Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

karistusaja hulka U.G eelvangistuses viibitud aeg, s.o 29.-30.09.2017 ning kandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 5 kuud 28 päeva vangistust. 22.02.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava U.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav väheohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 65%. Tartu Vangla toetab kinnipeetav U.G vabastamist vangistusest tingimisi ennetähtaega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav märkis, et ta ei soovi enne tähtaega vabaneda. On selles täiesti kindel. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa U.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega U.G tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, ei nõustu Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist, kuna isikul puudub elukoht ja on kõrge retsidiivsusoht kuritegude toimepanemiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu U.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. U.G kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on U.G temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 5 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtuvalt puudub kinnipeetaval vabanemise puhul kindel elukoht. Isik kinnitas istungil, et vabanemise järel asub XXX. XXX pakub ajutise ööbimiskoha ning tasulise majutuse teenust. Tasulise majutuse teenuse ostmise kohta kinnipeetava poolt teavet ei ole ning ajutise ööbimiskoha võimalust ei saa käsitleda elukohana. Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval tegelikkuses puudub käesoleval hetkel kindel kontrollitud elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada.

Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti märgib kohus, et kuivõrd isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, on vähetõenäoline, et kriminaalhooldus saaks olema edukas ning isik suudaks täita ka elukohaga mitteseotud kriminaalhoolduse tingimusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et U.G tuleb jätta temale Maakohtu 24.10.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9912 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.