eest hoolitsema, aga tahaks ka vabanemise puhul eriala paberid kätte saada. Agressiooni treening õpetas, kuidas probleemidega ilma vägivallata hakkama saada, kuidas probleeme vältida. Elama läheks ema ja vanaema juurde. Enne vangistust elas naise ja lastega. Naisel võeti hooldusõigus ära, ta on praegu vangis, hakkas narkootikumidega tegelema. Kinnipeetaval on üks isiklik laps ning kaks kasulast, kellel on küll oma isa, kuid tegelenud on nendega kinnipeetav. Vabanemisel saaks enda juurde võtta ainult tütre. Tegelema hakkaks fassaaditöödega. On seda varem teinud. On plaanis alkoholi mitte juua, see ei too head. Kohe kindlasti on valmis sõltuvusravile alluma. Kahetseb südamest, et on pere sellisesse lolli seisu pannud. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa F.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega F.A tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja on seisukohal, et isik tuleks vabastada. Sündmused, mis peres on toimunud, on muutnud kardinaalselt tema suhtumist. Kui ta peaks vabadusse saama enne tähtaega, siis see distsiplineerib teda veelgi. Praegu on tema laps riigi hooldamisel, aga ta tahaks väga oma last ise kasvatada. Ta saab aru, et praegu tema lapsel kedagi teist ei ole. Tal on olemas elukoht, lähedased, kes teda toetavad. Tal on olemas töökoht ja töö, mida ta oskab. Ta saab aru, mida tähendab elektrooniline valve ja kaitsja usub, et ta saab hakkama. On kummaline, et iseloomustus algab väga hästi, aga korraga tuli neil meelde, et kunagi oli veel midagi ja ta on kõrgohtlik ja vabastada ei saa.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu F.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. F.A kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele

allumisega. F.A on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 8 kuu, so. üle 1/3 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressil XXX, kus elavad tema ema ja vanaema. Nõusolek sinna elama asumiseks on olemas. Tegemist 3-toalise korteriga ning elamistingimused on head. Korter on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg- st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017 kohtumääruses asjas nr 3 -1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul isikul puuduvad. F.A on vangistuse jooksul osalenud majandusabitöödel ning töödistsipliiniga probleeme ei ole olnud. Samuti on ta osalenud Agressiivsuse asendamise treeningu programmis ning omandab käesoleval hetkel puhastusteeningaja eriala. F.A märkis, et ka juhul, kui ta peaks vabanema, soovib ta siiki eriala omandada. Samuti on vangla kinnitanud, et ametnikega suheldes on isik viisakas ning probleeme ei ole olnud. Kohtu hinnangul kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas ka garanteeritud töökoht OÜ-s E.. Ettevõtte juhatuse liige H. K. on kinnitanud töökoha olemasolu. Firma tegeleb välisfassaadide viimistlemisega. Töökoha olemasolu tagab isiku eduka majandusliku toimetuleku vangistusest vabanemisel ning pakub ka lisamotivatsiooni seadusekuulekaks käitumiseks ning võimaldab aega veeta sisukalt. Samuti on kinnipeetaval vabanemisel toetav lähivõrgustik. Kinnipeetavat toetavad ema K. H. ja vanaema H. P. , kelle juurde kinnipeetav ka elama asub. Toetav lähivõrgustik pakub kinnipeetavale vaimset tuge ning aitab kinnipeetaval probleemide tekkimisel püsida seadusekuulekal teel. Kohus leiab, et F.A osas eksisteerib lisaks nimetatud lähedastele veel üks motiveeriv asjaolu, nimelt on ta väikelapse, so 2,5- aastase tütre isa ning on olnud ka kahele kasulapsele toetavaks vanemaks. Praegu viibivad lapsed turvakodus nende ema

ebasobiva käitumise tõttu. Samas nähtub varasematest antud kriminaalasja materjalidest, millised on kohtu infosüsteemist leitavad, et F.A on olnud laste suhtes hoolitsev vanem ning kriminaalhoolduse tingimuste rikkumised olid seotud paljuski just viidetega perekondlikele põhjustele. Kohtuistungil kohus arutas kinnipeetavaga, et sedakorda oleksid ennetähtaegse vabastamise tingimused oluliselt rangemad kui nö tavalise kriminaalhoolduse korral. Süüdlane kinnitas, et mõistab nende tingimuste olemust ja just pisike tütar on see, kelle pärast tuleb pingutada ja kõigist rikkumistest hoiduda, sest muidu satub laps tagasi turva/lastekodusse ja seda ta enam ei soovi. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast on alkohol. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus ning ta on varasemalt isikuvastase kuriteo toime pannud alkoholijoobes. Kohtu küsimustele vastates selgitas kinnipeetav, et vabanedes püüab vältida alkoholi ning ei taha purju jääda. Samuti märkis kinnipeetav, et kohe kindlasti on valmis sõltuvusravile alluma. On äärmiselt positiivne, et isik teadvustab oma probleemi ning on motiveeritud sellega tegelema. Kohtu hinnangul on põhjendatud kinnipeetavale määrata KarS § 75 lg 2 p 5 lisakohustus – alluda ravile, et täiendavalt toetada isiku soovi tarbimisest vabaneda ning elada edaspidi seadusekuulekalt. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused sellest, et kohustused on tingimusteta täitmiseks, ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Kinnipeetav selgitas, et lapse ema viibib hetkel vanglas ning kinnipeetav soovib vabanemise korral hoolitseda oma pere eest ning võtta oma tütar enda juurde elama. Kohtu hinnangul on põhjendatud anda F.A võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Kindlasti oma osa seaduskuuleka eluviisi harrastamisele annab ka elamine vanaema ja ema juures ning vajadus hoolitseda vanemliku hoolitsuseta jäänud väikelapse eest ning asjaolu, et elu korraldamisel hoiavad seejuures lisaks kriminaalhooldajale silma peal ka lastekaitsetöötajad. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud F.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 03.04.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Kalju Kutsar. Kaitsja esitas 03.04.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole

endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb F.A-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.