Kohtulahend

mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või võtma ennast sama tähtaja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele; alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Välja mõista S.M-ilt menetluskulu kaitsjatasu 96.- eurot (üheksakümmend kuus eurot), mis tasuda Maksu- ja Tolliametile viitenumbriga 99916700030093 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; NORDEA PANK EE401700017002872300 või DANSKE BANK EE873300333499990003. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisele järgnevast päevast arvates.

Põhjendused S.M tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 27.04.2016. a otsusega KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti G.S-ile liitkaristuseks 2 (aastat vangistust. KarS § 68 alusel liitkaristuse kandmise algus kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 02.11.2015. a. Karistuse kandmise algus oli 02.11.2015. a ja lõpp on 02.11.2017. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 02.11.2016. a. S.M on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud: 1) 12.11.1998. a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi 4 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga; 2) 31.03.2005.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1, KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8, § 200 lg 2 p 4,7, § 202 lg 2 p 3, § 263 p 1,2,4 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 4 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 4 päeva vangistust; 3) 29.01.2009. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi 5 aasta pikkuse vangistusega, KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 31.03.2005. a otsusega mõistetud kandmata, s.o 1 aasta 3 kuu 6 päeva vangistuse võrra ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 6 aastat 3 kuud 6 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvestati karistuse kandmise aja algust kinnipidamisest, s.o 17.03.2008. a;

4) 07.11.2011. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust kaetuks S.M-ile Tartu Maakohtu 29.01.2009. a otsusega karistuseks mõistetud 6 aasta 3 kuu 6 päeva pikkuse vangistusega ja mõisteti S.M-ile liitkaristuseks 6 aastat 3 kuud 6 päeva vangistust, kandmise algus 17.03.2008. a. Vangla iseloomustuse kohaselt kannab korduvalt kriminaalkorras karistatud S.M kolmandat reaalset vangistust. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on S.M vabanedes olemas kindel eluja garanteeritud töökoht. Prokurör nõustub oma kirjalikus arvamuses vangla seisukohaga ja toetab S.M tingimisi ennetähtaegset vabastamist. S.M avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kaitsja toetab S.M tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja arvamuse, läbi vaadanud esitatud materjalid ning prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et S.M vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Korduvalt kriminaalkorras karistatud S.M kannab käesolevat karistust varavastaste kuritegude ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Varem on teda karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja varavastaste kuritegude eest, samuti vägivaldse käitumise eest. Positiivne on, et S.M puuduvad distsiplinaarkaristused, samuti kindla elu- ja töökoha ning toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu. Vabanedes on tal võimalik elama asuda oma emale kuuluvasse korterisse XXXX. Ema on tema elama asumisega antud elukohta nõus. Varem isalt rahalist tuge saanud S.M , kes töötas vabaduses ametlikult erinevates ettevõtetes ning ehitustöödel Soomes, on vabanedes olemas töökoht. Töökohta on talle valmis pakkuma sõber, kelle ettevõttes saaks ta asuda tegema fassaaditöid. Vabanemise korral on S.M võimalik saada tuge oma lähedastelt. Tema suhted ema, isa ja vennaga on toetavad. Kuigi varem on S.M suhtlusringkonda kuulunud kuritegeliku mõtteviisi ja käitumisega isikud, siis käesoleval ajal S.M nendega enam ei suhtle. S.M on tunnistanud, et ta on varem kuritarvitanud alkoholi ja nii müünud kui ka tarvitanud narkootilisi aineid, s.o kanepit, amfetamiini ja ecstasyt. Varasemate vangistuste ajal on ta läbinud „Eluviisitreeningu“ ja sotsiaalprogrammi joovastisõltlastele. Käesoleva vangistuse ajal läbis ta sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, mis on suunatud probleemsete olukordadega toime tulemise oskuse arendamisele. Hoolimata sellest, et S.M-ile i ole olnud võimalik vangistuses oma tahet alkoholist ja narkootilistest ainetest hoidumiseks proovile panna, annavad läbitud programmid ning andmed, et ta on olnud varem võimeline joovastavatest ainetest/jookidest hoiduma, aluse arvata, et ta suudab seda ka käesoleval ajal. Eriti, kui panna talle katseajaks lisakohustused mitte neid tarvitada ning alluda ettenähtud ravile nimetatud ainetest hoidumise tagamiseks. Arvestada tuleb sedagi, et S.M tunnistab ja kahetseb toime pandud kuritegusid ning on saanud aru, millist mõju tema tegevus ja käitumine teistele põhjustada võib.

Tuginedes eeltoodule on võimalik teha järeldus, et S.M suudab hoolimata varasemast elukäigust ja riskihindamise tulemusest määratud katseaja (kuni karistusaja lõpuni, s.o 02.11.2017. a) edukalt läbida ja jääda seaduskuuleka elu teele. Katseaja edukaks läbimiseks tuleb talle panna kohustus täita alates vabanemisest kuni 02.11.2017. a KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,5 alusel määratud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi; mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle mitte hiljem kui 2 nädala jooksul vabanemisest või võtta ennast sama tähtaja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele; alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Nimetatud lisatingimused aitavad tagada S.M ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kohustusi ja resotsialiseerida ta ühiskonda kohusetundliku ja seaduskuuleka inimesena. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.