Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-16-11114

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks H.K vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Mõista H.K-lt riigituludesse välja menetluskulud: kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtuistungitel õigusabi osutamise eest summas 120 (ükssada kakskümmend neli) eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700020497 ning selgitus „H.K , 1-16-11114 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Käesolev määrus edastada H.K-le ning Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajale alates päevast kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi kohtumäärusest teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 29.03.2017 kohtuotsusega lühimenetluse korras tunnistati H.K süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust. KarS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati H.K vangistusega 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka kinnipidamise aja 3 päeva, ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti kohus 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.12.2015 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 1 aasta 1 kuu 8 (päeva vangistust (ehk 398 tundi ÜKT) ning mõisteti H.K-le liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 5 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.12.2015 kohtuotsuse järgi osaliselt äratehtud töö – 283 tunni ulatuses (ehk 9 kuud 13 päeva vangistust). Lõplikult ärakandmisele kuulus 7 kuud 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks leoti 29.03.2017.Kohtuotsus jõustus 06.04.2017. Viru Maakohtu 11.09.2017 määrusega vabastati H.K tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 29.03.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 15.11.2017, kuid mitte vähem kui 6 kuud ja määrati tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldati H.K suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 4 ja 8 alusel järgmised kohustusi: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) osaleda

kriminaalhooldusametniku 27.09.2017.

poolt

määratud

sotsiaalprogrammis.

1-16-11114 Kohtumäärus jõustus

26.03.2018 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva esindus kriminaalhooldusametnik Viktoria Semjonova poolt koostatud erakorraline ettekanne nr 8-2/12062-1 H.K suhtes ettepanekuga KarS § 76 lg 7 alusel pöörata H.K-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse ära kandmata osa täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune H.K on rikkunud kohustust mitte tarvitama alkoholi. 02.03.2018 kriminaalhooldusosakonda laekus Politsei- ja Piirivalveameti teade kriminaalhooldusaluse H.K kohta. Teatest nähtus, et H.K suhtes on 25.02.2018.a alustatud kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 tunnustel. H.K väljahingatavas õhus oli tuvastatud alkoholisisaldus 1,26 mg/l. Uue kuriteo toimepanemise risk ning hooldusaluse ohtlikkus suureneb joobes. Tingimisi ennetähtaegse vabastamisega on H.K-le antud võimalus näidata oma käitumisega, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu poolt määratud keeld ei ole ohjanud H.K - ta rikkus kohtu määratud kohustust. H.K on varasemalt karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest abikaasa suhtes, praeguse kuriteo puhul kannatanuks on alaealine poeg - seega kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Katseajal H.K suhtes algatati uus kriminaalmenetlus - teda kahtlustatakse samalaadse (perevägivald) kuriteo toimepanemises. Teisi kontrollnõudeid täitis H.K korralikult. Ajavahemikul 15.01.2018 kuni 19.03.2018 osales kriminaalhooldusalune sotsiaalprogrammis "Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine" ning läbis programmi täies mahus. Arvestades ülaltoodut leiab kriminaalhooldusametnik, et H.K-le hoiatuse tegemine või katseaja pikendamine ei ole otstarbekas ning ei vähenda uue kuriteo toimepanemise riski. 12.03.2018 antud kirjalikus seletuses selgitas H.K, et 25.08.2018 jõi ta ära džinni, kuna oli tuttavate juures külas. H.K lahkus vanglast 27.09.2017. Vastavalt KarS § 76 lg 7 taotleb kriminaalhooldusametnik kohtult - pöörata H.K-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse ärakandmata osa täitmisele. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kandis kriminaalhooldusametnik ette erakorralise ettekande ning palus pöörata täitmisele H.K-le mõistetud karistuse ärakandmata osa. Kohtuistungil H.K selgitas, et tõepoolest tarvitas ta alkoholi. Ta palub jätta karistus täitmisele pööramata, kuna tal on alaealiste lastega pere, ta on pere ainus toitja, tal on olemas kindel töökoht. Lubab käituda edaspidi seadusekuulekalt. Alkoholi ta ei tarvita, see oli üksikjuhtum, ta kohtus vana tuttavaga, kes kostis teda alkoholiga. Kaitsja toetas kaitsealuse seisukohta ning märkis, kriminaalmenetlus on juba lõpetatud.

et H.K

suhtes alustatud

Maakohtu seisukoht

1-16-11114 Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku ettepanek H.K suhtes kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Kar §-le 76 lg 7, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, kas H.K tarvitas alkoholi või mitte. See fakt on tõendatud nii H.K enda ütlustega, kui ka infdikaatorvahendi kasutamise protokolliga (lk127). Kriminaalhooldusametnikik ei pidanud võimalikuks piirduda kirjaliku hoiatusega, kohtul niisugune võimalus üldse puudub. Asjaolust, et tegemist on katseaja tingimuse tahtliku rikkumisega, tuleb järeldada, et H.K ei ole huvitatud katseaja korrektses läbimises ning oma käitumisharjumuste muutmises, mis võimaldaks tal edaspidi seadusekuulekalt elada. Tema suhtes kohaldatud leebemad meetmed (sotsiaalabi programmis osalemine) ei ole suutnud tagada H.K õiguskuulekat käitumist, st kõik leebemad meetmed on ennast ammendanud. Kohus möönab, et H.K on ülalpidamisel pere, tal on olemas töökoht, kus teda iseloomustatakse positiivselt, aga kõik need asjaolud ei takistanud H.K käitumiskontrolli nõue rikkumast. Seetõttu kohus asub seisukohale, et pere ja töökoha olemasolu ei saa garanteerida H.K seadusekuulekat käitumist. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et H.K lubadused käituda edaspidi seadusekuulekalt on ebausaldusväärsed ning edasine käitumiskontrolli teostamine tema üle ei ole otstarbekas. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et see asjaolu, kas H.K suhtes alustatud kriminaalmenetlus on lõpetatud või mitte, ei oma tähtsust antud taotluse lahendamiseks. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et H.K-le mõistetud karistuse kandmata jäänud osa tuleb pöörata täitmisele. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg 3.

Innokenti Menšikov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.