Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(17)

3.1 Apellant asub seisukohale, et maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust Maakohus on rikkunud KrMS §- s 339 lg 1 p 7, 8 sätestatud kriminaalmenetlusõigust, kuna kohtuotsuses puudub kaalukas põhjendus. Kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Maakohtu otsuses puuduvad kaalukad motiivid üksikute kuriteoepisoodide tõendatuse osas, kus konkreetsed tõendid täielikult puuduvad. Maakohus on otsuses märkinud, et sellised episoodid olid olemas, kuid lugenud need tõendatuks ainult modus operandi põhimõtteid arvestades. Selliselt toimides on maakohtu järeldused ekslikud ja vastupidiselt maakohtu järeldustele ei saa tõsikindlalt väita, et süüdistatav on need kuriteod toime pannud. Maakohtu otsuse ekslikkust tõendab asjaolu, et paljudes kuriteoepisoodides on süüdistatava süü tõendatuks loetud ainult tuginevalt mitmelt sündmuskohalt leitud jalatsijälgede sarnasust arvestades. 3.2 Apellant ei nõustu maakohtu poolt Andrus Adami süü tõendatuks lugemise osas viitega kuritegude toimepanemise viisile-modus operandi. Maakohus on leidnud, et üksikute kuriteoepisoodide osas usaldusväärsed tõendid puuduvad, kuid puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks kaudsete tõendite põhjal. Seda võimaldavat maakohtu otsuse motiivide kohaselt süsteemiloov faktor, milline võimaldavat lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed kuriteod on toime pannud üks ja sama isik. Maakohus on ekslikult leidnud, et erinevate kuritegude toimepanemise viisi sarnasus võimaldab järeldada, et kõik käesolevad kuriteod on toime pannud Andrus Adami. Maakohus on arvestanud kuriteo toimepanemise vahendiga, selle vahendi kasutamise viisiga, tekitatud tagajärje või muu teoga seotud asjaolu spetsiifilisusega. Maakohus ei ole siinjuures arvestanud, et kõik kuriteod ei ole toime pandud öisel ajal, lähedalasuvates paikades ja samal ajavahemikul. Andrus Adamile esitatud süüdistustest nähtuvalt on üksikute kuriteoepisoodide vahel pikem ajavahemik ja sündmuskohad asuvad erinevates maakondades. Samal ajavahemikul on kuritegusid toime pandud erinevates maakondades. Mõnedest kuriteopaikadest ei ole võetud jalgrattaid ega aiakärusid. Maakohus pole arvestanud, et sissemurdmisega seotud vargused pannakse alati toime ukse, akna vms. lõhkumise teel. Mitmetes sündmuskohtades lõhkumised üldse puudusid. 3.3 Maakohus on ekslikult leidnud, et Andrus Adami ütlused ei ole usaldusväärsed ja jätnud need tõendite kogumist välja. Apellant palub arvestada Andrus Adami kohtuistungil antud ütlustega tema valdusest ära võetud varastatud esemete leidmise kohta, võõra välismaise auto kirjeldamise kohta. Suusamaski, taskulambi, Adidas jope päritolu ja tema poolt kasutamise kohta. Lõiketangide leidmise asjaolude kohta, tema kodust leitud alkoholi kohta, töökinnaste kasutamise ja päritolu kohta, selgitused GPS-st leitud andmetega seonduvalt ja selgitused seonduvalt maatükkide ostmisega ning selgitustega tervisega seonduvalt. 3.4 Alusetult on jäetud tõenditena arvestamata mitmed ekspertiisiaktid, millised välistavad Andrus Adami süü. Ekspertiisiakt 17E-GE0069 II kd tl.301-307 (17270000025), ekspertiisiakt 17E-GE0067 II kd tl.334-340( 17270000028), ekspertiisiaktid 17E-GE0014 ja 17E-GE0174 III kd tl. 724-731(16284000481), ekspertiisiakt VE-GE0214 IV kd tl. 908913(17284000055), ekspertiisiakt 17E-GE0213 IV kd tl. 940-941( 17284000056), ekspertiisiakt 17E-GE0135 V kd tl.1026-1028 (17249000038), ekspertiisiakt 17E-SS0032 VI kd tl. 1321-1323(16270000458). Ekspertiisiaktid tõendavad, et ööl vastu 17.01.2017.a. Rapla maakonnas Kehtna vallas Valtu-Nurme külas asuva XXX kinnistu episoodis ja Rapla maakonnas Kehtna vallas Valtu-Nurme külas asuva RRR kinnistu episoodis; ööl vastu 17.12.2016a. Viljandi maakonnas Karksi vallas Tuhalaane külas VVV talu episoodis, ööl vastu 16.02.2017.a. Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas Kolga-Jaani alevikus asuva N OÜ

3(17)

episoodis, ööl vastu 16.02.2017.a. Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas Järtsaare külas YYY talus asuva S OÜ garaaz- kontorihoones toimepandud varguse episoodis, 03.02.2017.a. Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Võduvere külas asuva SSS kinnistu episoodis ja ööl vastu 19.10.2016.a. Rapla maakonnas Raikküla vallas Tamme külas asuva KKK kinnistu episoodis, on sündmuskohtadelt võetud hulgaliselt DNA-proove ja sõrmejälgi, kuid Andrus Adami DNA-ga neid proove seostatud ei ole. Viimases episoodis on sõrmejälgede ekspertiisiakt 17ESS0032 eriti oluline, kuna ekspertiisiakti järgi ei ole identifitseeritud kannatanute AL ja tunnistaja AL sõrmejälgi Andrus Adami elukohast läbiotsimisel äravõetud ja väidetavalt kannatanutelt varastatud pudelilt Smirnoff ja avamata 0,7 l klaaspudelilt Meukov V.S.O.P. Ekslik on maakohtu järeldus, et süüstavate tõendite kontekstist lähtuvalt on Andrus Adami võtnud varasematest vahelejäämistest õppust ja läinud “objektile” korraliku varustusega, vältimaks oma bioloogilise materjali mahajätmist sündmuskohale. Maakohtu järeldused on siin meelevaldsed ja Andrus Adamit alusetult süüstavad. 3.5 Maakohus on andnud ebaõige hinnangu jalatsijälgede osas ning ei ole arvestanud ekspertide poolt ekspertiisiaktis näidatud hindamisskaalaga. Eksperdid on välja toonud Dvariandi, s.o “võib olla ehk 0 variant”. Andrus Adami rõhutab, et mitmetel sündmuskohtadel on pikemate vaheaegadega kasutatud ühesuguse tallamustriga jalatseid. Siit tulenevalt on paljasõnaline maakohtu järeldus nagu oleks Andrus Adami vahelejäämise riski vähendamiseks jalatseid vahetanud. Meelevaldne on järeldus, et kindlasti oli Andrus Adami mitmeid saapaid, millega ta ka vargil käis ning läbiotsimise hetkeks oli lihtsalt nendest vabanenud, mida kinnitavat süüdistuse ajaline periood. Maakohus on kohtuotsuses välja toonud sündmuskohad, kust leitud jalatsijäljed olevat suure tõenäosusega jäetud Andrus Adami elukohast leitud jalatsitega. Samuti on toodud välja sündmuskohad, kuhu kohtu hinnangul on jalatsijäljed suure tõenäosusega jäetud samade jalatsitega. Eelnimetatud episoodid puudutavad ajavahemikku 29.11.2016- 02.03.2017.a.Maakohtu järelduste kohaselt on samasid jalanõusid kasutatud seega pikema perioodi vältel ja on vähetõenäoline, et ainult ühes episoodis (Ööl vastu 18.11.2016.a. L OÜ episoodis) on jalanõusid vahetatud. On ilmne, et Andrus Adami OÜ L episoodis ei osalenud. 3.6 Maakohtu poolt on tõendina ülehinnatud navigatsiooniseadmelt TomTom saadud informatsiooni. Navigatsiooniseadmelt TomTom talletatud informatsiooni ei ole võimalik kuupäevaliselt kindlaks teha. Maakohus on enamuses kuriteoepisoodides tuginenud eelnäidatud informatsioonile. Andrus Adami selgitas kohtuistungil usutavalt, et liikus erinevates maakondades eesmärgiga osta maad, kus tulevikus tegeleda astelpaju kasvatamisega. 3.7 Alusetult ei ole arvestatud Andrus Adami tervisliku seisundiga, mille tõendamisel olid olemas arstitõendid. Arstitõend Andrus Adami tervisliku seisundi kohta Sihtasutusest Tartu Ülikooli Kliinikum 24.01.2017.a. koos lisadega 4-l lehel ja terviseseisundi kirjeldus 18.03.2016.a. 2-l lehel. Märgitud tõendite kohaselt polnud Andrus Adami XXX tõttu võimeline vargil käima. Ajavahemikul 16.01.2016 a kuni 17.03.2016.a. oli Andrus Adami töövõimetu ja 22.01.2016.a. käis Tartus taastusravil. Andrus Adami XXX, mistõttu polnud ta 2016.a. jaanuarikuul ja aprillikuul füüsiliselt võimeline vargil käima. Maakohus on motiveerimatult leidnud, et tervislik seisund ei saanud Andrus Adami olla takistuseks varguste toimepanemisel. 3.8 Seonduvalt Viljandi maakonnas toimepandud kuriteoepisoodidega, on maakohus üldsõnaliselt kõikide kuriteoepisoodide osas tuginenud sündmuskoha vaatlusprotokollile, ekspertiisiaktile nr. 17E-JA0010 13.04.2017.a, asitõendi vaatlusprotokollile, ekspertiisiaktile

4(17)

nr. 17E-TJ0009 12.04.2017.a. ja sideettevõtetelt saadud andmete protokollile. Ükski viidatud tõend ei tõenda usaldusväärselt Andrus Adami süüd. Tõendid on üldsõnalised, kõiki kuriteoepisoode puudutavad. Mitmetel tõenditel puuduvad ajalised määrangud. Antud episoodides ei ole tõendina olemas ka navigatsiooniseadme TomTom andmeid. Ka Rapla, Jõgeva maakonnas toimepandud kuritegudega on maakohus üldsõnaliselt kõikide kuriteoepisoodide osas tuginenud tõenditele, mis ei kinnita süüdistatava on maakohus üldsõnaliselt kõikide kuriteoepisoodide osas tuginenud süüd. Seonduvalt Järva maakonnas toimepandud kuriteoepisoodidega, on tõenditeks läbiotsimistaotluse ja läbiotsimisprotokoll koos fototabelitega, ekspertiisimääruse ja ekspertiisiakt nr. 17E-JA 0010, sündmuskoha vaatlusprotokoll , asitõendi vaatlusprotokoll, jälitustoimingu protokoll õiend ja skeem ööl vastu 02.03.2017. Eelnimetatud varguste episoodides esinevad maakohtu poolt arvestatud tõendite põhjal kahtlused selles, et Andrus Adami võis need teod toime panna., kuid süüdistatav Andrus Adami selgitas kohtuistungil usutavalt, miks ei ole tema neid kuritegusid pannud toime. 3.9 Apellant asub seisukohale, et mõistetud karistus võiks olla tunduvalt kergem.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5(17)

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha valguses hinnatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning maakohtule ei ole alust ette heita järelduste meelevaldsust. Maakohus on järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega kajastatud tõenditele antav hinnang ja kohtuniku siseveendumuse kujunemise tee. 5.3 Järgnevalt on apellant viidanud KrMS § 339 lg 1 p 8 sättele, seejuures taotledes apellatsioonis uue, õigeksmõistva otsuse tegemist. Seega kontrollib kolleegium, kas käesoleval juhul on tegemist KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumisega. Kolleegium märgib, et vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendites toodule nt 3-1-146-07, 3-1-1-27-08 ja KrMS § 341 lg 2 sättele, pole KrMS § 339 lg 1 p 8 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tuvastamisel võimalik ringkonnakohtu poolt sisulise otsuse tegemine. Ringkonnakohus tuvastades KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumise peab vastavalt KrMS § 341 lg 2 sättele tühistama maakohtu otsuse ja saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Antud juhul on apellandi taotlus õigeksmõistva otsuse tegemiseks vastuolus apellatsiooniga, milles viidatud KrMS § 339 lg 1 p 8 nimetatud rikkumisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumise osas oma lahendites nt 31-1-13-12, 3-1-1-15-13 selgitanud, et kohtuotsuse resolutiivosa järelduste mittevastavusega tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Kolleegium sellist vastuolu ei tuvastanud. Maakohus on tõendite analüüsi pinnal kohtuotsuse põhiosas jõudnud järeldusele, et Andrus Adami tuleb süüdi tunnistada ning kohtuotsuse resolutiivosa ka sellist järeldust kajastab, kuna Andrus Adami on temale inkrimineeritud kuriteos süüdi mõistetud. Kolleegium leiab üheselt, et kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas apellant kohtu järeldustega nõustub või mitte.

6(17)

eraldi analüüsinud ja põhjendanud ning andnud kohtuistungil vahetult uuritud ja avaldatud tõenditele hinnangu. 6.1 Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 2003. a otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis toodud väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja Andrus Adami suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Maakohus on vastavalt KrMS § 61 lg 2 hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ning tõendite kogumile, eelkõige just paljudele kaudsetele tõenditele hinnangu andmise tulemina, on kohus jõudnud veendumusele, et süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi on põhjendatud, tõendamisesemesse kuuluvad asjaolud tõendatud, mis omakorda andiski kohtule aluse Andrus Adami suhtes süüdimõistva otsuse tegemiseks temale inkrimineeritud kuriteos. Esitatud apellatsioonis korratakse peamiselt samu väiteid, mida kaitsja esitas esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Kohtukolleegium nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonis esitatud peamistele väidetele. 6.2 Apellant on apellatsioonis leidnud, et Andrus Adami süüdimõistmisel vargusetes, on kohus tuginenud vaid kaudsetele tõenditele, mistõttu on tegemist rikkumisega ja Andrus Adami süüdimõistmine on oletuslik. Kolleegium märgib, et puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel ning osutab, et nii nagu maakohus on otsuses ära näidanud, on Riigikohus oma korduvates lahendites (nt 3-1-1-8-10, 3-1-1-15-12) märkinud, et kohtupraktikas ei ole välistatud isiku süüditunnistamist ka kaudsetele tõenditele tuginevalt. Riigikohus on selgitanud, et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. See, kas mingi kuriteo toimepanemise asjaolud igal konkreetsel juhul peegelduvad välismaailmas otseste või pelgalt kaudsete tõenditena, on üldjuhul puhtobjektiivne ja juhulikkuse põhimõttele alluv protsess, mille muutmine ei sõltu menetleja tahtest. Kui mingi kuriteo asjaolud on jätnud välismaailma vaid selliseid jälgi, millest saaks kujuneda üksnes kaudsed tõendeid, ei ole võimalik tõsiseltvõetavalt eitada kuriteo asjaolude selgitamise vajalikkust ja võimalikkust ka ainult nende kaudsete tõendite alusel. Kohtupraktika üldistamisest lähtuva ning süüteomenetluste alases erialakirjanduses sageli korratava arusaama kohaselt võib mingi kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, olla otsesest tõendist oluliselt usaldusväärsem, seda eriti juhul, mil otsene tõend lähtub isikulisest tõendiallikast. Otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo

7(17)

toimepanemise mingit asjaolu, kaudse tõendi sisuks seevastu on teave, mis ei kajasta küll kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha olulisi järeldusi sellega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis (vt RKKKo nr 3-1-1-8-10 p 9, 10). Maakohus on hinnanud Andrus Adami süüd kinnitavaid tõendeid nende kogumis (kd 10 lk 70-163) ning ringkonnakohus ei näe siis õiguslikke minetusi ning otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks.

8(17)

jalatsijäljed – kannaosal ümmargune ring, mis seob vargust teiste vargustega, nt KKK kinnistu ja LLL jalatsijälje tallamuster kattub suures osas ekspertiisiks esitatud Viljandi linnas RRR kui ka Viljandimaa Kõidama küla ning Suure-Jaani linnas asuva MMM kinnistu sündmuskohavaatlustel võetud jalatsijälgedega. Seejuures vaatlusprotokolliga on tuvastatud sündmuskohta jäetud ühise iseloomuliku tunnusena nii lõhkumise, jalatsi- ja jalgrattajäljed, sh nende liikumise suund. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (kd 6 lk 1277-1285) nähtuvad ajavahemikul 21.01.2016, 14.04.2016, 15.11.2016, 18.11.2016, 20-25.11.2016, 29.11.2016,

9(17)

sündmuskoha vaatluse käigus on tuvastatud sõiduki ning jalajäljed metsas asuvast asukohapunktist 750 m kaugusel. 8.3 Ekspertiisiaktiga nr 17E-TM0008 on tõendatud, et ekspertiisiks esitatud NNN talu kõrvalhoone ripplukul olevad jäljed, B OÜ ruumides oleva kapi ripplukul olevad jäljed, on jäetud Andrus Adami elukohas läbiotsimisel ära võetud lõiketangidega ning ekspertiisiakti nr 17E-TJ0009 kohaselt ekspertiisiks esitatud NNN talu sündmuskohavaatlusel leitud jalatsijäljed võivad olla jäetud samade jalatsitega, milliste jäljed fikseeriti ka Viljandimaal Tuhalaane ja Suuga külas ning Raplamaal Valgu küla väikebussi VW Caravelle esemete vargustel. Ka KKK kinnistu sündmuskohavaatlusel leitud jalatsijäljed võivad olla jäetud samade jalatsitega, milliste jäljed fikseeriti ka HHH kinnistu ning Viljandimaal Pärsti külas toimepandud vargustes. Saekaatri kinnistu sündmuskohavaatlusel leitud jalatsijäljed võivad olla jäetud samade jalatsitega, milliste jäljed fikseeriti ka Saksa küla RRR kinnistu ning XXX ja RRR kinnistul. Arvestades kõiki maakohtu poolt uuritud ja avaldatud tõendeid kogumis, saab järeldada, et Andrus Adami viibis varguste toimepanemise kohtades ning pani temale inkrimineeritud vargused ka toime.

10(17)

11(17)

11.2 Kolleegium peab vajalikus rõhutada, et isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel. Toimikust ei nähtu, et kaitsja või süüdistatav oleks esitanud mingeid tõendeid, taotlusi või täiendusi peale kohtueelse uurimise lõpetamist ja enne süüdistusakti koostamist. Tõendite esitamise kohustus lasub süüdistajal ja kaitsjal ning kohus peab üldjuhul tegema otsuse talle esitatud tõendite pinnalt. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusega nr 3-1-1-67-06. Maakohus on otsuse järeldustes toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud ja avaldatud tõendite kogumile. Antud põhimõtete kohaselt ei ole asjakohased apellantide etteheited kohtule, et otsuse tegemisel ei võetud arvesse just Andrus Adami ütlusi ja kaitsja esitatud väiteid. Samas puudub apellatsioonis põhjendused, miks tuleb Andrus Adami ütlusi pidada usaldusväärseks ning kaitseväiteid kuriteosündmusest pidada eluliselt usutavamaks kui süüdistusversiooni. 11.3 Tuleb rõhutada, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (vt RKKKo nr 3-1-1-74-05, p 15; 31-1-61-08). Kohtukolleegium peab nõustuma maakohtuga, et süüdistatava Andrus Adami versioonid varastatud esemete leidmises maantee äärest parklast, elukohast ära võetud lõiketangide leidmisest maanteeäärest, mida kasutatud varguste toimepanemisel ja muudest esemetest ning autoga sõitmisest mööda maakondasid, et otsida maatükke ostmiseks, ei ole eluliselt usutavad. Kolleegium on seisukohal, et apellatsioonis korratud versioonid, ei tekita vähimalgi määral usaldusväärsust. Samuti süüdistatava Andrus Adami põhjendused, et viibis autoga just nendes piirkondades, kus on ulatuslikult pandud toime vargusi, on pelgalt kokkusattumus, kuna sõitis ringi selleks, et otsida maatükke, ületab kolleegiumi hinnangul usutava juhuslikkuse määra. 11.4 Apellant asub seisukohale, et esitatud arstitõendid süüdistatava Andrus Adami tervisliku seisundi kohta, kinnitavad süüdistatava ütlusi, et 2016 aasta jaanuaris ja aprillis ei olnud ta võimeline vargusi toimepanema. Kolleegium sellise apellandi seisukohaga ei nõustu, kuna esitatud arstitõenditest ei nähtu, et süüdistatava Andrus Adami tervis oleks 2016 aasta jaanuaris ja aprillis olnud selline, et ta ei olnud võimeline vargusi toimepanema. Kolleegium nõustub maakohtuga, et meditsiinidokumentidega on tõendamist leidnud, et süüdistataval esines tõepoolest õlavarreluu murd, kuid seda 2015 aastal. Haigusjuhust nähtuvalt on liikuvus paremast õlaliigesest hea, vaba ning ainult teatud koormusel on liigutused seotus valulikkusega (kd 8 lk 133). Seega ei tulene nimetatud tõendist, et süüdistatava käe liikuvus oli selline, mille tõttu ei olnud võimeline vargusi toimepanema. Ka taastusravil käimine ja töövõimetusleht 2016 aastal ei ole sellised asjaolud, mis välistaks varguste toimepanemise süüdistatava poolt. Terviseseisundi kirjeldusest nähtub, et õla ja õlavarre liikuvus on paranenud ning kuna valulikkus püsib, siis jätkub taastusravi (kd 8 lk 136). Seega ka sellest tõendist ei tulene, et isiku parem käsi oleks täiesti liikumisvõimetu.

12(17)

tõenditega, jõudis järeldusele, et sellises vormis antud arvamust saab kasutada tõendina ning võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud süüdistatav. Lisaks märgib kolleegium, et kriminaalmenetlusseadustik ei näe ette loetelu tõenditest, mida kohtueelsel uurimisel koguda ning kohtuistungil uurida tuleks. Ekspertiisiakt on vaid üks tõendi liik KrMS § 63 lõikes 1 toodud tõendite loetelust ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. 12.1 Apellatsioonis viidatud asjaolu, et süüdistatavale kuuluvat bioloogilist materjali ei ole leitud, ei lükka iseenesest ümber süüdistusversiooni ega maakohtu poolt tuvastatut ning see ei ole süüd välistavaks asjaoluks. Asjaolu, et süüdistatava bioloogilist materjali ei ole leitud apellatsioonis märgitud kohtadelt, ei saa eraldivõetult olla Andrus Adami suhtes ei süüstavaks ega ka õigustavaks tõendiks, vaid seda hinnatakse koos teiste kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega. 12.2 Apellant märgib, et sõrmejälgede ekspertiisiakt 17E-SS0032 on eriti oluline, kuna ekspertiisiakti järgi ei ole identifitseeritud kannatanute AL ja tunnistaja AL sõrmejälgi Andrus Adami elukohast läbiotsimisel äravõetud ja väidetavalt kannatanutelt varastatud pudelilt Smirnoff ja avamata 0,7 l klaaspudelilt Meukov V.S.O.P. Kolleegium asub seisukohale, et selline apellandi väide on täielikult ekslik, kuna eksperdiarvamuse kohaselt ei võimaldanud avastatud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmendid isiku identifitseerimist, siis ei tehtud võrdlusuuringuid kannatanu ja tunnistaja ning kahtlustatava naha papillaarkurrustiku jälgedega. Seega ei ole selline tõend Andrus Adami suhtes õigustavaks tõendiks.

13(17)

tõendamisel seegi, et lisaks on leitud varastatud esemeid Andrus Adami elukoha läbiotsimisel, sündmuskoha turvakaamera salvestis, millelt näha Andrus Adami elukoha läbiotsimisel leitud kott ning tema elukohast leitud lõiketangidega on murtud lahti mõnede elukohtade ukselukud. Ka ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et osade sündmuskohtade vaatluse käigus leitud ja ekspertiisiks esitatud jalatsijäljed võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud Andrus Adami kasutuses olevast sõidukist leitud jalatsite poolt. Paljude sündmuskohtade lähedus kattub süüdistatava sõidukist leitud TomTomi poolt fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaatidega. Seega on süüdistatav viibinud piirkondades, kus on toimepandud vargused ehk kuritegude sündmuskohtadel. 13.1 Kolleegium märgib, et ei ole välistatud lugeda mingi isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks selle kuriteo toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga (RKKKo nr 3-1-1-32-05). Kolleegium ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistatava Andrus Adami näol on tegemist isikuga, kes on varem süüdimõistetud vargustes, mis pandud toime maakondade üleselt nagu ka antud kriminaalasjas. Lisaks on Riigikohus oma lahendites nt 3-1-1-47-98 märkinud, et isikut iseloomustavate andmetena tuleb käsitleda kõiki uuritavat isikut iseloomustavaid andmeid kogumis, sh ka seda, kuidas avaldusid tema isikuomadused kuriteo toimepanemisel. Seega tuleb isikut iseloomustavate andmete all silmas pidada nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil isiku käitumist iseloomustavaid andmeid. Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et käesolevas asjas võib lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmekümned erinevad kuriteod on toime pannud sama isik, s.o süüdistatav Andrus Adami.

14(17)

Lisaks on maakohus analüüsinud põhjalikult süüdistatava kaitsja väiteid, versiooni ja tõstatatud kahtlusi, analüüsinud objektiivset koosseisu kui ka subjektiivset külge, millega kolleegium täielikult nõustub ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule.

15(17)

karistust kergendavaid asjaolusid ning neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Kolleegium asub seisukohale, et süü suuruse arvestamisel tuleb arvestada ka objektiivseid asjaolusid, s.o. tegu ja tagajärge ning subjektiivseid asjaolusid, s.o motiivi ja eesmärki. Maakohus on õigustatult arvestanud süü suuruse vaagimisel tahtluse liiki, kuivõrd süü suurus sõltub ka sellest millise tahtluse liigiga on tegu toime pandud. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kriminaalasjas ei esine asjaolusid ning neid ei ole märgitud ka apellatsioonis, mis annaksid aluse mõista süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest tunduvalt kergem karistus. 15.3 Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Tulenevalt Riigikohtu seisukohast on maakohus õigustatult arvestanud Andrus Adami isikut karistuse mõistmisel. Apellant ei ole apellatsioonis viidanud mingitele muudele asjaoludele, mis oleks seotud süüdistatava isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed kuuluvad tõepoolest karistuse mõistmise temaatikasse, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuritegudega ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega. Kolleegium leiab kokkuvõtvalt, et maakohtu poolt mõistetud karistus vastab täielikult Andrus Adami süü suurusele ning selle vähendamiseks puudub igasugune alus. Ka on maakohus õigesti KarS § 65 lg 2 alusel moodustanud liitkaristuse.

16(17)

KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Andrus Adami suhtes muutmata ning apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis tuleb see summa Andrus Adamilt riigi kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.