Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2018.a, Rapla kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-6012 (16270000532)
Kohtunik
Indrek Nummert
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Kriminaalasi
Andrus Adami süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi lühimenetluse korras
Ringkonnaprokurör
Aarne Pruus
Süüdistatav
Isikukood või sünniaeg: 37203302747 Elu- või asukoht: viibib vahi all; elukoht enne vahistamist xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx Kodakondsus: EV kodanik Haridus: kesk-eriharidus Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: enne vahistamist xxxxxxxx xx Karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi üks, s.o Pärnu Maakohtu 19.06.2015 otsus, millega isik tunnistati süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi vangistusega 2 aastat, millest seoses eelvangistuses viibitud aja maha arvamisega jäi vangistuse kandmata osaks 1 aasta 9 kuud ja 11 päeva, mida ei pööratud täitmisele 1 aasta 6-kuulise katseajaga koos allutamisega kriminaalhooldusele. Katseaja lõpp 18.12.2016. Tõkend: kahtlustavana kinni peetud 02.03.2017, alates 03.03.2017 vahistatud
Kaitsja
vandeadvokaat Eve Jundas, määratud korras
Kolmas isik
KM
Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 238 lg 1 p 4, § 180 lg 1 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada Andrus Adami esitatud süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu poolt 19.06.2015 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) aasta, 9 (üheksa) kuu ja 11 päeva võrra ning mõista Andrus Adamile liitkaristuseks 4 (neli) aastat, 9 (üheksa) kuud ja 11 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda Andrus Adami kahtlustavana kinnipidamise kuupäev, s.o. 02.03.2017.a. Tõkend vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Rahuldada järgmised tsiviilhagid:
Kannatanute rahuldatud või osaliselt rahuldatud tsiviilhagide tagamiseks jätta aresti alla Pärnu Maakohtu 17.05.2017 määrusega arestitud: elektroodkeevitusseade Minarc 150 väärtusega 400 eurot; paadimootor Johnson seeria nr G04703761 4,5 kw väärtusega 600 eurot; Jura Impress J9.3 Aroma+ kohviaparaat nr 7610917136100 Briljantsilber väärtusega 1500 eurot; masaažitool Promas koos puldiga, punast-musta värvi väärtusega 600 eurot; Blu-ray mängija ONKYO BD-SP809 koos puldiga seeria nr 3322UB51Z0651687A väärtusega 600 eurot. Vabastada aresti alt Pärnu Maakohtu 17.05.2017 määrusega arestitud: televiisor Samsung UE40H6400AW puldi ja 3D prillidega väärtusega 350 eurot; murutraktor Husqvarna, oranž/must, millel peal kirje „Andrus Adami 30944 ja xxxxxxx 22.02, TS 238“, koos musta värvi metallist sahaga väärtusega 2500 eurot; muusikakeskus Samsung seeria nr 0AQU128F30100T mudel MX-HS8000 koos puldi ja kahe kõlariga väärtusega 800 eurot. Menetluskulud Välja mõista süüdimõistetult Andrus Adamilt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1 ja § 175 alusel: kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase õigusabi tasu 96 eurot (VII kd tl 1412); 144 eurot (õigusabi määrus 26.06.2017), 965,28 eurot (õigusabi määrus 15.09.2017) ja 384 eurot; sundraha 750 eurot (vastavalt KrMS § 179 lg 1 punktile 2, s.o 1,5 kuupalga alammääras); DNA-ekspertiisi (17E-GE0135, 27.02.2017) kulu 705 eurot (V kd tl 1032); jäljeekspertiisi (17E-TM0008, 04.04.2017) kulu 314 eurot (VI kd tl 1268); DNA-ekspertiisi (17E-GE0069, 13.02.2017) kulu 969 eurot (II kd tl 307); DNA-ekspertiisi (17E-GE0067, 15.02.2017) kulu 342 eurot (II kd tl 307); DNA-ekspertiisi (17E-GE0014, 25.01.2017) kulu 684 eurot (III kd tl 731); DNA-ekspertiisi (17E-GE0174, 07.03.2017) kulu 114 eurot (III kd tl 737); DNA-ekspertiisi (17E-GE0214, 14.03.2017) kulu 342 eurot (IV kd tl 913); DNA-ekspertiisi (17E-GE0213, 13.03.2017) kulu 114 eurot (IV kd tl 946); jäljeekspertiisi (17E-GJ0009, 12.04.2017) kulu 314 eurot (VI kd tl 1258); jäljeekspertiisi (17E-TM0008, 04.04.2017) kulu 314 eurot (VI kd tl 1258); infotehnoloogiaekspertiisi (17E-IA0010, 13.04.2017) kulu 1608 eurot (VI kd tl 1275); sõrmejäljeekspertiisi (17E-SS0032, 29.05.2017) kulu 663 eurot (VI kd tl 1324). Kokku on menetluskulud 8822,28 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918700004069. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid
Jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde: • Pakend nr 1, milles CD- ja DVD-plaadid, sh •
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 12.02.2018 Rapla kohtumaja kantselei kaudu.
Andrus Adam on antud kohtu alla esitatud süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 8, 9 54. episoodis ja tema vastu on esitatud ka 48 tsiviilhagi. Prokurör nõudis kohtus Andrus Adami karistamist KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning mõista karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust, mida vähendada ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristuseks 4 aastat, 9 kuud ja 11 päeva vangistust. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid õigeks mõistvat kohtuotsust.
Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et A. Adamile esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi on täies mahus tõendamist leidnud. Kohus märgib kõikide episoodide kohta, et inkrimineeritud kuritegude toimepanemist A. Adami poolt tõendab kuritegude toimepanemise viis - modus operandi. Sisse on tungitud ühel ja samal ööl või järjestikuste päevade öödel mitmetesse üksteise lähedalasuvatesse talumajadesse, nende kõrvalhoonetesse või eraldatud paikades asuvatesse kontoriruumidesse või ka sõidukitesse ukse lukkude või akente lõhkumise teel sõrgkangiga või lõiketangidega. Varastatud on peamiselt erinevaid elektrilisi jm tööriistu, jalgrattaid aga ka alkoholi. Enamasti on tegemist esemete valikulise varastamisega, valides esemeid, mida on kerge realiseerida. Varguste toimepanemiseks on sõiduk jäetud alati eemale ning asjade äravedamiseks kasutatud seljakotti, lisaks aiakäru või talvel kelku. Aiakäru või kelku on kasutanud asjade äraviimiseks kaugemale jäetud sõidukisse ja/või minekuks järgmisesse lähedalasuvasse kuriteopaika. Jalgratta varastamisel, kui järgmises kohas on varastada olnud parem ehk väärtuslikum jalgratas, on ta jätnud eelmise ümbruskonda maha, samuti jätnud maha aiakäru, kuna viimane on vajalik olnud vaid asjade äravedamiseks. Vargused on toime pandud üksi, öisel ajal. Kuritegusid on toime pandud erinevates maakondades – xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx. A. Adami on ka varasemalt, s.o 19.06.2015 otsusega süüdi tunnistatud vargustes, millised ta pani toime üksi, öisel ajal, kasutades aiakäru, lõhkudes uksi ja aknaid ning vastastas peamiselt tööriistu. Vargused pani ta toime maakondade üleselt - xxxxx maakonnas ja xxxx maakonnas. Kohus hindab neid asjaolusid spetsiifilisteks, millistega on võimalik järeldada, et kuriteod on toime pannud sama isik.
Varguste toimepanemine just A. Adami poolt joonistub välja, vaadates kõiki episoode kogumis. Nimelt, mitmes episoodis on otseselt süüstavaid tõendeid nagu varastatud asjade leidmine A. Adami elukoha läbiotsimisel; sündmuskoha turvakaamera salvestis, milliselt on näha A. Adami elukoha läbiotsimisel leitud kott kirjaga „ProBELT“ ning ekspertiisiga tõendatud, et A. Adami elukohast leitud lõiketangidega murti lahti teatud episoodides ukselukud. Samuti on paljudes episoodidides A. Adami kasutuses olnud sõidukist leitud TomTom-i fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millised on kuritegude toimepanemise sündmuskohtade läheduses. Need episoodid kinnitavad, et A. Adami on toime pannud vargused ka teistes episoodides ning seda just hinnates asjaolusid modus operandi järgi. On aru saadav, et kõikides episoodides ei ole ja ei saagi olla otseseid süüstavaid tõendeid, kuna A. Adami tegevus kuritegude toimepanemisel oli üsnagi konspiratiivne, laiahaardeline ning seda näitab ka ajaperiood, millise vältel ta on ilma vahele jäämata vargusi toime pannud. Ka Riigikohus on väljendanud seisukohta, et puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel (RKL nr 3-1-1-8-10). Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-8-10 p 11 asunud seisukohale, et kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (RKL nr 3-1-1-32-05 p 8; 3-1-1-87-09 p 11). Erinevate kuritegude toimepanemise viisi sarnasus (nn modus operandi) võib anda võimaluse järeldada, et need on toime pannud sama isik. Sellise järelduse tegemine on võimalik eeskätt juhtudel, kus kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise viis, tekitatud tagajärg või muud teoga seotud asjaolud on spetsiifilised. (RKL nr 3-1-1-32-05 p 8, 3-1-1-87-09 p 11). Asjaolu, et sündmuspaikadelt DNA-d vastavalt mitmetele ekspertiisiaktidele ei leitud, ei lükka ümber tõendeid, mis kinnitavad varguste toimepanemist A. Adami poolt. Kogu süüstavate tõendite kontekstis tähendab see vaid seda, et A. Adami on võtnud õppust varasematest vahelejäämistest ja läheb „objektile“ korraliku varustusega, vältimaks oma bioloogilise materjali mahajätmist sündmuskohale. A. Adami end süüdi ei tunnista, tema valdusest leitud varastatud esemed leidis ta enda kohtuistungil ja ka eeluurimisel antud ütluste kohaselt xxxxxxx-xxxxx maantee äärsest parklast, mustast prügikotist, peale seda kui üks välismaa numbritega sõiduk lahkus sealt. Seda autot oleks saanud tuvastada. Suusamaski, taskulambi, adidas jope osas selgitas kohtuistungil, et need on töövahendid, kuna töö eeldab lume lükkamist. Teistes maakondades nendega käinud ei ole. xxxxxxxx linnas ta maski kandes liikunud ei ole. Läbiotsimisel leitud lõiketangid on samuti leitud, kui käis suitsetamas. See võis olla xxxxxxxx-xxxxx maantee ääres, xxxxxxxxxx kuskil jaanuarikuus 2017. Tange ta ei ole kasutanud ning ei ole võimalik, et nendega kuskile oleks jälgi jätnud. Tema elukohast leitud Smirnofi pudeli osas, milles oli vesi, selgitas, et kui panna sinna aastateks vesi sisse, mis sellest järgi jääb ja sõrmejäljed peaksid olema pudelitel. Alkohol kodus on pikemat aega, 20 aastat kuskil. Kui Soomes tööl käis, ostis iga nädalavahetus alkoholi ja samuti on Läti piir kodule lähedal. Kodu läbiotsimisel leiti ka tšekke, mille kohaselt alkoholi on ostnud. Jaaguari kujutisega konjak Meukow, on süüdistatava ütluste kohaselt ostetud altkäemaksuks, kuid inimene ei võtnud seda vastu. Töökinnaste osas märkis, et need on kunagi
ostetud ja talle kuuluvad. Tom-Tom kohta selgitusi anda ei oska, seal oli üle 900 asukoha, kuid välja on võetud 54. Ei tea, kus olen sellega liikunud, meelevaldne avaldus on see, et mingil hetkel selle järgi on kuskil olnud. Autoga sõitis ta ringi selleks, et otsida maatükke otsmiseks. Kohus leiab, et A. Adami ütlused ei ole usaldusväärsed, need on eluliselt mitteusutavad ning ümber lükatud usaldusväärsete tõenditega kogumis, mis kinnitavad esitatud süüdistusest. Seega tuleb A. Adami ütlused tõendikogumist välja jätta. Kõikide kannatanute ütlused on usaldusväärsed ja haakuvad teiste usaldusväärsete tõenditega kogumis. Kaitsja väitel ei saanud A. Adami vargusi toime panna ka seetõttu, et 2016.a algul oli tema käsi haige. Ta viibis kuni 2016 märtsini ravil SA Tartu Ülikooli Kliinikumis, mille kohta on esitatud ka arstitõend. Meditsiinidokumentide kohaselt on A. Adamil tõesti olnud õlavarreluu murd ning ta on käinud ka taastusravil sh 22.01.2016. Kaitsja väitel ei saanud ta seega käia vargil mh ööl vastu 21.01.2016. Kohus nende seisukohtadega ei nõustu. A. Adamil oli õlavarreluumurd perearsti poolt väljastatud väljavõtte kohaselt juba 28.09.2015 ning kuigi ta käis 2016 aasta algul taastusravis ja oli ka töövõimetuslehel kuni 17.03.2016, ei saanud eelnev takistada teda vargusi toime panemast. A. Adamile on esitatud süüdistus vaid kahes 2016 aasta jaanuaris ning ühes 2016 aasta aprillis toime pandud varguse episoodis. Teised episoodid on hilisemad, alates 2016.a septembrist. Jalatsijälje ekspertiisiks esitati sündmuskohtadelt fikseeritud jalatsijärgede fragmentide võrdluseks A. Adami jalatsitega vaid ühed A. Adami elukohast leitud saapad. Kaitsja on välja toonud, et ekspertiis ei ole tuvastanud A. Adami elukohast läbiotsimisel äravõetud jalatsitega ühegi jälje jätmist sündmuskohtadele. Ekspertiisiakti kohaselt ekspert ei ole tuvastanud küll hindamisskaala järgi suurt tõenäosust, kuid samas ei välista mitmete jälgede jätmist ekspertiisiks esitatud jalatsiga. Kohus selgitab, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu. Kohus, vaadeldes ekspertiisiks esitatud sündmuskohtadelt leitud järgi ning võrreldes neid A. Adami elukohast leitud jalatsi jälgedega, on seisukohal, et need on suure tõenäosusega samad. Lisaks on mitte A. Adami elukohast leitud, kuid suure tõenäosusega samade jalatsitega jäetud jälgi mitmetes sündmuskohtades. Samas asjaolu, et osades episoodides on jäetud jalatsijäljed, mis on üksteisega sarnased, kuid ei ole jäetud A. Adami elukohast leitud jalatsitega, kinnitab üksnes seda, et suurte kogemustega varguste sooritaja A. Adami tegutses viisil, mis võimaldas vahelejäämise riski vähendada – vahetas jalatseid. Kohus leiab, et asjaolu, et kõikides episoodides ei ole jäljed samad aga ei lükka kuidagi ümber esitatud süüdistust. Kindlasti oli A. Adamil mitmeid saapaid, millega ta ka vargil käis ning läbiotsimise hetkeks oli ta lihtsalt nendest vabanenud, mida kinnitab ka süüdistuse ajaline perioodi. Piisav usaldusväärsete tõendite kogum kinnitab üheselt, et just A. Adami käis eeltoodud kohtades vargil – nt mh: 1) varastatud esemete leidmine A. Adami elukohast (xxxxxxxxx kinnistu episoodis – süüdistuses nr 37; xxxxx talu episoodis - nr 52; xxxxxxx talu episoodis - nr 53, xxxxxx kinnistu episoodis - nr 8), 2) turvakaamera salvestiste ning asitõendi vaatlusprotokollidega tõendatu, et vargil on käinud samasuguse kotiga, millel kirje „ProBELT“, mis leiti A. Adami elukoha läbiotsimisel (xxxxxx epsioodis nr 36; xxxxxxxx xx pesioodis, nr 49; xxxxxx episoodis, xxxxx talu episoodis jt); 3) ekspertiisiakt, millisega on tõendatud, et A. Adami elukohast leitud lõiketangidega murti lahti lukk (xxxxxxx talu, xxx-xxxx episoodid); 4) A. Adami kasutuses olevast sõidukist läbiotsimise käigus leitud TomTomi seadmest salvestatud andmete 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokoll, millises on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga (ajavahemikul
22.09.2016-02.03.2017 toime pandud kuriteoepisoodide sündmuskohtade aadressid ning paiknemiste skeemid), millisest on näha nende üksteise lähedal asumine (episoodides süüdistusakti järgi nr 4-10; 26-46; 48-54) jm tõendid. Märkimist väärib ka, et A. Adami elukoha läbiotsimisel leitud sülearvutist leiti 27.03.2017 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt andmed selle kohta, et 22.02.2017 kell 14.04 ajal on arvutist vaadatud leheküljel facebook.com grupi „märgatud xxxxxx-xxxxx“ uudisvoogu, kus on 20.02.2017 sisestatud postitus xxxxxx-xxxxx ja xxxxx-xxxxxx toimunud varguste kohta ning lisatud turvasalvestise foto, millel kujutatud heleda Adidas jope ja suusamakiga isikut. Lisainfona kirjas, et kandis jalatsijälgede järgi väga suuri jalatseid. Samuti on vaadatud arvutist mitmeid kinnisvara müügikuulutusi. Eeltoodu kinnitab, et vargused pani toime A. Adami. Jalatsijälgede osas toob kohus episoodide kaupa välja suure tõenäosusega samad jäljed. Välistatud ei ole ekspertiisiakti kohaselt, kuid kohtu hinnangul on jäljed suure tõenäosusega samad A. Adami elukohast leitud jalatsitega jalatsijälje jätmine järgmistes episoodides (vastavalt ekspertiisile parema või vasaku jala jalatsiga): 04.02.2017 xxxxxx vallas, xxxxxxxx külas xxxx kinnistul (foto nr 12, 13) 04.02.2017 xxxxxx vallas, xxxxxxxx külas, xxxx talumajja (foto nr 15, 14) 03.02.2017 xxxxxx vallas, xxxxxx talu (foto nr 18-20; 23; 16,17,21-22) 02.02.2017, xxxxxx vallas, xxxx talu (foto nr 27; 25-26) 12.02.2017 xxxxxx, xxxxxxxxxx talu (foto nr 24) 02.03.2017 xxxxxxxx, xxxxxxxx kinnistu (foto nr 33) 02.03.2017 xxxxxxx xxxxxxx talu (foto nr 44) Ekspertiisi kohaselt samade jalatsitega võivad olla jäetud jäljed, kuid kohtu hinnangul on jäljed suure tõenäosusega samad järgmistes episoodides: 10.12.2016 xxxxxxxx, xxxxxxx talu (foto nr 1-3); 16.12.2016 xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxx-xxxxx talu (foto nr 42); 15.12.2016 xxxxxxxx xx xxxxxxxxx (foto nr 6-11). Veel: 18.01.2017 xxxxxxxx xxxxxxx (foto nr 4, 5); 17.01.2017, xxxxxxxx, xxxxxxxxx kinnistu (foto nr 30); 17.01.2017 xxxxxxxx, xxxxx-xxxxx xxxxxxxx-xxxxx (foto nr 31); 17.01.2017 xxxxxxx xxxx (foto nr 32). Ning veel: 19.10.2016 xxxxxxxx xxxxxx (foto nr 28); 19.10.2016 xxxxxx (foto nr 29); 15.11.2016 xxxxxxxx, xxxxxx (foto nr 34,35); Ning: 18.11.2016 xxxxxxxx, xxxxx xxx (foto nr 37-39); 29.11.2016 xxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxx x (foto nr 40, 41). Samade jalatsitega kui kõik teised ekspertiisiks esitatud jalatsijäljed (nende fragmendid ei ole jäetud 18.11.2016 xxxxxxxx linnas, L OÜ episoodis (foto nr 36). Selles osas annab kohus seisukoha konkreetse episoodi all. Kaitsja vastuväide, et sündmuskoha vaatlusprotokoll III kd lt 520-527 on õiendamata parandusega, üleskirjutusega 2016.a ei ole asjas määrava tähendusega, arvestades tõendite kogumi hulka.
Kohus on jätab osa tsiviilhagisid läbi vaatamata või rahuldab osaliselt. Eeltoodu ei välista aga süüdistuse tõendatuks lugemist, kui kahju summat ei saa täpselt kindlaks määrata või on väiksem kui 200 eurot, sest tegemist on süstemaatiliste vargustega. Kuna kohus arutas asja enne kohtuliku uurimise alustamist üldmenetluses, siis kohus andis kõikidele hagejatele, keda oli võimalik kätte saada võimaluse hagi osas täiendavaid tõendeid esitada ja seda enne lühimenetlusse määramist, mistõttu said ka hagejate õigused lühimetlusse määramisel tagatud, sest paljuski eelnevalt hagejatel ja prokuratuuril hagi osas tõendeid ei olnud asjasse esitatud. Kohus alustab järgnevalt episoodide analüüsimist kõigepealt episoodidest, millistes A. Adami GPS-ist leitud asukohapunktid on lähedal kuritegude sündmuskohtadele ning sealjuures ka millistes leidub otseseid tõendeid, mis kinnitavad A. Adami süüd.
st on 280 m. Eeltoodu seob A. Adami kuriteo sündmuskohaga. A. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohale ning sellest saab arvestades teisi tõendeid kogumis üksnes järeldada, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Lisaks on xxxxx xxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxxxx, xxxx xxxxx 22.09.2016 toimepandud episoodid oma vahel seotud seetõttu, et U I varastatud jalgratas leiti V talu territooriumilt. Varguse toimepanemise ajal vastavalt sideettevõtjalt saadud andmete protokollile A. Adami telefoni ei kasutanud või oli see väljalülitatud, mistõttu ei anna kõneeristus ülevaadet tema võimalikest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on kuritegude toimepanemise aegadel välja lülitatud. A. Adami end süüdi ei tunnista. Kohus leiab, et A. Adami ütlused ei ole usaldusväärsed, liiatigi seetõttu, et A. Adami navigatsiooniseadmest on leitud asukohapunkt, milline on talude, kust asjad varastati, vahetus läheduses. Samuti kinnitab esitatud süüdistust kuritegude eelpool kirjeldatud toimepanemise viis. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. A. Adami on nimetatud kohtuotsusega süüdi tunnistatud seitsmes varguse episoodis. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks, talle on varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud antud episoodis kõik objektiivse koosseisu tunnused KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kooseisu on A. Adami realiseerinud kavatsetusega, ta seadis eesmärgiks üksteise lähedal asuvatest mitmetest taludest järjestikused vargused samal ööl ning varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi.
Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. U I on korrigeerinud tsiviilhagi summat ning soovib talle tekitatud kahju hüvitamist summas 1632 eurot, milline koosneb paadimootorist väärtusega 1190 eurot, paadi pumbast väärtusega 144 eurot ning kajaloodist väärtusega 298 eurot. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanu T K varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu on esitanud tõendid eelnimetatud esemete väärtuse kohta (tl 37-38 VIII kd) ning kohus loeb sellega hagi tõendatuks. Seega tuleb hagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja mõista A. Adamilt 1632 eurot U I kasuks.
Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tuvastatud, et ajavahemikul 21.09.201618.01.2017 on A. Adami abonentnumbrit xxxxxxxx kasutatud ajavahemikul kell 06:56-21:20, mistõttu ei anna kõneeristus ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on kuritegude toimepanemise aegadel välja lülitatud. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. A. Adami on nimetatud kohtuotsusega süüdi tunnistatud seitsmes varguse episoodis. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks, talle on varastamine saanud lisasissetuleku allikaks või ka mõnede esemete osas, mida alles jätta, nt alkohol, saanud harjumuseks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. T K on esitatud tsiviilhagi summas 1175,50 eurot, kuna kannatanule on tagastatud varastatud osa alkoholist summas 141,50 eurot. Tsiviilhagi moodustub seega varastatud jalgrattast väärtusega 1000 eurot, kahest 25 l kanistrist diiselkütusest väärtusega 50 eurot ning alkoholist. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanu T K varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu on hagiavaldusele lisanud tõendid jalgratta ning selle juurde kuuluva rattakompruutri ning uute rattakummide maksumuse juurde. Eeltooduga kohus loeb tõendatuks, et jalgratta väärtuseks on 949,59 eurot. Diiselkütuse 1 l hinnaks on kannatanu arvestanud 1 euro, kuid tõendeid kütuse hinna kohta esitanud ei ole. Samuti ei ole kannatanu esitanud tõendeid alkoholi hindade kohta, milliseid pudeleid ta tagasi ei saanud. Ainult kannatanu enda ütlused ei ole piisavad hagi tõendamiseks. Kohtupraktika kohaselt reeglina esemete ja teenuste suhtes, mida on võimalik soetada poest või tellida ettevõtetelt, ei ole võimalik eseme väärtust tõendada üksnes hageja ütluste kohaselt. Vajalikud tõendamiseks on hinna kohta vastavad kuludokumendid või nt pildina või muul viisil jäädvustatud hind, mida aga esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt, ulatuses millises see on tõendatud ka vastavate väljavõtetega hindadest. Seega tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja mõista A. Adamilt 949,59 eurot T K kasuks.
Süüdistuse kohaselt varastati kannatanule J S kuuluvad esemed: originaalkarbiga nurklihvija Metabo koos laadija ja 2 akuga, koguväärtusega 600 eurot; plastikkanister, milles 25 liitrit diiselkütust, koguväärtusega 25 eurot. Kannatanu J S ülekuulamise protokollide 06.10.2016, 03.04.2017 kohaselt kasutas 29.09.2016 sõiduautot Citroen Berlingo kannatanu vend J S ja jättis selle lukustamata ustega ööseks koduhoovi. Sõiduauto kongis oli originaalkarbis Metabo nurklihvija koos laadija ja kahe akuga, samuti plastikkanister, milles 25 liitrit diislikütust, mille kadumise avastas vend 30.09.2016 hommikul. Ka kindalaekast olid asjad välja tõmmatud, aga midagi varastatud ei olnud. J S tekitati varalist kahju kokku 625 eurot ˗ originaalkarbiga nurklihvija Metabo koos laadija ja 2 akuga, koguväärtusega 600 eurot; plastikkanister, milles 25 liitrit diiselkütust, koguväärtusega 25 eurot, milles on esitatud ka tsiviilhagi. Tunnistaja J S 07.04.2017ülekuulamise protokolli kohaselt kasutab tema tööalaselt sõiduautot Citroen Berlingo reg nr xxxxxx. Metabo nurklihvija ja diislikütuse varguse avastas ta järgmisel hommikul. Sõiduki uksed olid lukustamata ja isegi võtmed oli mäletamistmööda ees. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja varastatud esemed esitatud süüdistuse järgi. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega nähtub kuriteo sündmuskoht ning kuriteo toimepanemise viis. Sõiduki ukselukkudel ei ole näha jälgi muukimisest ega lõhkumisest. A. Adami kasutuses olevast sõidukist Kia Sorento reg nr xxxxxx 02.03.2017 läbiotsimise käigus on leitud TomTom GPS Navigaator. Ekspertiisi käigus seadmest salvestatud andmete 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus xxx talust on 2880 m. Eeltoodu seob A. Adami kuriteo sündmuskohaga. Eeltoodu seob A. Adami kuriteo sündmuskohaga. A. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohast ning sellest saab, arvestades teisi tõendeid kogumis, üksnes järeldada, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tuvastatud, et ajavahemikul 21.09.201618.01.2017 on A. Adami abonentnumbrit xxxxxxxx kasutatud ajavahemikul kell 06:56-21:20, mistõttu ei anna kõneeristus ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on kuritegude toimepanemise aegadel välja lülitatud. Vargus on toime pandud sissetungimisega, kuna vastab KarS § 266 lg-le 1. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses tõendamist leidnud episoodidega. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks, talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi.
Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kannatanu J S on esitanud tsiviilhagi summas 625 eurot, mis koosneb varastatud originaalkarbiga nurklihvijast Metabo koos laadijaga ja 2 akuga, koguväärtusega 600 eurot ning plastikkanistrist, milles 25 liitrit diiselkütust, koguväärtusega 25 eurot. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanu J S varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu on hagiavaldusele lisanud pakkumuse akunurklihvijale (tl 41, VIII kd), millega kohus loeb tõendatuks, et selle väärtuseks on 567,65 eurot. Diiselkütuse 1 liitri hinnaks on kannatanu märkinud 1 euro, kuid tõendeid kütuse hinna kohta esitanud ei ole. Ainult kannatanu enda ütlused ei ole piisavad hagi tõendamiseks. Kohtupraktika kohaselt reeglina esemete ja teenuste suhtes, mida on võimalik soetada poest või tellida ettevõtetelt, ei ole võimalik eseme väärtust tõendada üksnes hageja ütluste kohaselt (RKL nr 3-1-1-69-12 p 11; 3-1-1-26-17). Vajalikud tõendamiseks on hinna kohta vastavad kuludokumendid või nt pildina või muul viisil jäädvustatud hind, mida aga esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt, ulatuses, millises see on tõendatud ka vastava pakkumusega. Seega tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel hagi rahuldada osaliselt ning välja mõista A. Adamilt 567,65 eurot J S kasuks.
elektrivõrgus töötav käsiketassaag Makita ning tööriistaraamat. Ütlustega on tuvastatud ühise iseloomuliku tunnusena jalgrattajäljed. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja varastatud esemed esitatud süüdistuse järgi. Samuti kuriteo toimepanemise viis – kasutatud on jalgratast. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega nähtub kuriteo sündmuskoht ning kuriteo toimepanemise viis. Hoonete uksed terved, ei ole näha jälgi muukimisest ega lõhkumisest. Talumaja eesmisel küljel, kus maapind osaliselt kaetud madala liivakihiga, näha kahte osalist jalatsijälge, mida fotografeeritud. A. Adami kasutuses olevast sõidukist Kia Sorento reg nr xxxxxx 02.03.2017 läbiotsimise käigus on leitud TomTom GPS Navigaator. Ekspertiisi käigus seadmest salvestatud andmete 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus xxxxx xxxxxxxxxx on 1725 m. Eeltoodu seob A. Adami kuriteo sündmuskohaga. A. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohale ning sellest saab, arvestades teisi tõendeid kogumis, üksnes järeldada, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Veelgi enam on A. Adami poolt varguse toimepanemine tõendatud, kuna tõendamist on leidnud samal ööl varguste toimepanemine lähedalasuvatest taludest. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvad 22.09.2016-02.03.2017 toime pandud kuriteoepisoodide sündmuskohtade geograafilised koordinaadid ning paiknemiste skeemid paikkondade kaupa. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tuvastatud, et ajavahemikul 21.09.201618.01.2017 on A. Adami abonentnumbrit xxxxxxxx kasutatud ajavahemikul kell 06:56-21:20, mistõttu ei anna kõneeristus ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on kuritegude toimepanemise aegadel välja lülitatud. Vargus on toime pandud sissetungimisega, kuna vastab KarS § 266 lg-le 1. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses tõendamist leidnud episoodidega. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Vargus on toime pandud sissetungimisega, kuna vastab KarS § 266 lg-le 1. Eluruumi sisenemine suletud, kuid lukustamata ukse lahtilükkamisega on sissetungimine (RKKK III-1(13(94). Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi E K on esitanud vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks tsiviilhagi summas 709 eurot. Hageja tõendeid enda nõude tõendamiseks esitanud ei ole. Kuna A. Adami süüdistusasi koos
hagiavaldustega saabus kohtule üldmenetluses ning läks hiljem lühimenetlusse, andis kohus hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, tõendite prokuröri toimikusse esitamiseks hagejatele tähtaja. E K nimetatud tähtaja jooksul tõendeid ei esitanud, kuigi prokuröri väitel lubas seda teha. Üldjuhul, kui kohus on selgitanud tõendite esitamise vajadust ja seda ei täideta, siis jätab kohus hagi rahuldamata. Antud juhul peaks kohus tuginema prokuröri väidetele, mis ei ole tõendid. Seetõttu kohus leiab, et asja õige lahenduskäik sellises olukorras on hagi läbi vaatamata jätmine, kuna hagi on täies ulatuses tõendamata. Ainult kannatanu enda ütlused ei ole piisavad hagi tõendamiseks. Kohtupraktika kohaselt reeglina esemete ja teenuste suhtes, mida on võimalik soetada poest või tellida ettevõtetelt, ei ole võimalik eseme väärtust tõendada üksnes hageja ütluste kohaselt. Kohus ei saa arvestada hageja (kannatanu) paljasõnalisi ütlusi rahaliste väärtuste kohta. Vajalikud tõendamiseks on asja või teenuse soetamise hinna kohta vastavad kuludokumendid või väljavõtted hindade kohta, mida aga esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb E K tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.
ütlused haakuvad omavahel ning asitõendi vaatlusprotokolliga, milles vaadeldud A. Adami elukohast leitud Somirnoff viinapudelit ning leitud, et seal sees on läbipaistev lõhnata vedelik. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja varastatud esemed esitatud süüdistuse järgi. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega nähtub kuriteo sündmuskoht ning kuriteo toimepanemise viis. Töökoja keskosas oleva koridori uksel näha muukimis- ning kahjustusjälgi, ukse lukukeel osaliselt välja keeratud. Töökojas, kaheosalise ukse juures punast värvi keevitusaparaat. Heledat tooni kapi ees püstises asendis rauast kang, ukse välisküljel ripplukk koos luku kinnitusaasadega, kapiuksel näha puidu kahjustusjälge. Laoruumis valget värvi aku, millel näha osalisi jalatsijälgi. Osalised jalatsijäljed leitud ka töökojahoone parempoolses osas oleva garaaži põrandapinnal, ka keevitusballooni juurest (fotografeeritud).Kaminaruumis ei ole jälgi lõhkumisest, hoone tagumisel küljel oleval istepingil Smirnoff kinkepakk koos katkise klaasiga. Vaatlusprotokolliga on tuvastatud ühise iseloomuliku tunnusena sündmuskohale jäetud lõhkumise ja jalatsijäljed. Ekspertiisiakti nr 17E-TJ0009, 12.04.2017 (VI kd tl 1206-1258) kohaselt ekspertiisiks esitatud xxxxxx kinnistu sündmuskohavaatlusel leitud jalatsijäljed võivad olla jäetud samade jalatsitega, milliste jäljed fikseeriti ka xxxxxx kinnistu ning xxxxxxxxxxxx xxxxxx külas episoodides. Kohus vaadates jälgi leiab, et tõendatud on, et jäljed on suure tõenäosusega samad, mis kinnitab, et need vargused pani toime üks ja sama isik. A. Adami kasutuses olevast sõidukist Kia Sorento reg nr xxxxxx 02.03.2017 läbiotsimise käigus on leitud TomTom GPS Navigaator. Ekspertiisi käigus seadmest salvestatud andmete 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus xxxxxx kinnistust on 2,02 km. Eeltoodu seob A. Adami kuriteo sündmuskohaga. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohale ning sellest saab, arvestades teisi tõendeid kogumis, üksnes järeldada, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Veelgi enam on A. Adami poolt varguse toimepanemine tõendatud, kuna tõendamist on leidnud samal ööl varguste toimepanemine lähedalasuvatest taludest. Lisaks sellele on A. Adami poolt varguse toimepanemine otseselt tõendatud sellega, et tema elukohast leiti läbiotsimisel varastatud esemeid - läbiotsimise käigus (läbiotsimisprotokoll VI kd tl 11001156) leiti Meukowi pudel ja Smirnoffi pudel. Kannatanule on need tagastatud eseme üleandmise ja vastuvõtmise aktiga, millise kohaselt ja samuti asitõendite vaatlusprotokolli (VI kd tl 1157-1168) kohaselt oli lahtikeeratud korgiga Smirnoff Vodka pudelis läbipaistev lõhnatu vedelik ja avamata 70cl konjakipudelil Meukow esiküljel jaaguari kujutis. Asjaolu, et pudelis ei olnud alkohol, tõendab selgelt, et tegemist oli sama, s.o kannatanult varastatud pudeliga, millisesse tema poeg oli vee pannud. Eeltoodud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud, et varguse pani toime A. Adami. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tuvastatud, et ajavahemikul 21.09.201618.01.2017 on A. Adami abonentnumbrit xxxxxxxx kasutatud ajavahemikul kell 06:56-21:20, mistõttu ei anna kõneeristus ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on kuritegude toimepanemise aegadel välja lülitatud. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses
tõendamist leidnud episoodidega. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks, talle on varastamine saanud lisasissetuleku allikaks või ka mõnede esemete osas, mida alles jätta, nt alkohol, saanud harjumuseks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kannatanu A L on esitanud tsiviilhagi summas 625 eurot, mis moodustub varastatud alkohoolsetest jookidest ja akulaadijast kokku summas 575 eurot ning lõhkumisega tekitatud kahjust summas 100 eurot. Hageja tõendeid enda nõude tõendamiseks esitanud ei ole. Kuna A. Adami süüdistusasi koos hagiavaldustega saabus kohtule üldmenetluses ning läks hiljem lühimenetlusse, andis kohus hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, tõendite prokuröri toimikusse esitamiseks hagejatele tähtaja. A L nimetatud tähtaja jooksul tõendeid ei esitanud, kuigi prokuröri väitel lubas seda teha. Üldjuhul, kui kohus on selgitanud tõendite esitamise vajadust ja seda ei täideta, siis jätab kohus hagi rahuldamata. Antud juhul peaks kohus tuginema prokuröri väidetele, mis ei ole tõendid. Seetõttu kohus leiab, et asja õige lahenduskäik sellises olukorras on hagi läbi vaatamata jätmine, kuna hagi on täies ulatuses tõendamata. Ainult kannatanu enda ütlused ei ole piisavad hagi tõendamiseks. Kohtupraktika kohaselt reeglina esemete ja teenuste suhtes, mida on võimalik soetada poest või tellida ettevõtetelt, ei ole võimalik eseme väärtust tõendada üksnes hageja ütluste kohaselt. Kohus ei saa arvestada hageja (kannatanu) paljasõnalisi ütlusi rahaliste väärtuste kohta. Vajalikud tõendamiseks on asja või teenuse soetamise hinna kohta vastavad kuludokumendid või väljavõtted hindade kohta, mida aga esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb A L tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.
ukselukk oli lõhutud, samuti lõhuti garaaži siseukse lukuaas, treipinkide ruumi siseukse tabalukk. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja varastatud esemed esitatud süüdistuse järgi. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega nähtub kuriteo sündmuskoht ning kuriteo toimepanemise viis. Töökoja välimisel luku katteplaadil, luku ümbruses näha kahjustusjälgi. Ukse ees porimatil uksekeel. Ukse parempoolses servas, käepideme juures ning lukuplaadil näha muukimisjäljed. Muukimisjäljed on ka parempoolsel uksepiidal. Koridori lõpus oleva keskmise ukse kõrval avatud aasaga ripplukk. Treiruumi metallist kapi uksel näha muukimis- ja kahjustusjälgi, raudkang toetub kapile. Töölaua ees põrandal näha osalisi jalatsijälgi. Jalatsijäljed leitud ka töökoja põrandalt veoki ning küttepuude vahelt, samuti treiruumi põrandalt. Jalatsijäljed fotografeeritud, muster sarnaneb xxxxxx kinnistu töökojast leitud jalatsijälje mustriga. Vaatlusprotokolliga on tuvastatud ühise iseloomuliku tunnusena sündmuskohale jäetud lõhkumise ja jalatsijäljed. Ekspertiisiakt nr 17E-TJ0009, 12.04.2017 (VI kd tl 1206-1258) kohaselt ekspertiisiks esitatud xxxxxx kinnistu sündmuskohavaatlusel leitud jalatsijäljed võivad olla jäetud samade jalatsitega, milliste jäljed fikseeriti ka xxxxxx kinnistu ning xxxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxx episoodides. Kohus vaadates jälgi leiab, et jäljed on suure tõenäosusega samad, mis kinnitab, et need vargused pani toime üks ja sama isik. A. Adami kasutuses olevast sõidukist Kia Sorento reg nr xxxxxx 02.03.2017 läbiotsimise käigus on leitud TomTom GPS Navigaator. Ekspertiisi käigus seadmest salvestatud andmete 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus xxxxxx kinnistust on 2,02 km. Eeltoodu seob A. Adami kuriteo sündmuskohaga. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohale ning sellest saab, arvestades teisi tõendeid kogumis, üksnes järeldada, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Veelgi enam on A. Adami poolt varguse toimepanemine tõendatud, kuna tõendamist on leidnud samal ööl varguste toimepanemine lähedalasuvatest taludest. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tuvastatud, et ajavahemikul 21.09.201618.01.2017 on A. Adami abonentnumbrit xxxxxxxx kasutatud ajavahemikul kell 06:56-21:20, mistõttu ei anna kõneeristus ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on kuritegude toimepanemise aegadel välja lülitatud. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses tõendamist leidnud episoodidega. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi
Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kannatanu H M OÜ esindaja A P on esitanud tsiviilagi summas 737 eurot, mis moodustub lõhkumisega tekitatud kahjust 150 eurot ning järgmiste esemete vargusest: Makita komplekt, mis koosnes 18-voldisest akuga trellist, akuga taskulambist ja laadijast, koguväärtusega 465 eurot; musta värvi kahe sanga ja rihmaga kott United Tools väärtusega 20 eurot; plastikkarbiga vaskseibide komplekt väärtusega 22 eurot; metallist laagri tõmmits väärtusega 80 eurot, kokku 587 eurot. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule H M OÜ-le varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu poolt tsiviilhagile lisatud arvetega on tsiviilhagi osaliselt tõendatud. United Tools koti maksumuse kohta tõendeid ei ole esitatud. Lõhkumisega tekitatud kahju osas tõendeid esitatud ukselukkude ja tabaluku maksumuse kohta kokku summas 53,10 eurot. Makita akukomplekti maksumuseks esitatud arve kohaselt on 867,97 eurot, vaskseibide komplekti maksumuseks 21,50 eurot ning laagri tõmmitsa maksumuseks 84 eurot. Kannatanu on esitanud täiendavaid tõendeid varastatud asjade kohta ning märkinud juurde erinevaid esemeid. Kohus selgitab, et peab lähtuma esitatud hagiavaldusest ning ka süüdistusest, millise kohaselt varastati ära vaid eelpoolnimetatud asjad. Kohus rahuldab nõude ulatuses, millises see on tõendatud väljavõetega vastavatest hindadest. Seega tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja mõista A. Adamilt kannatanu H M OÜ kasuks 619,60 eurot.
A. Adami kasutuses olevast sõidukist Kia Sorento reg nr xxxxxx 02.03.2017 läbiotsimise käigus on leitud TomTom GPS Navigaator. Ekspertiisi käigus seadmest salvestatud andmete 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus xxxxxxx talu kinnistust on 450 km. Eeltoodu seob A. Adami kuriteo sündmuskohaga Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohale ning sellest saab, arvestades teisi tõendeid kogumis, üksnes järeldada, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Veelgi enam on A. Adami poolt varguse toimepanemine tõendatud, kuna tõendamist on leidnud samal ööl varguste toimepanemine lähedalasuvatest taludest. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tuvastatud, et ajavahemikul 21.09.201618.01.2017 on A. Adami abonentnumbrit xxxxxxxx kasutatud ajavahemikul kell 06:56-21:20, mistõttu ei anna kõneeristus ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on kuritegude toimepanemise aegadel välja lülitatud. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses tõendamist leidnud episoodidega. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi.
Lõhkumisega tekitati kahju 500 eurot. Kannatanu A A 15.12.2016, 04.04.2017 ülekuulamise protokollide kohaselt kuulub xxxxxxx xxxx tema ämmale, kuid majast varastati ööl vastu 15.12.2016 temale kuuluvad esemed: käsihöövel Smoothing Plane No. 4 CLIFTON, käsihöövel Fore Plane No. 6 JUUMA, kaabits Cabinet Scraper No. 80 KUNZ, höövel Shoulder Plane Medium Blade Width 0.700 VERITAS, höövel Bullnose Plane with PM-V11 Steel Blade VERITAS, Makita tikksaag, Makita trell DTW281 ja Makita trell DDF470, Makita käsisaag DHS680, Green Egg keraamiline ahi, DEWALT uputussaag DWS520KR 1300W, DEWALT järkamissaag 305MM DWS780, Makita RP2300FCX ülafrees, Makita RT0700CX2J ülafrees, käsihöövel Stanley No 4, käsihöövel Stanley No 4 1⁄2 ning mitmesugused freesi-, puuri- ja saeterasid. Varastest jäi maha ka alumiiniumist üherattaline aiakäru. Tunnistaja A B 15.12.2016, 05.04.2017 ülekuulamise protokollide kohaselt kuulub temale xxxxxxx talu, kuid seda kasutatakse perega suvekoduna. 15.12.2016 maja kütma tulles avastas ta, et tee talu juurde viiva tee ääres oli võõras aiakäru. Jõudnud maja juurde, nägi, et kõrvalhoone suured puidust uksed on lahti ja kaks murutraktorit on välja lükatud. Kõrvalhoone aken oli eest ära tõstetud, kõrvalhoonet ja maja ühendav uks lahti murtud ja majas sees käidud, hoovi peal oleva ukse lukk oli samuti lõhutud. Varastatud on väimehele A A kuuluvad tööriistad, mistõttu annab volituse väimehele nõuda sisse ka lõhkumisega tekitatud kahju. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja varastatud esemed esitatud süüdistuse järgi. Samuti kuriteo toimepanemise viis – kasutatud on aiakäru. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega nähtub kuriteo sündmuskoht ning kuriteo toimepanemise viis. Kõrvalhoone ukse ees maas murdmisriista jälgedega ripplukk. Garaaži aknalt on eemaldatud klaas, see on püstises asendis maja seina ääres. Garaažist elumaja kööki viib puidust uks – selle vahelisel uksepiidal on muukimisjäljed, lukukeel on paindunud. Köögist leitud jalatsijälgi, need fotografeeritud ja võetud tõmmis. Talu juurde viiva tee äärest leitud aiakäru. Vaatlusprotokolliga on tuvastatud ühise iseloomuliku tunnusena sündmuskohale jäetud lõhkumise, aiakäru- ja jalatsijäljed. Ekspertiisiaktiga nr 17E-TM0008, 04.04.2017 on tõendatud, et ekspertiisiks esitatud xxxxxxx talu kõrvalhoone ripplukul olevad jäljed on jäetud A. Adami elukohas teostatud läbiotsimisel ära võetud lõiketangidega. A. Adami väited tangide leidmise ja mittekasutamise kohta ei ole usaldusväärsed. Ekspertiisiakti nr 17E-TJ0009, 12.04.2017 (VI kd tl 1206-1258) kohaselt ekspertiisiks esitatud xxxxxxx talu sündmuskohavaatlusel leitud jalatsijäljed võivad olla jäetud samade jalatsitega, milliste jäljed fikseeriti ka xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx ja xxxxx küla episoodides ning xxxxxxxxx xxxxx küla väikebussi xx xxxxxxxxx episoodis. Kohus vaadates jälgi leiab, et jäljed on suure tõenäosusega samad, mis kinnitab, et need vargused pani toime üks ja sama isik. Kaitsja on välja toonud, et A. Adami elukohast läbiotsimisel ekspertiisiaktis kirjeldatud jalatsijälje jätnud jalatseid ei leitud, ekspertiisiga pole tuvastatud, et jalatsijäljed oleksid jäetud A. Adami elukoha läbiotsimisel äravõetud jalatsitega. Kohtu hinnangul ei lükka eeltoodu ümber tõendeid, mis kinnitavad süüdistust. See üksnes kinnitab, et A. Adami kõrvaldas jalatsid kui asitõendid enne läbiotsimist. A. Adami kasutuses olevast sõidukist Kia Sorento reg nr xxxxxx 02.03.2017 läbiotsimise käigus on leitud TomTom GPS Navigaator. Ekspertiisi käigus seadmest salvestatud andmete
30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus xxxxxxx talust on 1,24 km. Eeltoodu seob A. Adami kuriteo sündmuskohaga Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohale ning sellest saab, arvestades teisi tõendeid kogumis, üksnes järeldada, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et käesoleva varguse pani toime A. Adami. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tuvastatud, et ajavahemikul 21.09.201618.01.2017 on A. Adami abonentnumbrit xxxxxxxx kasutatud ajavahemikul kell 06:56-21:20, mistõttu ei anna kõneeristus ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on kuritegude toimepanemise aegadel välja lülitatud. Vargus on toime pandud sissetungimisega, kuna tegemist on elamiseks kasutatava hoonega. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses tõendamist leidnud episoodidega. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kannatanu A A on esitanud tsiviilhagi summas 5966.90 eurot, mis moodustub vargastatud tööriistadest kokku 5466.90 euro väärtuses ning lõhkumisega tekitatud kahjust 500 eurot. Hageja tõendeid enda nõude tõendamiseks esitanud ei ole. Kuna A. Adami süüdistusasi koos hagiavaldustega saabus kohtule üldmenetluses ning läks hiljem lühimenetlusse, andis kohus hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, tõendite prokuröri toimikusse esitamiseks hagejatele tähtaja. A A nimetatud tähtaja jooksul tõendeid ei esitanud, kuigi prokuröri väitel lubas seda teha. Üldjuhul, kui kohus on selgitanud tõendite esitamise vajadust ja seda ei täideta, siis jätab kohus hagi rahuldamata. Antud juhul peaks kohus tuginema prokuröri väidetele, mis ei ole tõendid. Seetõttu kohus leiab, et asja õige lahenduskäik sellises olukorras on hagi läbi vaatamata jätmine, kuna hagi on täies ulatuses tõendamata. Ainult kannatanu enda ütlused ei ole piisavad hagi tõendamiseks. Kohtupraktika kohaselt reeglina esemete ja teenuste suhtes, mida on võimalik soetada poest või tellida ettevõtetelt, ei ole võimalik eseme väärtust tõendada üksnes hageja ütluste kohaselt (RKL nr 3-1-1-69-12 p 11; 3-1-1-26-17). Kohus ei saa arvestada hageja (kannatanu) paljasõnalisi ütlusi rahaliste väärtuste kohta. Vajalikud tõendamiseks on asja või teenuse soetamise hinna kohta vastavad kuludokumendid või väljavõtted hindade kohta, mida aga esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb A A tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.
Kannatanu E J on esitanud tsiviilhagi summas 346 eurot, mis koosneb lõhkumisega tekitatatud kahjust 20 eurot ning järgmisest esemetest - mootorsaag Husqvarna 435 väärtusega 306 eurot ja metallist langetuslabidas väärtusega 20 eurot. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule E J varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu on enda nõude tõendamiseks esitanud varastatud mootorsae ostuarve summas 328,20 eurot, pakkumise langetuslabidale summas 69 eurot ning uue ukseluku ostutšeki summas 13 eurot. Kannatanu nõue on seega langetuslabida ja mootorsae osas tõendatud isegi suuremas ulatuses, kuid kohus on seotud esitatud hagiavaldusega. Seega rahuldab kohus hagi summas 339 eurot (13 eurot ukselukk; langetuslabidas 20 eurot ning mootorsaag 306 eurot). Seega tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja mõista A. Adamilt kannatanu E J kasuks 339 eurot.
Paikkonna skeemilt (II kd tl 239) nähtuvad xxxxx külas ööl vastu 15.12.2016 toimunud varguste asukohad – kokku kuus sündmuskohta, mis asetsevad üksteise vahetus läheduses. A. Adami kasutuses olevast sõidukist Kia Sorento reg nr xxxxxx 02.03.2017 läbiotsimise käigus on leitud TomTom GPS Navigaator. Ekspertiisi käigus seadmest salvestatud andmete 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise 250 m raadiuses asuvad kõik xxxxx külas toimepandud varguste asukohad. Eeltoodu seob A. Adami kuriteo sündmuskohaga. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohale ning sellest saab, arvestades teisi tõendeid kogumis, üksnes järeldada, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Lisaks kinnitavad varguse toimepanemist A. Adami poolt vargused samal ööl lähedalasuvatest sündmuskohtadest ning kuriteo toimepanemise viis. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses tõendamist leidnud episoodidega. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kannatanu M B on esitanud tsiivlhagi summas 1412 eurot, mis moodustub lõhkumisega tekitatud kahjust summas 20 eurot ning süüdistuses toodud tööriistade varguses koguväärtuses 1392 eurot, kokku 1412 eurot. ˗ kolm õhusurvevõtit PN.Narre-mutrikeeraja (90 ́) 1⁄2“ 1770, Ingersoll-Rand koguväärtusega 166 eurot; ˗ PN. mutrikeeraja 1⁄2“ 2235QTIMAX, Ingersoll-Rand väärtusega 286 eurot; ˗ PN. mutrikeeraja 3⁄4“ 2145QIMAX, Ingersoll-Rand väärtusega 690 eurot; ˗ Metabo kombivasara UHE 2450 Multi väärtusega 210 eurot ˗ lõiketangid 10 mm väärtusega 40 eurot. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule M B varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu on enda nõude tõendamiseks esitanud samaväärsete asjade ostuarved ning hinnapakkumise (VIII kd, tl 56-62). Kannatanu nõue on lõiketangide osas tõendatud isegi suuremas ulatuses, kuid kohus on seotud esitatud hagiavaldusega. Mutrikeeraja 3⁄4 osas on nõue
tõendatud ostutšeki kohaselt summas 586,50 eurot. Ülejäänud asjade osas on nõue tõendatud esemete ostuarvega süüdistuses toodud ulatuses. Seega rahuldab kohus hagi summas 1308,50 eurot. Seega tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja mõista A. Adamilt kannatanu M B kasuks 1308,50 eurot.
Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses tõendamist leidnud episoodidega. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi.
Kuna A. Adami töökojast midagi ei varastanud, tuleb kohtul kontrollida, kas A. Adami tegu vastab süstemaatilise varguse katsele, arvestades A. Adami süüdimõistmist 19.06.2015 Pärnu Maakohtu KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud episoode varguses. A. Adami läks talu kõrvalhoonesse kavatsetult. Ta murdis sinna sisse eesmärgiga sealt leida sealt varastamiseks esemeid. Seda kinnitab juba modus operandi ning episoodide arv erinevates vargustes taludest. A. Adami alustas süüteo toimepanemist – ta tungis kõrvalhoonesse sisse, ning sobras seal asjades, et leida võõraid varastamisväärseid asju. A. Adami jättis varguse lõpule viimata tema tahtest olenematutel asjaoludel – kuna ta lihtsalt ei leidnud varastamiseks sobivaid esemeid. Järelikult täielikult on täidetud süstemaatilise varguse katse subjektiivne koosseis ning objektiivse koosseisu toimepanemisega oli alustatud ning puudu jäi üksnes varastatud ese. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 1, 2 järgi tõendamist leidnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kannatanu G P on esitanud tsiviilhagi summas 50 eurot, mis moodustub vargusekatse käigus lõhutud ukse luku väärtusest. Hageja tõendeid enda nõude tõendamiseks esitanud ei ole. Kuna A. Adami süüdistusasi koos hagiavaldustega saabus kohtule üldmenetluses ning läks hiljem lühimenetlusse, andis kohus hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, tõendite prokuröri toimikusse esitamiseks hagejatele tähtaja. Puuduvad aga andmed kohtunõude kättesaamise kohta, kuna kohtunõue on saadetud kannatanutele nende poolt märgitud aadressidele lihtkirjaga. G P nimetatud tähtaja jooksul tõendeid ei esitanud. Eeltoodu tõttu kohus leiab, et asja õige lahenduskäik sellises olukorras on hagi läbi vaatamata jätmine, kuna hagi on täies ulatuses tõendamata. Ainult kannatanu enda ütlused ei ole piisavad hagi tõendamiseks. Kohtupraktika kohaselt reeglina esemete ja teenuste suhtes, mida on võimalik soetada poest või tellida ettevõtetelt, ei ole võimalik eseme väärtust tõendada üksnes hageja ütluste kohaselt (RKL nr 3-1-1-69-12 p 11; 3-1-1-26-17). Kohus ei saa arvestada hageja (kannatanu) paljasõnalisi ütlusi rahaliste väärtuste kohta. Vajalikud tõendamiseks on asja või teenuse soetamise hinna kohta vastavad kuludokumendid või väljavõtted hindade kohta, mida aga esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus G P tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.
kannatanu arvates jäid asjad varastamata seepärast, et sõiduki uksi ei saadud lahti. Sõiduki uks oli lukus ja ei töötanud hästi (avatav vaid sellele, kes teab). Sõidukis oli kolm rida istmeid ning võsasaed ja -trimmerid pagasiruumis osaliselt istmete all - selliselt, et välja võtta saab vaid ukse kaudu. Ka seestpoolt ei saa uksi lahti, sest seal on üks väike nipp avamiseks, mida igaüks ei tea. Seepärast arvatavasti jäidki asjad varastamata. Ütlustele on lisatud arve lõhutud ukseklaasi parandamise kohta. Kannatanu ütlustega on tõendamist leidnud, et süüdistuses toodud ajal ja kohas tema tööbussi tagumise ukse klaas on lõhutud ja avatud samuti lahti tehtud juhipoolne uks. Teisi sõiduki uksi ei saadud lahti ning seetõttu ei olnud ka midagi varastatud, kuna välja oleks asju saanud võtta vaid nende uste kaudu. on sees käidud ning asjades on soritud, kuid midagi varastatud ei ole. Sõiduki ukse klaasi lõhkumine ning ukse avamine kinnitab, et tahtlus oli suunatud varastamiseks esemete leidmine ja äraviimine. Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega. Allpool märgitud tõenditega kogumis on tõendatud, et väikebussi murdis sisse A. Adami. Nimelt: sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fotodega (III kd tl 505-511) on tõendamist leidnud kuriteo toimepanemise viis. Sõiduki tagumise vasakpoolse ukse aknaklaas purunenud. Ukse ees murupinnal maas sõiduki akna toonklaasi tükid, millel jalatsijäljefragmendid. Sõiduki tagumised uksed painutatud väljapoole. Sõidukis tagumise istmerea all kolm võsasaagi, turvavarustus ja kanistrid. Vaatlusprotokolliga on tuvastatud ühise iseloomuliku tunnusena sündmuskohale jäetud lõhkumise ja jalatsijäljed; ekspertiisiakti nr 17E-TJ0009, 12.04.2017 (VI kd tl 1206-1258) kohaselt ekspertiisiks esitatud väikebussi VW Caravelle vaatlusel toonklaasi tükile talletunud jalatsijäljed võivad olla jäetud samade jalatsitega, milliste jäljed fikseeriti ka xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx ja xxxxx xxxx episoodides ning xxxxxxxxx xxxxxxx talu episoodis. Kohus on seisukohal, et tõendatud on, et jäljed on suure tõenäosusega samad, mis kinnitab, et need vargused pani toime üks ja sama isik; A. Adami kasutuses olevast sõidukist Kia Sorento reg nr xxxxxx 02.03.2017 läbiotsimise käigus on leitud TomTom GPS Navigaator. Ekspertiisi käigus seadmest salvestatud andmete 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise 250 m raadiuses asuvad kõik xxxxx külas toimepandud varguste asukohad. Eeltoodu seob A. Adami kuriteo sündmuskohaga. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohale ning sellest saab, arvestades teisi tõendeid kogumis, üksnes järeldada, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Lisaks kinnitavad varguse toimepanemist A. Adami poolt tõendamist leidnud vargused samal ööl lähedalasuvatest sündmuskohtadest ning kuriteo toimepanemise viis. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tuvastatud, et ajavahemikul 21.09.201618.01.2017 on A. Adami abonentnumbrit xxxxxxxx kasutatud ajavahemikul kell 06:56-21:20, mistõttu ei anna kõneeristus ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on kuritegude toimepanemise aegadel välja lülitatud. Varguse katse on toime pandud sissetungimisega, kuna vastab KarS § 266 lg-le 1. Kuna A. Adami väikebussist midagi ei varastanud, tuleb kohtul kontrollida, kas A. Adami tegu vastab süstemaatilise varguse katsele, arvestades A. Adami süüdimõistmist 19.06.2015 Pärnu Maakohtu KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud
episoode varguses.. A. Adami läks talu kõrvalhoonesse kavatsetult. Ta murdis sinna sisse eesmärgiga sealt leida sealt varastamiseks esemeid. Seda kinnitab juba modus operandi ning episoodide arv erinevates vargustes taludest. A. Adami alustas süüteo toimepanemist – ta tungis kõrvalhoonesse sisse, ning sobras seal asjades, et leida võõraid varastamisväärseid asju. A. Adami jättis varguse lõpule viimata tema tahtest olenematutel asjaoludel – kuna ta lihtsalt ei leidnud varastamiseks sobivaid esemeid. Järelikult täielikult on täidetud süstemaatilise varguse katse subjektiivne koosseis ning objektiivse koosseisu toimepanemisega oli alustatud ning puudu jäi üksnes varastatud ese. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 8, 9 – KarS § 25 lg 1, 2 järgi tõendamist leidnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 8, 9 - § 25 lg 1, 2 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kannatanu OÜ M esindaja M M on esitanud tsiviilhagi summas 132,60 eurot, mis on lõhutud ukse väärtuseks koos paigaldusega. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule OÜ M varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu nõue on tõendatud K S OÜ arvega. Seega tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja mõista A. Adamilt kannatanu OÜ M kasuks 132,60 eurot.
Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise 250 m raadiuses asuvad kõik xxxxx külas toimepandud varguste asukohad. Eeltoodu seob A. Adami kuriteo sündmuskohaga. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohale ning sellest saab, arvestades teisi tõendeid kogumis, üksnes järeldada, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Lisaks kinnitavad varguse toimepanemist A. Adami poolt tõendamist leidnud vargused samal ööl lähedalasuvatest sündmuskohtadest ning kuriteo toimepanemise viis. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tuvastatud, et ajavahemikul 21.09.201618.01.2017 on A. Adami abonentnumbrit xxxxxxxx kasutatud ajavahemikul kell 06:56-21:20, mistõttu ei anna kõneeristus ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on kuritegude toimepanemise aegadel välja lülitatud. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses tõendamist leidnud episoodidega. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Kohus on seisukohal, et vargus on toime pandud sissetungimisega, kuna eluruum hõlmab kõiki ruume, kus isikul on õigus eeldada kodu puutumatusega kaitstud privaatautonoomiat, nt trepikoda (Karistusseadustiku kommenteerinud väljaanne lk 698). Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas eseme eesmärgiga see endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kannatanu A J on esitanud tsiviilhagi summas 500 eurot - varastatud jalgratas Classic Magnum 2,6 XL koos ratta kompuutriga CC-ED300. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule A J varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu on enda nõude tõendamiseks esitanud varastatud jalgratta ostutšeki summas 476,91 eurot, millisega on nõue sellises ulatuses tõendatud. Seega tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja mõista A. Adamilt kannatanu A J kasuks 476,91 eurot.
Süüdistuse kohaselt jäi A. Adamil vargus lõpule viimata, sest ta ei leidnud varastamisväärseid esemeid. Lõhkumisega tekitas ta kannatanule E K varalist kahju 20 eurot. Kannatanu ütlustega on tõendamist leidnud, et tema talu kõrvalhoones on sees käidud ning asjades on soritud, kuid midagi varastatud ei ole. Sorimise fakt tõendab, et tahtlus oli suunatud varastamiseks esemete leidmisele. Ukse lukkude lahtimurdmine on tõendatud kannatanu ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Allpool märgitud tõenditega kogumis on tõendatud, et kõrvalhoonesse murdis sisse A. Adami. Nimelt: - sündmuskoha vaatlusprotokollist (III kd tl 666-674) koos fotodega nähtub kuriteo sündmuskoht ning kuriteo toimepanemise viis. Kõrvalhoone uks avatud asendis. Kõrvalhoone lähistel näha jalatsijäljed, mille pikkuseks 33 cm (fotografeeritud). Jalatsijäljerida näha ka kõrvalhoonest vasakule jäävas kuusetukas, kuuse kõrval maas tabaluku aas. Jalatsijälgi näha talu kõrval asuval maanteel, mis liiguvad xxxxxx mnt suunas kuni keeravad vasakusse maanteeserva, seal näha jalgrattajäljed. Liikudes xxxxx talust xxxxxxxxx suunas jõutakse xxxxx taluni, mille juures samuti jalatsi- ja jalgrattajäljed. Vaatlusprotokolliga on tuvastatud sündmuskohta jäetud ühise iseloomuliku tunnusena lõhkumise, jalatsi- ja jalgrattajäljed, sh nende liikumise suund. 19.12.2016 vaatlusprotokollist nähtuvalt on sündmuskohalt kaasa võetud lukuaas, millel murdumisjälg; - 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokollist (VI kd tl 1277-1285) nähtuvad ajavahemikul 21.01.2016,14.04.2016, 15.11.2016, 18.11.2016, 20-25.11.2016, 29.11.2016, 16. ja 17. 12.2016, 16.02.2017 toime pandud kuriteoepisoodide sündmuskohtade: xxxxxxxxxx talumaja, xxxxx talu, xxxxx talu, xxxxxxxxx talu, xxx talu, xxxxxxx talu, xxxxxxxxx talumaja xxxxxxxx kinnistu, xxxxx xxx xx asuva laohoone, xxxxxxx talu, xxxxxxxxx xxxxxxx x, xxxxxx külas asuva xxxxx x ja xxxxx x kinnistu, xxxxxxx xxx x, xxxxxx xx asukohad ning xxxxx-xxxxx talu, xxxxxx talu, xxxxxxxxxxxx talu, x.xxxxxxx xx kinnistu, xxxxi talu, xxx talu xxxxxxx talu kinnistu geograafilised koordinaadid ning paiknemiste skeemid paikkondade kaupa. Eelnevast nähtub, et xxxxx-xxxxx talu asub teiste kuriteosündmuskohtade läheduses, mille lähedusse on fikseeritud geograafilised koordinaadid on ka A. Adami TomTom-i vastavalt 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollile. Varguste asukohad ööl vastu 16.12.2016 xxxxxxxx maakonnas nähtuvad ka paikkonna skeemilt ning tuvastatud asjaolu, et figureerib maski ja punast seljakott kandev varas, sündmuskohtadel sama jalatsijälg. Sündmuskohtade vahelise vahemaa on varas läbinud jalgrattaga; - ekspertiisiaktiga nr 17E-TJ0009, 12.04.2017 on tõendatud, et ekspertiisiks esitatud xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx ja xxxxx küla episoodides sündmuskohavaatlusel leitud jalatsijäljed võivad olla jäetud samade jalatsitega, milliste jäljed fikseeriti ka xxxxxxx talu ning xxxxxxxxx xxxxx küla väikebussi VW Caravelle episoodis. Kohus on seisukohal, vaadates jalatsijälgi, et need on suure tõenäosusega samad. - 19.12.2016 asitõendi vaatlusprotokollist (III kd tl 681-683) ja videost nähtub, et maski kandev inimene liigub 16.12.2016 kell 04.10 talu kõrvalhoone juures, kellel on kaenal all lõiketangid, seljas seljakott. Kohus tuvastab, et kott on sama, mis asitõendi vaatlusprotokollis xxxxxx talu episoodis ning mis läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti A. Adami elukohast ja on ka vaadeldud vaatlusprotokolliga. Samuti on leitud suusamaskid; - kannatanu E K 19.12.2016 ülekuulamise protokolli kohaselt avastas ta 16.12.2016 kella 08 ajal tööle minnes, et kõrvalhoone kaks suurt ust on lahti. Ustel olid ees tabalukud, mis olid kadunud. Hoone ümbruses olid võõrad jalatsijäljed, talu sissesõidutee juures ka jalgrattajäljed. Asjades on soritud, kuid midagi varastatud ei ole. Õiendi, millise kohaselt on vesteldud xxxxxxxxxxxx xxxxx külas asuva xxxxx talu omanik K M ning ta on avaldanud, et tema talus midagi lõhutud ja varastatud ei ole ning ta ei soovi
kriminaalmenetluses osaleda, jätab kohus tõendikogumist välja, kuna see ei ole lubatav tõendivorm. Varguse toimepanemise ajal vastavalt sideettevõtjalt saadud andmete protokollile A. Adami telefoni ei kasutanud või oli see väljalülitatud, mistõttu ei anna kõneeristus ülevaadet tema võimalikest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on kuritegude toimepanemise aegadel välja lülitatud. Kuna A. Adami kõrvalhoonest midagi ei varastanud, tuleb kohtul kontrollida, kas A. Adami tegu vastab süstemaatilise varguse katsele. A. Adami läks talu kõrvalhoonesse kavatsetult. Ta murdis sinna sisse eesmärgiga sealt leida sealt varastamiseks esemeid. Seda kinnitab juba modus operandi ning episoodide arv erinevates vargustes taludest. A. Adami alustas süüteo toimepanemist – ta tungis kõrvalhoonesse sisse, ning sobras seal asjades, et leida võõraid varastamisväärseid asju. A. Adami jättis varguse lõpule viimata tema tahtest olenematutel asjaoludel – kuna ta lihtsalt ei leidnud varastamiseks sobivaid esemeid. Järelikult täielikult on täidetud süstemaatilise varguse katse subjektiivne koosseis ning objektiivse koosseisu toimepanemisega oli alustatud ning puudu jäi üksnes varastatud ese. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 1, 2 järgi tõendamist leidnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi.
Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kannatanu E K on esitanud tsiviilhagi summas 20 eurot, milline on lõhkumisega tekitatud kahju (kaks tabalukku). Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule E K varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu nõue on tõendatud väljavõttega tabalukkude hindadest ning seda isegi suuremas ulatuses, kuid kohus peab lähtuma esitatud hagist. Seega tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja mõista A. Adamilt kannatanu E K kasuks 20 eurot.
varastamiseks esemete leidmisele. Ukse lukkude lahtimurdmine on tõendatud kannatanu ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Jalatsijälgede vaatlusega, A. Adami kasutusest olevast sõidukist leitud TomTomis sisalduvate asukohapunktide kõrvutamisel sündmuskoha koordinaatidega ning arvestades kuriteo toimepanemise viisi on tõendatud, et sisse murdis majja A. Adami. Kuna A. Adami midagi majast ei varastanud, vastab tegu varguse katsele arvestades A. Adami eelnevat karistatust ning käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud episoode. A. Adami läks majja kavatsetult, ta murdis majja eesmärgiga leida varastamiseks esemeid. Seda kinnitab juba modus operandi ning episoodide arv erinevates vargustes taludest. A. Adami alustas süüteo toimepanemist – ta tungis majja sisse, ning sobras seal asjades, et leida võõraid varastamisväärseid asju. A. Adami jättis varguse lõpule viimata tema tahtest olenematutel asjaoludel – kuna ta lihtsalt ei leidnud varastamiseks sobivaid esemeid. Järelikult täielikult on täidetud süstemaatilise varguse katse subjektiivne koosseis ning objektiivse koosseisu toimepanemisega oli alustatud ning puudu jäi üksnes varastatud ese. Pärast majja minekut jätkuva kuriteona kandus A. Adami tegu edasi kõrvalhoonesse, kust ta varastas lukustamata kuurist naiste korviga jalgratta Bianchi väärtusega 300 eurot. Kannatanu H H 19.12.2016 ülekuulamise protokolli kohaselt läks 15.12.2016 talust viimasena ära töömees, umbes kella 18 paiku. Jõudes talu juurde 16.12.2016 kella 19 paiku avastas kannatanu, et maja välisuks oli lõhkumisjälgedega, maja tagaküljes olev aken oli katki. Majas oli käidud magamistoas, kummuti sahtlid olid lahti, jäi mulje, et midagi otsiti. Kõrvalhoonest varastati jalgratas Bianchi. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja varastatud ese esitatud süüdistuse järgi. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega nähtub kuriteo sündmuskoht ning kuriteo toimepanemise viis. Elamu elutoa aken on lõhutud, elutoa akna ees oleval laual jalatsijälg, sahtlid avatud asendis. Samuti lahti murtud kõrvalhoone aken. Sissesõiduteel näha jalatsijälge, pikkusega 33 cm. Vaatlusprotokolliga on tuvastatud sündmuskohta jäetud ühise iseloomuliku tunnusena lõhkumise ja jalatsijäljed, samuti kindajälje fragmendid. Paikkonna skeemil ja õiendil (III kd tl 750-752) on näidatud ööl vastu 16.12.2016 xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx ja xxxxx külas toime pandud varguste asukohad. Nendes vargustes figureerib maski ja punast seljakott kandev varas, sündmuskohtadel sama jalatsijälg. Sündmuskohtade vahelise vahemaa on varas läbinud jalrattaga, mis tõendab kuriteo toimepanemise viisi. A. Adami kasutuses olevast sõidukist Kia Sorento reg nr xxxxxx 02.03.2017 läbiotsimise käigus on leitud TomTom GPS Navigaator. Ekspertiisi käigus seadmest salvestatud andmete 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus xxxxxx talust on 350 m. Eeltoodu seob A. Adami kuriteo sündmuskohaga. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohale ning sellest saab, arvestades teisi tõendeid kogumis, üksnes järeldada, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Lisaks kinnitavad varguse toimepanemist A. Adami poolt tõendamist leidnud vargused samal ööl lähedalasuvatest sündmuskohtadest ning kuriteo toimepanemise viis. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (VI kd lk 1277-1285) ja skeemilt nähtuvad 16.12.2016 toimepandud varguste asukohtade paiknemiste skeemid ning nende lähedus üksteisele.
Ekspertiisiakti nr 17E-TJ0009, 12.04.2017 kohaselt ekspertiisiks esitatud xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx ja xxxxx küla episoodides sündmuskohavaatlusel leitud jalatsijäljed võivad olla jäetud samade jalatsitega, milliste jäljed fikseeriti ka xxxxxxx talu ning xxxxxxxxx xxxxx küla väikebussi VW Caravelle episoodis. Kohus on seisukohal vaadates jalatsijälgi, et need on suure tõenäosusega samad, mis tähendab, et eelnimetatud kohtadest vargused pani toime üks ja sama isik. Eeltoodu seob omavahel eelnimetatud kohtades toimepandud episoodid ning tõendamist on leidnud, et need on toime pandud ühe ja sama isiku ehk A. Adami poolt. Varguse toimepanemise ajal vastavalt sideettevõtjalt saadud andmete protokollile A. Adami telefoni ei kasutanud või oli see väljalülitatud, mistõttu ei anna kõneeristus ülevaadet tema võimalikest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on kuritegude toimepanemise aegadel välja lülitatud. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses tõendamist leidnud episoodidega. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud. Kuivõrd elumajja toimus sissetungimine ja vargus jäi katsestaadiumi, siis on kvalifikatsioonis ka p 8. Kogu inkrimineeritud koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas ese eesmärgiga see endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kannatanu H H on esitanud tsiviilhagi summas 300 eurot, milline on varastatud jalgratta väärtus. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule H H varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu nõue on tõendatud väljavõttega internetilehelt, seda isegi suuremas ulatuses - summas 327,25 eurot, kuid kohus on seotud esitatud hagiavaldusega. Seega tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja mõista A. Adamilt kannatanu H H kasuks 300 eurot.
Kannatanu U S 28.12.2016 ülekuulamise protokolli kohaselt läks ta 17.12.2016 kella 16 ajal maja juurde. Sissemurdmisjälgi ta ei näinud. Maja juures on varuvõti kindlas kohas, see oli alles. Kannatanu avastas, et toas on asjad laiali, garaažis nägi, et tikksaag ja tööriistakohver on vales kohas. Maja eest põõsa alt leidis kannatanu garaažis olnud jalgratta, kuid kuna sellel oli pedaal katki, siis jäeti see maha. Varastatud on 5 materiaalset väärtust mitteomavat supilusikat ning silmusvõtmete komplekt. Hoonest oli varastatud ka tööriistakohver Mannesmann erinevate mutrivõtmete komplektiga ning musta värvi tööriistakohvri, kuid need leiti maja lähistelt kuuse alt üles. Ütlustele on lisatud fotod varastatutele analoogsetest esemetest. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja varastatud ese esitatud süüdistuse järgi. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega nähtub kuriteo sündmuskoht ning kuriteo toimepanemise viis. Uksi ega aknaid lõhutud ei ole, abihoone ees liival näha õrn jalatsijälje fragment. Elamus kapisahtlid avatud asendis, esemed välja tõstetud. Vaatlusprotokolliga on tuvastatud sündmuskohta jäetud ühise iseloomuliku tunnusena jalatsijäljed. Mutrivõtmete komplektiga ja musta värvi tööriistakohvri osas A. Adami tegu ei saa käsitleda varguse katsena ega loobumisena katsest. A. Adami Sellist asjade kuuse alla panemist saab vaadelda ka peitmisena, et neile hiljem järgi tulla. Paikkonna skeemil ja õiendil (III kd tl 750-752) on näidatud ööl vastu 17.12.2016 xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx ja xxxxx külas toime pandud varguste asukohad. Vargustes figureerib maski ja punast seljakott kandev varas, sündmuskohtadel sama jalatsijälg. Sündmuskohtade vahelise vahemaa on varas läbinud jalgrattaga. Ekspertiisiaktiga nr 17E-TJ0009, 12.04.2017 on tõendatud, et ekspertiisiks esitatud xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx ja xxxxx küla episoodides sündmuskohavaatlusel leitud jalatsijäljed võivad olla jäetud samade jalatsitega, milliste jäljed fikseeriti ka xxxxxxx talu ning xxxxxxxxx xxxxx küla väikebussi VW Caravelle episoodis. Kohus on seisukohal vaadates jalatsijälgi, et need on suure tõenäosusega samad, mis tähendab, et eelnimetatud kohtadest vargused pani toime üks ja sama isik. Eeltoodu seob omavahel eelnimetatud kohtades toimepandud episoodid ning tõendamist on leidnud, et need on toime pandud ühe ja sama isiku ehk A. Adami poolt. A. Adami kasutuses olevast sõidukist Kia Sorento reg nr xxxxxx 02.03.2017 läbiotsimise käigus on leitud TomTom GPS Navigaator. Ekspertiisi käigus seadmest salvestatud andmete 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus xxxxxxxxxxxx talust on 320 m. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohast ning see arvestades teisi tõendeid kogumis kinnitab, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Lisaks kinnitavad varguse toimepanemist A. Adami poolt tõendamist leidnud vargused samal ööl lähedalasuvatest sündmuskohtadest ning kuriteo toimepanemise viis. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (VI kd lk 1277-1285) ja skeemilt nähtuvad 16.12.2016 toimepandud varguste asukohtade paiknemiste skeemid ning nende lähedus üksteisele. Varguse toimepanemise ajal vastavalt sideettevõtjalt saadud andmete protokollile A. Adami telefoni ei kasutanud või oli see väljalülitatud, mistõttu ei anna kõneeristus ülevaadet tema võimalikest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on kuritegude toimepanemise aegadel välja lülitatud.
Vargus on toime pandud sissetungimisega, kuna vastab KarS § 266 lg-le 1. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses tõendamist leidnud episoodidega. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kannatanu U S on esitatud tsviilhagi summas 229 eurot. Kannatanult on varastatud süüdistuse kohaselt silmusvõtmete komplekt väärtusega 59 eurot. Samuti püüdis A. Adami varastada kohvri Mannesmann erinevate mutrivõtmete komplektiga väärtusega 170 euri musta värvi tööriistakohvri (02.05.2017 on kannatanu teatanud politseile, et on üles leidnud kaks kaks kohvrit põõsaste alt). Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule S V varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu on nõude tõendamiseks esitanud väljavõtte võtmete komplektist, millisega loeb kohus selles ulatuses nõude tõendatuks. kannatanu on märkinud, et temalt varastatud komplektil oli narre süsteem, mis tegi selle komplekti kallimaks. Tõendit aga kannatanu sellise komplekti maksumuse kohta esitanud ei ole. Seega tuleb kannatanu hagi rahuldada osaliselt ning välja mõista VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel A. Adamilt kannatanu U S kasuks 49,90 eurot.
kannatanu ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Allpool märgitud tõenditega kogumis on tõendatud, et kõrvalhoonesse murdis sisse A. Adami. Nimelt: sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fotodega (III kd tl 711-716) on tõendatud kuriteo sündmuskoht ning kuriteo toimepanemise viis. Elamu ukselukk on lõhutud, toas kirjutussahtlid avatud asendis. Vaatlusprotokolliga on tuvastatud sündmuskohta jäetud ühise iseloomuliku tunnusena lõhkumise jäljed; tunnistaja A Z 03.03.2017 ülekuulamise protokolli kohaselt kuulub tema perele xxxxxxx talu xxxxxxxxx külas. 16.12.2016 hommikul on tema talu valvekaamera jäädvustanud pildid talu hoovis liikuvast inimesest, kellel on seljakott, seljakotil mingi kiri. Tallu sisse murtud ja midagi varastatud ei ole. Hoone ümber oli näha jalatsijälgi, mis tulid xxxx talu poolt ja viisid xxxxxxxxx poole. Fotod lisatud ütlustele ning vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis. Asitõendi vaatlustprotokolli kohaselt vaadeldaval fotol isik, kes on seljaga kaamera poole. Isikul seljas kott, millel kiri „BELT“. Foto on salvestatud 16.12.2016 kell 00:25. Samasugune kott - kirjaga „ProBELT“, leiti A. Adami elukoha läbiotsimisel kõrvalhoonest ning samuti leiti läbiotsimisel suusamaskid, esemed on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollis. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et A. Adami 16.12.206 xxxxxxx talu lähistel ringi käis; paikkonna skeemiöt ja õiendilt (III kd tl 750-752) nähtub skeem, millel näidatud ööl vastu 16 ja 17.12.2016 xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx ja xxxxx külas toime pandud varguste asukohad. Figureerib maski ja punast seljakott kandev varas, sündmuskohtadel sama jalatsijälg. Sündmuskohtade vahelise vahemaa on varas läbinud jalrattaga; sündmuskoha vaatlusprotokollist (VI kd lk 1277-1285) ja skeemilt nähtub 16 ja 17.12.2016 toimepandud varguste asukohtade paiknemiste skeem ning nende lähedus üksteisele; ekspertiisiaktiga nr 17E-TJ0009, 12.04.2017 on tõendatud, et ekspertiisiks esitatud xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx ja xxxxx küla episoodides sündmuskohavaatlusel leitud jalatsijäljed võivad olla jäetud samade jalatsitega, milliste jäljed fikseeriti ka xxxxxxx talu ning xxxxxxxxx xxxxx küla väikebussi VW Caravelle episoodis. Kohus on seisukohal vaadates jalatsijälgi, et need on suure tõenäosusega samad, mis tähendab, et eelnimetatud kohtadest vargused pani toime üks ja sama isik. Eeltoodu seob omavahel eelnimetatud kohtades toimepandud episoodid ning tõendamist on leidnud arvestades ka kuriteo toimepanemise viisi, et need on toime pandud ühe ja sama isiku ehk A. Adami poolt. Õiendi, millise kohaselt on vesteldud xxxxxxxxxxxx xxxxx külas asuva xxxxx talu omanik K M ning ta on avaldanud, et tema talus midagi lõhutud ja varastatud ei ole ning ta ei soovi kriminaalmenetluses osaleda, jätab kohus tõendikogumist välja, kuna see ei ole lubatav tõendivorm. Tunnistaja K J ülekuulamise protokolli kohaselt elab tema U-P talus. 16.12.2016 avastas ta oma maja juurest võõrad jalatsijäljed. Videovalve salvestistest nägi tunnistaja, et tema elukoha juures liikus maski ja punast värvi seljakotiga isik. Midagi ei varastatud ega lõhutud. Salvestus kriminaalasja juurde lisada ei ole võimalik. Kohus leiab, et on ebaselge, miks videosalvestist ei ole võimalik esitada olnud ning seetõttu jätab kohus selle tõendi tähelepanuta. Varguse toimepanemise ajal vastavalt sideettevõtjalt saadud andmete protokollile A. Adami telefoni ei kasutanud või oli see väljalülitatud, mistõttu ei anna kõneeristus ülevaadet tema võimalikest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on kuritegude toimepanemise aegadel välja lülitatud. Kuna A. Adami kõrvalhoonest midagi ei varastanud, tuleb kohtul kontrollida, kas A. Adami tegu vastab süstemaatilise varguse katsele, arvestades A. Adami süüdimõistmist 19.06.2015 Pärnu Maakohtu KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud
episoode varguses. A. Adami läks talu kõrvalhoonesse kavatsetult. Ta murdis sinna sisse eesmärgiga sealt leida sealt varastamiseks esemeid. Seda kinnitab juba modus operandi ning episoodide arv erinevates vargustes taludest. A. Adami alustas süüteo toimepanemist – ta tungis kõrvalhoonesse sisse, ning sobras seal asjades, et leida võõraid varastamisväärseid asju. A. Adami jättis varguse lõpule viimata tema tahtest olenematutel asjaoludel – kuna ta lihtsalt ei leidnud varastamiseks sobivaid esemeid. Järelikult täielikult on täidetud süstemaatilise varguse katse subjektiivne koosseis ning objektiivse koosseisu toimepanemisega oli alustatud ning puudu jäi üksnes varastatud ese. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 1, 2 järgi tõendamist leidnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi.
A. Adami kasutuses olevast sõidukist Kia Sorento reg nr xxxxxx 02.03.2017 läbiotsimise käigus on leitud TomTom GPS Navigaator. Ekspertiisi käigus seadmest salvestatud andmete 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus xxxxxxxxx kinnistust on 700 m. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohale ning sellest saab, arvestades teisi tõendeid kogumis, üksnes järeldada, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Lisaks kinnitavad varguse toimepanemist A. Adami poolt tõendamist leidnud vargused samal ööl lähedalasuvatest sündmuskohtadest ning kuriteo toimepanemise viis. Paikkonna skeemil ja vaatlusprotokollil (II kd tl 266, 267-274) on näidatud ööl vastu 17.01.2017 xxxxxxxxx xxxxxxxxxx ja xxxxx-xxxxx külas toimunud varguste asukohad. Vaatlusprotokollist nähtuvalt fikseeriti ühise iseloomuliku tunnusena sündmuskohtadel sarnase mustri ning väliste mõõtmetega jalatsijälg ja ühe-rattalise liikurvahendi poolt tekitatud jälg nii xxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxxxxx-xxxxx, xxxxxxxx ja xxx kinnistutel. Ekspertiisiakti nr 17E-TJ0009, 12.04.2017 (VI kd tl 1206-1258) kohaselt ekspertiisiks esitatud xxxxxxxxx kinnistu sündmuskohavaatlusel leitud jalatsijäljed võivad olla jäetud samade jalatsitega, milliste jäljed fikseeriti ka xxxxx küla xxxxxxx kinnistu ning xxxxxxxx-xxxxx ja xxxxxxxx kinnistu episoodides. Kohus on seisukohal, vaadeldes jälgi, et need on suure tõenäosusega samad, mis tähendab, et eelnimetatud kohtadest vargused pani toime üks ja sama isik. Eeltoodu seob omavahel eelnimetatud kohtades toimepandud episoodid ning tõendamist on leidnud, et need on toime pandud ühe ja sama isiku ehk A. Adami poolt. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (II kd tl 297) on tõendatud, et ajavahemikul 21.09.2016-18.01.2017 on A. Adami abonentnumbrit xxxxxxxx kasutatud ajavahemikul kell 06:56-21:20, mistõttu ei anna kõneeristus ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Kõnedest nähtub, et abonentnumbrit ei ole kasutatud helistamiseks 16.01.2017 kella 16:44st kuni 17.01.2017 kella 09:21ni, millest saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on kuritegude toimepanemise aegadel välja lülitatud. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses tõendamist leidnud episoodidega. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi.
Kannatanu K L on esitanud tsiviilhagi summas 875 eurot, milline moodustub lõhkumisega tekitatud kahjust summas 20 eurot ning järgmiste esemete vargusega tekitatud kahjust: mootorsaag Husqvarna 450E II väärtusega 570 eurot; 4 pakki erinevaid uusi töökindaid, koguväärtusega 100 eurot; sinise pikliku karbi koos padrunivõtmete komplektiga väärtusega 100 eurot, 4 uut saekett (a ́ 15 eurot), koguväärtusega 60 eurot; 15-tolli pikkuse saeplaat väärtusega 25 eurot. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule K L varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu on enda nõude tõendamiseks esitanud samaväärsete asjade hinnapakkumised (VIII kd, tl 69-71). Kannatanu nõue on padrunikompekti osas tõendatud isegi suuremas ulatuses, kuid kohus on seotud esitatud hagiavaldusega. Ülejäänud asjade osas on nõue tõendatud vastavalt hinnapakkumisele – mootorsaag 560 eurot, 4 saeketti 56 eurot, saeplaat 24 eurot ja tabalukk 6,20 eurot. Varastatud töökindad on kannatanule tagastatud. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt summas 746,20 eurot. Seega tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja mõista A. Adamilt kannatanu K L kasuks 746,20 eurot.
xxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxxxxx-xxxxx, xxxxxxxx ja xxx kinnistutel. Vaatlusprotokollist nähtuvalt leiti jäljed xxxxxxxx-xxxxx talu hoovi minevalt sissesõiduteelt. Jäljed suundusid xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx-xxxxx taluni, sealt edasi xxxxxxxx taluni. xxxxxxxxx-xxxxx talu asub xxxxxxxx talust 723 m kaugusel. A. Adami kasutuses olevast sõidukist Kia Sorento reg nr xxxxxx 02.03.2017 läbiotsimise käigus on leitud TomTom GPS Navigaator. Ekspertiisi käigus seadmest salvestatud andmete 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus xxxxxxxx-xxxxx talust on 50 m. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohale ning sellest saab, arvestades teisi tõendeid kogumis, üksnes järeldada, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Lisaks kinnitavad varguse toimepanemist A. Adami poolt tõendamist leidnud vargused samal ööl lähedalasuvatest sündmuskohtadest ning kuriteo toimepanemise viis. Ekspertiisiakti nr 17E-TJ0009, 12.04.2017 (VI kd tl 1206-1258) kohaselt ekspertiisiks esitatud xxxxxxxx-xxxxx talu hoovi minevalt sissesõiduteelt leitud jalatsijäljed võivad olla jäetud samade jalatsitega, milliste jäljed fikseeriti ka xxxxx küla xxxxxxx kinnistu ning xxxxxxxxx ja xxxxxxxx kinnistu episoodides. Kohus, vaadates jälgi, leiab, et tõendamist on leidnud, et need on suure tõenäosusega samad, mis tähendab, et eelnimetatud kohtadest vargused pani toime üks ja sama isik. Eeltoodu seob omavahel eelnimetatud kohtades toimepandud episoodid ning tõendamist on leidnud, et need on toime pandud ühe ja sama isiku ehk A. Adami poolt. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (II kd tl 297) on tõendatud et ajavahemikul 21.09.2016-18.01.2017 on A. Adami abonentnumbrit xxxxxxxx kasutatud ajavahemikul kell 06:56-21:20, mistõttu ei anna kõneeristus ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Kõnedest nähtub, et abonentnumbrit ei ole kasutatud helistamiseks 16.01.2017 kella 16:44st kuni 17.01.2017 kella 09:21ni, millest saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on kuritegude toimepanemise aegadel välja lülitatud. Vargus on toime pandud sissetungimisega, kuna vastab KarS § 266 lg-le 1. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses tõendamist leidnud episoodidega. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi.
Kannatanu L L on esitanud tsiviilhagi summas 1180 eurot, mis moodustub järgmistest varastatud esemetest: nahast portfell väärtusega 140 eurot, milles oli 13-tollise ekraaniga sülearvuti HP koos hiire ja laadimisjuhtmega koguväärtusega 1000 eurot ning materiaalset väärtust mitteomavad isiklikud dokumendid (tööraamat, kaitseressursside poolt väljastatud tõend tegevteenistusest vabastatuse kohta) ja digitaalne isikutunnistus (ehk digi-ID) L L nimele väärtusega 40 eurot. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule L L varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu nõue sülearvuti osas on tõendatud varastatud sülearvuti ostuarvega summas 975 eurot. 22.08.2017 on kannatanu vähendanud nõuet summale 975 eurot, kuna ei suuda tõendada portfelli ning dokumentide väärtust. Kohus käsitleb nõude vähendamist osalise hagist loobumisega. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt - summas 975 eurot ning ülejäänud osas jätab hagi läbi vaatamata. Seega tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja mõista A. Adamilt kannatanu L L kasuks 975 eurot.
A. Adami kasutuses olevast sõidukist Kia Sorento reg nr xxxxxx 02.03.2017 läbiotsimise käigus on leitud TomTom GPS Navigaator. Ekspertiisi käigus seadmest salvestatud andmete 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus xxx kinnistust on 700 m. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohale ning sellest saab, arvestades teisi tõendeid kogumis, üksnes järeldada, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Lisaks kinnitavad varguse toimepanemist A. Adami poolt tõendamist leidnud vargused samal ööl lähedalasuvatest sündmuskohtadest ning kuriteo toimepanemise viis. Paikkonna skeemilt ja vaatlusprotokollist nähtuvad ööl vastu 17.01.2017 xxxxxxxxx xxxxxxxxxx ja xxxxx-xxxxx külas toimunud varguste asukohad. Vaatlusprotokollist nähtuvalt fikseeriti ühise iseloomuliku tunnusena sündmuskohtadel sarnase mustri ning väliste mõõtmetega jalatsijälg ja ühe-rattalise liikurvahendi poolt tekitatud jälg nii xxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxxxxx-xxxxx, xxxxxxxx ja xxx kinnistutel. Eeltoodu seob omavahel eelnimetatud kohtades toimepandud episoodid ning tõendamist on leidnud, et need on toime pandud ühe ja sama isiku ehk A. Adami poolt. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (II kd tl 297) on tõendatud, et ajavahemikul 21.09.2016-18.01.2017 on A. Adami abonentnumbrit xxxxxxxx kasutatud ajavahemikul kell 06:56-21:20, mistõttu ei anna kõneeristus ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Kõnedest nähtub, et abonentnumbrit ei ole kasutatud helistamiseks 16.01.2017 kella 16:44st kuni 17.01.2017 kella 09:21ni, millest saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on kuritegude toimepanemise aegadel välja lülitatud. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses tõendamist leidnud episoodidega. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi.
Tsiviilhagi Kannatanu H K on esitanud tsiviilhagi summas 150 eurot, mis moodustub varguse käigus lõhkumisega tekitatud kahjust – kahe ukse lukkude lõhkumisest. Hageja tõendeid enda nõude tõendamiseks esitanud ei ole. Kuna A. Adami süüdistusasi koos hagiavaldustega saabus kohtule üldmenetluses ning läks hiljem lühimenetlusse, andis kohus hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, tõendite prokuröri toimikusse esitamiseks hagejatele tähtaja. Puuduvad aga andmed kohtunõude kättesaamise kohta, kuna kohtunõue on saadetud kannatanutele nende poolt märgitud aadressidele lihtkirjaga. H K nimetatud tähtaja jooksul tõendeid ei esitanud. Eeltoodu tõttu kohus leiab, et asja õige lahenduskäik sellises olukorras on hagi läbi vaatamata jätmine, kuna hagi on täies ulatuses tõendamata. Ainult kannatanu enda
ütlused ei ole piisavad hagi tõendamiseks. Kohtupraktika kohaselt reeglina esemete ja teenuste suhtes, mida on võimalik soetada poest või tellida ettevõtetelt, ei ole võimalik eseme väärtust tõendada üksnes hageja ütluste kohaselt (RKL nr 3-1-1-69-12 p 11; 3-1-1-26-17). Kohus ei saa arvestada hageja (kannatanu) paljasõnalisi ütlusi rahaliste väärtuste kohta. Vajalikud tõendamiseks on asja või teenuse soetamise hinna kohta vastavad kuludokumendid või väljavõtted hindade kohta, mida aga esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus H K tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.
toimepandud episoodid ning tõendamist on leidnud, et need on toime pandud ühe ja sama isiku ehk A. Adami poolt. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (II kd tl 297) on tõendatud, et ajavahemikul 21.09.2016-18.01.2017 on A. Adami abonentnumbrit xxxxxxxx kasutatud ajavahemikul kell 06:56-21:20, mistõttu ei anna kõneeristus ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Kõnedest nähtub, et abonentnumbrit ei ole kasutatud helistamiseks 16.01.2017 kella 16:44st kuni 17.01.2017 kella 09:21ni, millest saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on kuritegude toimepanemise aegadel välja lülitatud. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses tõendamist leidnud episoodidega. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi.
kinnistu episoodides. Kohus vaadates jälgi leiab, et tõendatud on, et jäljed on suure tõenäosusega samad, mis tähendab, et eelnimetatud kohtadest vargused pani toime üks ja sama isik. Eeltoodu seob omavahel eelnimetatud kohtades toimepandud episoodid ning tõendamist on leidnud, et need on toime pandud ühe ja sama isiku ehk A. Adami poolt. A. Adami kasutuses olevast sõidukist Kia Sorento reg nr xxxxxx 02.03.2017 läbiotsimise käigus on leitud TomTom GPS Navigaator. Ekspertiisi käigus seadmest salvestatud andmete 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus xxxxxxxx talust on 60 m. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohale ning sellest saab, arvestades teisi tõendeid kogumis, üksnes järeldada, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Lisaks kinnitavad varguse toimepanemist A. Adami poolt tõendamist leidnud vargused samal ööl lähedalasuvatest sündmuskohtadest ning kuriteo toimepanemise viis. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (II kd tl 297) on tõendatud, et ajavahemikul 21.09.2016-18.01.2017 on A. Adami abonentnumbrit xxxxxxxx kasutatud ajavahemikul kell 06:56-21:20, mistõttu ei anna kõneeristus ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Kõnedest nähtub, et abonentnumbrit ei ole kasutatud helistamiseks 16.01.2017 kella 16:44st kuni 17.01.2017 kella 09:21ni, millest saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on kuritegude toimepanemise aegadel välja lülitatud. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses tõendamist leidnud episoodidega. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi.
Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kannatanu R R on esitanud tsiviilhagi summas 760 eurot, mis moodustub lõhkumisega tekitatud kahjust 200 eurot ning varastatud mootorsaest Husqvarna 450 II väärtusega 560 eurot. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule R R varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu nõue on tõendatud varastatud mootorsae ostutšekiga ning lõhutud akna remondi hinnapakkumisega, isegi suuremas ulatuses, kuid kohus on seotud esitatud hagiavaldusega.
Seega kohus rahuldab hagi ning mõistab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja A. Adamilt kannatanu R R kasuks välja mõista 760 eurot.
sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus xxxxxxx talust on 650 m. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohale ning sellest saab, arvestades teisi tõendeid kogumis, üksnes järeldada, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Lisaks kinnitavad varguse toimepanemist A. Adami poolt tõendamist leidnud vargused eelneval ööl lähedalasuvatest sündmuskohtadest ning kuriteo toimepanemise viis. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (II kd tl 297) on tõendatud, et ajavahemikul 21.09.2016-18.01.2017 on A. Adami abonentnumbrit xxxxxxxx kasutatud ajavahemikul kell 06:56-21:20, mistõttu ei anna kõneeristus ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Kõnedest nähtub, et abonentnumbrit ei ole kasutatud helistamiseks 17.01.2017 kella 18:41st kuni 18.01.2017 kella 06:56ni, millest saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on kuritegude toimepanemise aegadel välja lülitatud. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kannatanu M E V on esitanud tsiviilhagi summas 950 eurot, mis moodustub lõhkumisega tekitatud kahjust 50 eurot ning varastatud võsasaest Stihl 410 C väärtusega 900 eurot. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule M E V varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu nõue varastatud võsalõikuri osas on tõendatud ostutšekiga isegi suuremas ulatuses – summas 905,45 eurot, kuid kohus on seotud esitatud hagiavaldusega. Lõhkumisega tekitatud on kahju tõendamata. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt summas 900 eurot. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel tuleb A. Adamilt välja mõista kannatanu M E V kasuks 900 eurot.
Kannatanu K S 14.03.2017 ütlustega on tõendamist leidnud, et tema talu kuuris on sees käidud ning asjad on varastamiseks valmis pandud, kuid varastatud midagi ei ole. Elektritööriistade viimine kuurist selle taha näitab, et tahtlus oli suunatud esemete varastamiseks. Kannatanu ütluste kohaselt arvatavasti jäi vargus pooleli seepärast, et mees läks öösel kella 02.30 paiku välja, sest pidi sõitma Saksamaale. Majast kaugenevate jalatsijälgede reast on näha, et kõnnisammud on mingil hetkel üle läinud jooksusammudeks - on näha, et varas põgenes maja juurest. Allpool märgitud tõenditega kogumis on tõendatud, et kuuris käis sees A. Adami. Nimelt: sündmuse registreerimise infost (V kd tl 1082) nähtuvalt fikseeris politsei 02.02.2017 kell 19.14 info selle kohta, et ilmselt öö jooksul on sisse murtud xxxx talu kuuri. Kuuri uks ei olnud lukustatud, haak oli ees. Kuurist toodud välja akutiigersaag, akuketaslõikur, tühi Makita tööriistakast. Asjad pandud valmis garaaži taha, nurga juurde. Hoovis näha hulgaliselt jalajälgi. Patrullileht koos fotode ja asukoha-kaartidega (V kd tl 1083-1091) millest nähtuvalt käis patrull 02.02.2017 kell 20.00 xxxx talus, kus öösel on sees käidud talu kuuris. Fotografeeritud varastamiseks valmis pandud esemeid, samuti näha olevaid jalatsijälgi, mis salvestatud CD-le. Patrullilehe lisadega on tuvastatud sündmuskohale jäetud ühise iseloomuliku tunnusena lõhkumise ja jalatsijäljed; Jalatsijälje ekspertiisi kohaselt võivad jäljed olla jäetud ekspertiisiks esitatud A. Adami kasutuses olevast sõidukist leitud jalatsitega (eksperdiarvamus tl 1214, fotod tl 1237-1239). Kohus, vaadates jälgi leiab, et tõendatud on, et jäljed on suure tõenäosusega samad. Eeltooduga on tõendatud, et just A. Adami käis kuuris ja pani asjad varastamiseks valmis. A. Adami kasutuses olevast sõidukist Kia Sorento reg nr xxxxxx 02.03.2017 läbiotsimise käigus on leitud TomTom GPS Navigaator. Ekspertiisi käigus seadmest salvestatud andmete 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus xxxx talust on 1 km. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohast ning see üksnes kinnitab arvestades teisi tõendeid kogumis, et A. Adami seal ka viibis ning kuriteo toime pani. Lisaks kinnitavad kuriteo toimepanemist A. Adami poolt vargused järgnevatel öödel xxxxxx maakonnas ning kuriteo toimepanemise viis. Kuna A. Adamil jäi vargus lõpule viimata, ta jättis asjad kuuri kõrvale maha, tuleb kohtul kontrollida, kas A. Adami tegu vastab süstemaatilise varguse katsele, arvestades A. Adami süüdimõistmist 19.06.2015 Pärnu Maakohtu KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud episoode varguses. A. Adami läks talu kuuri kavatsetult, eesmärgiga sealt leida sealt varastamiseks esemeid. Seda kinnitab juba modus operandi ning episoodide arv erinevates vargustes taludest. A. Adami alustas süüteo toimepanemist – ta läks kuuri ning pani kuuri kõrvale võõrad elektrilised tööriistad valmis, et need varastada. A. Adami jättis varguse lõpule viimata tema tahtest olenematutel asjaoludel – kuna kannatanu mees läks õue. Järelikult täielikult on täidetud süstemaatilise varguse katse subjektiivne koosseis ning objektiivse koosseisu toimepanemisega oli alustatud ning puudu jäi üksnes valmispandud esemete äravõtmine. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 1, 2 järgi tõendamist leidnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi.
sealt edasi elumaja vasakpoolse otsa juurde ning terrassile. Jalatsijälje fragmente leitud ka elutoa põrandalt, katlaruumi viiva ukse eest, duširuumi põrandalt. Jalatsijäljed fotografeeritud - jalatsijälje ekspertiisi kohaselt võivad jäljed olla jäetud ekspertiisiks esitatud A. Adami kasutuses olevast sõidukist leitud jalatsitega (eksperdiarvamus tl 1214, fotod tl 1228-1235). kohus vaatates jalatsijälgi leiab, et need on suure tõenäosusega samad. Vaatlusprotokolliga on tuvastatud ühise iseloomuliku tunnusena sündmuskohale jäetud lõhkumise, aiakäru- ja jalatsijäljed. Jalatsijälje ekspertiisi kohaselt võivad jäljed olla jäetud ekspertiisiks esitatud A. Adami kasutuses olevast sõidukist leitud jalatsitega (eksperdiarvamus tl 1214, fotod tl 1237-1239). Kohus, vaadates jälgi leiab, et tõendatud on, et jäljed on suure tõenäosusega samad. Eeltooduga on tõendatud, et just A. Adami pani varguse toime. A. Adami kasutuses olevast sõidukist Kia Sorento reg nr xxxxxx 02.03.2017 läbiotsimise käigus on leitud TomTom GPS Navigaator. Ekspertiisi käigus seadmest salvestatud andmete 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus xxxxxx kinnistust on 300 m. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohast ning see üksnes kinnitab arvestades teisi tõendeid kogumis, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Lisaks kinnitavad kuriteo toimepanemist A. Adami poolt vargused eelneval ööl ning järgneval ööl xxxxxx maakonnas ning kuriteo toimepanemise viis. Vargus on toime pandud sissetungimisega, kuna vastab KarS § 266 lg-le 1. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses tõendamist leidnud episoodidega. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kannatanu A K on esitanud tsiviilhagi summas 1996 eurot, mis moodustub järgmistest esemetest: 49-tollisest televiisor Philips väärtusega 700 eurot, ümmarguse kristallidega läbipaistvast klaasist laelamp väärtusega 100 eurot; kolm mikrofiiber puhastuskinnast (a ́ 2 eurot) koguväärtusega 6 eurot; Decora kilekotiga 30 pistiku raami, 5 lülitit ja 10 pistikupesa, koguväärtusega 100 eurot; Maxima kilekotiga 20 elektripirni (Led 3,2 W ja 5,5 W, Q10 sokliga), koguväärtusega 90 eurot; pappkastis 12 pooleliitrist pudelit viina Absolut Vodka koguväärtusega 180 eurot; pappkastis 5 üheliitrist pudelit viina Absolut Vodka koguväärtusega 150 eurot; 2 pooleliitrist pudelit viina Koskenkorva Vodka koguväärtusega 30 eurot; ühe
pooleliitrise pudeli vahuveini Martini Asti väärtusega 25 eurot; neli pooleliitrist pudelit viina Absolut Vodka koguväärtusega 60 eurot; 128-osalise tööriistakomplekt IKH (musta värvi kastis, standardtööriistadega) väärtusega 155 eurot; Makita järkamissaag väärtusega 250 eurot ja karbiga Gustavsbergi segisti koos bideedušiga, koguväärtusega 150 eurot. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule A K varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu on enda nõude tõendamiseks esitanud D AS hinnapakkumise. Kannatanu nõue laelambi, pistikute ning lülitite, LED pirnide, tööriista komplekti ja Absolut 1 l pudel viin 5 tk osas on tõendatud isegi suuremas ulatuses kui hagiavalduse, kuid kohus peab lähtuma esitatud hagist. Mikrofiiber puhastuskinda hinna osas tõendit esitatud ei ole. Ülejäänud asjade osas on kannatanu nõue tõendatud vastavalt hinnapakkumisele ja fotodele samaväärsetest asjadest – saag 250 eurot, segisti 132 eurot, televiisor 699,99 eurot, Absolut viin 0,5 l 16 tk 236 eurot, Koskenkorva viin 0,5 l, 2 pudelit 25,58 eurot ja Martini Asti 23,70 eurot. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt summas 1962,27 eurot. A. Adamilt välja mõista VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 kannatanu A K kasuks 1962,27 eurot.
30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus xxxx talust on 850 m. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohast ning see üksnes kinnitab arvestades teisi tõendeid kogumis, et A. Adami seal ka viibis ning kuriteo toime pani. Lisaks kinnitavad kuriteo toimepanemist A. Adami poolt juba tõendamist leidnud vargused eelnevatel ja samal ööl xxxxxx maakonnas ning kuriteo toimepanemise viis. Kuna A. Adami kõrvalhoonest midagi ei varastanud, tuleb kohtul kontrollida, kas A. Adami tegu vastab süstemaatilise varguse katsele, arvestades A. Adami süüdimõistmist 19.06.2015 Pärnu Maakohtu KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud episoode varguses. A. Adami läks talumajja kavatsetult. Ta murdis sinna sisse eesmärgiga sealt leida sealt varastamiseks esemeid. Seda kinnitab juba modus operandi ning episoodide arv erinevates vargustes taludest. A. Adami alustas süüteo toimepanemist – ta tungis majja sisse, ning sobras seal asjades, et leida võõraid varastamisväärseid asju. A. Adami jättis varguse lõpule viimata tema tahtest olenematutel asjaoludel – kuna ta lihtsalt ei leidnud varastamiseks sobivaid esemeid. Järelikult täielikult on täidetud süstemaatilise varguse katse subjektiivne koosseis ning objektiivse koosseisu toimepanemisega oli alustatud ning puudu jäi üksnes varastatud ese. Varguse katse on toime pandud sissetungimisega, kuna vastab KarS § 266 lg-le 1. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 8, 9 – KarS § 25 lg 1, 2 järgi tõendamist leidnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kannatanu V L on esitanud tsiviilhagi summas 20 eurot, mis moodustub seoses varguse katsega lõhutud ukselukustusest. Hageja tõendeid enda nõude tõendamiseks esitanud ei ole. Kuna A. Adami süüdistusasi koos hagiavaldustega saabus kohtule üldmenetluses ning läks hiljem lühimenetlusse, andis kohus hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, tõendite prokuröri toimikusse esitamiseks hagejatele tähtaja. Puuduvad aga andmed kohtunõude kättesaamise kohta, kuna kohtunõue on saadetud kannatanutele nende poolt märgitud aadressidele lihtkirjaga. V L nimetatud tähtaja jooksul tõendeid ei esitanud. Eeltoodu tõttu kohus leiab, et asja õige lahenduskäik sellises olukorras on hagi läbi vaatamata jätmine, kuna hagi on täies ulatuses tõendamata. Ainult kannatanu enda ütlused ei ole piisavad hagi tõendamiseks. Kohtupraktika kohaselt reeglina esemete ja teenuste suhtes, mida on võimalik soetada poest või tellida ettevõtetelt, ei ole võimalik eseme väärtust tõendada üksnes hageja ütluste kohaselt (RKL nr 3-1-1-69-12 p 11; 3-1-1-26-17). Kohus ei saa arvestada hageja (kannatanu) paljasõnalisi ütlusi rahaliste väärtuste kohta. Vajalikud tõendamiseks on asja või teenuse soetamise hinna kohta vastavad kuludokumendid või väljavõtted hindade kohta, mida aga esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V L tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.
Jalatsijälje ekspertiisi kohaselt võivad jäljed olla jäetud ekspertiisiks esitatud A. Adami kasutuses olevast sõidukist leitud jalatsitega (eksperdiarvamus tl 1214, fotod tl 1226-1227). Kohus, vaadates jälgi leiab, et tõendatud on, et jäljed on suure tõenäosusega samad. Eeltooduga on tõendatud, et just A. Adami murdis xxxx tallu sisse; A. Adami kasutuses olevast sõidukist Kia Sorento reg nr xxxxxx 02.03.2017 läbiotsimise käigus on leitud TomTom GPS Navigaator. Ekspertiisi käigus seadmest salvestatud andmete 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus xxxx talust on 850 m. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohast ning see üksnes kinnitab arvestades teisi tõendeid kogumis, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Lisaks kinnitavad kuriteo toimepanemist A. Adami poolt vargused juba tõendamist leidnud vargused eelnevatel ja samal ööl xxxxxx maakonnas ning kuriteo toimepanemise viis. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses tõendamist leidnud episoodidega. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Varguse katse on toime pandud sissetungimisega, kuna vastab KarS § 266 lg-le 1. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kannatanu O A on esitatud tsiviilhagi summas 3865 eurot, mis moodustub elumaja välisukse lukustuse lõhkumisega tekitatud kahjust summas 100 eurot, saunahoone rippluku lõhkumisega tekitatud kahjust 10 eurot, puukuuri rippluku lõhkumisega tekitatud kahjust 10 eurot ning järgnevatest esemetest: akulööktrell väärtusega 221 eurot, akulindikruvikeeriaja väärtusega 297 eurot, akulöökkruvikeeraja väärtusega 158 eurot, akuketassaag väärtusega 219 eurot, akunurklihvija väärtusega 232 eurot, aku universaalsaag väärtusega 239 eurot, akutikksaag väärtusega 235 eurot, akuekstsentriline lihvimismasin väärtusega 179 eurot, raadio väärtusega 109 eurot, makita akud 3 tk väärtusega kokku 550 eurot, betoonilihvimismasin väärtusega 472 eurot, metallkorver, milles kaks Makita kiirlaadijat (7,2-18 V Li-ion DC18RA) koguväärtusega 170 eurot, suur Dewalt relakas (ketaslõikur) väärtusega 220 eurot, viis karpi Torx otsikuid koguväärtusega 12 eurot ja Essve Essbox kohver väärtusega 48 eurot. Laudaruumist varastas A. Adami Makita LS0815FL tükeldus-ja nurksae väärtusega 384 eurot. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule O A varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena,
kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu on esitanud enda nõude tõendamiseks väljavõtte T B OÜ kodulehelt. Kannatanu nõue akulöökkruvikeeraja, universaalsae, akutikksae, raadio ja akude osas on tõendatud isegi suuremas ulatuses kui hagivalduses märgitud, kuid kohus peab lähtuma esitatud hagist. Tõendeid ei ole esitatud Dewalt ketaslõikuri, Torx otsikute, Essve Essbox kohvri ning lõhkumisega tekitatud kahju osas, millises osas kohus jätab hagi seetõttu rahuldamata. Ülejäänud esemete osas on hagi tõendatud vastavalt hinnapakkumises toodud hindadele (VIII kd, tl 9-12). Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt, s.o summas 3299,20 eurot. Seega tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja mõista A. Adamilt kannatanu O A kasuks 3299,20 eurot.
katab tema elukoha aadressi, samuti, et kuritegude toimepanemise ajal oli A. Adami telefon kodus või välja lülitatud. Kuna A. Adami kuurist midagi ei varastanud, tuleb kohtul kontrollida, kas A. Adami tegu vastab süstemaatilise varguse katsele, arvestades A. Adami süüdimõistmist 19.06.2015 Pärnu Maakohtu KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud episoode varguses. A. Adami läks talu kuuri kavatsetult, eesmärgiga sealt leida sealt varastamiseks esemeid. Seda kinnitab juba modus operandi ning episoodide arv erinevates vargustes taludest. A. Adami alustas süüteo toimepanemist – ta tungis kuuri, et leida võõraid varastamisväärseid asju. A. Adami jättis varguse lõpule viimata tema tahtest olenematutel asjaoludel – kuna ta lihtsalt ei leidnud varastamiseks sobivaid esemeid. Järelikult täielikult on täidetud süstemaatilise varguse katse subjektiivne koosseis ning objektiivse koosseisu toimepanemisega oli alustatud ning puudu jäi üksnes varastatud ese. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 1, 2 järgi tõendamist leidnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi.
A. Adami kasutuses olevast sõidukist Kia Sorento reg nr xxxxxx 02.03.2017 läbiotsimise käigus on leitud TomTom GPS Navigaator. Ekspertiisi käigus seadmest salvestatud andmete 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus x. xxxxxxx xx kinnistust on 200 m. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on seega väga lähedal kuriteo sündmuskohast ning see üksnes kinnitab arvestades teisi tõendeid kogumis, et A. Adami seal ka viibis ning kuriteo toime pani, eeltoodut kinnitab ka A. Adami kuriteo toimepanemise viis. Kuna A. Adami midagi ei varastanud, tuleb kohtul kontrollida, kas A. Adami tegu vastab süstemaatilise varguse katsele, arvestades A. Adami süüdimõistmist 19.06.2015 Pärnu Maakohtu KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud episoode varguses. A. Adami läks sõidukisse ja hoonesse kavatsetult. Ta murdis sinna sisse eesmärgiga sealt leida sealt varastamiseks esemeid. Seda kinnitab juba modus operandi ning episoodide arv erinevates vargustes taludest. A. Adami alustas süüteo toimepanemist – ta tungis autosse sisse, ning otsis seal, et leida võõraid varastamisväärseid asju. A. Adami jättis varguse lõpule viimata tema tahtest olenematutel asjaoludel – kuna ta lihtsalt ei leidnud varastamiseks sobivaid esemeid. Samuti jättis ta varguse lõpule viimata hoonest, sest A K ärkas üles. Järelikult täielikult on täidetud süstemaatilise varguse katse subjektiivne koosseis ning objektiivse koosseisu toimepanemisega oli alustatud ning puudu jäi üksnes varastatud ese. Varguse katse on toime pandud sissetungimisega, kuna vastab KarS § 266 lg-le 1. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 8, 9 – KarS § 25 lg 1, 2 järgi tõendamist leidnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kannatanu N OÜ esindaja A K on esitanud tsiviilhagi summas 650 eurot, mis on varguse katse käigus ukse lõhkumisega tekitatud kahju. Hageja tõendeid enda nõude tõendamiseks esitanud ei ole. Kuna A. Adami süüdistusasi koos hagiavaldustega saabus kohtule üldmenetluses ning läks hiljem lühimenetlusse, andis kohus hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, tõendite prokuröri toimikusse esitamiseks hagejatele tähtaja. N OÜ nimetatud tähtaja jooksul tõendeid ei esitanud, kuigi prokuröri väitel lubas seda teha. Üldjuhul, kui kohus on selgitanud tõendite esitamise vajadust ja seda ei täideta, siis jätab kohus hagi rahuldamata. Antud juhul peaks kohus tuginema prokuröri väidetele, mis ei ole tõendid. Seetõttu kohus leiab, et asja õige lahenduskäik sellises olukorras on hagi läbi vaatamata jätmine, kuna hagi on täies ulatuses tõendamata. Ainult kannatanu enda ütlused ei ole piisavad hagi tõendamiseks. Kohtupraktika kohaselt reeglina esemete ja teenuste suhtes, mida on võimalik soetada poest või tellida ettevõtetelt, ei ole võimalik eseme väärtust tõendada üksnes hageja ütluste kohaselt (RKL nr 3-1-1-69-12 p 11; 3-1-1-26-17). Kohus ei saa arvestada hageja (kannatanu) paljasõnalisi ütlusi rahaliste väärtuste kohta. Vajalikud tõendamiseks on asja või teenuse soetamise hinna kohta vastavad kuludokumendid või väljavõtted hindade kohta, mida aga esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb N OÜ tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.
Kannatanu T J M on esitanud tsiviilhagi summas 640 eurot, mis moodustub varastatud kahest riidenagist, elektrilisest saest ning lõhutud aknapaketist. Hageja tõendeid enda nõude tõendamiseks esitanud ei ole. Kuna A. Adami süüdistusasi koos hagiavaldustega saabus kohtule üldmenetluses ning läks hiljem lühimenetlusse, andis kohus hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, tõendite prokuröri toimikusse esitamiseks hagejatele tähtaja. T J M nimetatud tähtaja jooksul tõendeid ei esitanud, kuigi prokuröri väitel lubas seda teha. Üldjuhul, kui kohus on selgitanud tõendite esitamise vajadust ja seda ei täideta, siis jätab kohus hagi rahuldamata. Antud juhul peaks kohus tuginema prokuröri väidetele, mis ei ole tõendid. Seetõttu kohus leiab, et asja õige lahenduskäik sellises olukorras on hagi läbi vaatamata jätmine, kuna hagi on täies ulatuses tõendamata. Ainult kannatanu enda ütlused ei ole piisavad hagi tõendamiseks. Kohtupraktika kohaselt reeglina esemete ja teenuste suhtes, mida on võimalik soetada poest või tellida ettevõtetelt, ei ole võimalik eseme väärtust tõendada üksnes hageja ütluste kohaselt (RKL nr 3-1-1-69-12 p 11; 3-1-1-26-17). Kohus ei saa arvestada hageja (kannatanu) paljasõnalisi ütlusi rahaliste väärtuste kohta. Vajalikud tõendamiseks on asja või teenuse soetamise hinna kohta vastavad kuludokumendid või väljavõtted hindade kohta, mida aga esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb T J M tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.
927( on tõendatud, et xxxxxx talust varastatud aiakäru leiti xxxxxxxxx-xxxxx-xxxxx tee äärest metsast, tagastati omanikule. A. Adami kasutuses olevast sõidukist Kia Sorento reg nr xxxxxx 02.03.2017 läbiotsimise käigus on leitud TomTom GPS Navigaator. Ekspertiisi käigus seadmest salvestatud andmete 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus xxxxxx talust on 900m. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohast ning see üksnes kinnitab arvestades teisi tõendeid kogumis, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Lisaks kinnitavad kuriteo toimepanemist A. Adami poolt juba tõendamist leidnud varguse katsed eelneval ja samal ööl ning vargus samal ööl lähedalasuvatest sündmuskohtadest (geodeetilised punktid 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokollis VI kd tl 1283) ning kuriteo toimepanemise viis. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses tõendamist leidnud episoodidega. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi.
Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kannatanu OÜ S esindaja A K on esitanud tsiviilhagi, mis moodustub lõhkumisega tekitatud kahjust 30 eurot ning varastatud esemetest: autoakulaadija Telwin 400 väärtusega 210 eurot; plekist kastiga padrunvõtmete komplekti väärtusega 50 eurot; plastikkohvriga 179-osalise tööriista komplekti KS Tools, koguväärtusega 250 eurot; Makita akutrelli koos laadija ja akuga, koguväärtusega 140 eurot. Aiakäru väärtusega 30 eurot on kannatanule tagastatud. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule OÜ S varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu on nõude tõendamiseks esitanud väljavõtted varastatud asjadele samaväärsete asjade hindadest (VIII kd, lk 113-118). Padrunivõtmete komplekti ning akutrelli koos laadija ja akuga osas on nõue tõendatud isegi suuremas ulatuses, kuid kohus on seotud esitatud hagiavaldusega. Lõhkumisega tekitatud kahju osas kannatanu tõendeid esitanud ei ole ning selles osas jääb hagi rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab
VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel A. Adamilt välja kannatanu OÜ S kasuks 650 eurot.
Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses tõendamist leidnud episoodidega. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kannatanu A L on esitanud tsiviilhagi summas 100 eurot, mis on varguse käigus ukse lõhkumisega tekitatud kahju. Hageja tõendeid enda nõude tõendamiseks esitanud ei ole. Kuna A. Adami süüdistusasi koos hagiavaldustega saabus kohtule üldmenetluses ning läks hiljem lühimenetlusse, andis kohus hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, tõendite prokuröri toimikusse esitamiseks hagejatele tähtaja. A L nimetatud tähtaja jooksul tõendeid ei esitanud, kuigi prokuröri väitel lubas seda teha. Üldjuhul, kui kohus on selgitanud tõendite esitamise vajadust ja seda ei täideta, siis jätab kohus hagi rahuldamata. Antud juhul peaks kohus tuginema prokuröri väidetele, mis ei ole tõendid. Seetõttu kohus leiab, et asja õige lahenduskäik sellises olukorras on hagi läbi vaatamata jätmine, kuna hagi on täies ulatuses tõendamata. Ainult kannatanu enda ütlused ei ole piisavad hagi tõendamiseks. Kohtupraktika kohaselt reeglina esemete ja teenuste suhtes, mida on võimalik soetada poest või tellida ettevõtetelt, ei ole võimalik eseme väärtust tõendada üksnes hageja ütluste kohaselt (RKL nr 3-1-1-69-12 p 11; 3-1-1-26-17). Kohus ei saa arvestada hageja (kannatanu) paljasõnalisi ütlusi rahaliste väärtuste kohta. Vajalikud tõendamiseks on asja või teenuse soetamise hinna kohta vastavad kuludokumendid või väljavõtted hindade kohta, mida aga esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb A L tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.
Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega nähtub kuriteo sündmuskoht ning kuriteo toimepanemise viis. Hoone ukse lukuaas on lõhutud, tabalukk asetatud lauavirnale. Hoovi viiva tee peal on näha jalatsi ja kaherattalise aiakäru jäljed. Jalatsi- ja aiakäru rattajälgi on näha ka hoone ukse ees. Jalatsijälje pikkus ca 33 cm. Jalatsijälje kanna osa pikkus ca 10 cm, kanna osa keskel kolm kolmnurka ja taga servas kolm eri kõrgusega kaart. Päka keskkohas jälje pikkisuunas kolmnurgad ja eesotsas neli eri kõrgusega kaart. Kaasa võetud tabalukk (pakend 1) ja kipsjäljend jalatsijäljest (pakend 2).Vaatlusprotokolliga on tuvastatud ühise iseloomuliku tunnusena sündmuskohale jäetud lõhkumise ja jalatsi jäljed. Samuti on jalatsi ja aiakäru jäljed tuvastatud õiendi skeemi kohaselt asukohad (II kd tl 347, 348) tõendatud on seega, et need on 02.03.2017 xxxxxxxxx toimunud varguste sündmuskohtadele ühised iseloomulikud tunnused. Läbiotsimisprotokolliga on tõendatud, et A. Adami sõiduauto pagasiruumist leiti 02.03.2017 läbiotsimise käigus võsatrimmer Husqvarna 129R koos traksidega ja 123-osaline tööriistakohver PROF, millised on varastatud kannatanult A S-K kuuluvast xxxxxxx talu kõrvalhoones asuvast tööriistaruumist. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et varguse pani toime A. Adami. A. Adami on andnud ütlusi, et leidis Makita trellid, suruõhupüssi, võsatrimmeri ning tööriistakohvri leidis ta prügikotist killustike hunnikute juurest, mille oli sinna jätnud välismaa numbrimärgiga porine sõiduk. Kohus leiab, et A. Adami ütlused ei ole usaldusväärsed. Ütlused on eluliselt mitteusutavad, liiatigi seetõttu, et A. Adami navigatsiooniseadmest on leitud asukohapunkt, milline on talude, kust asjad varastati, vahetus läheduses. Ekspertiisiaktis nr 17E-TJ0009, 12.04.2017 (VI kd tl 1206-1257) eksperdiarvamuse kohaselt xxxxxxxxx toime pandud sündmuskohtade vaatluse käigus leitud ja ekspertiisiks esitatud jalatsijäljed võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud Andrus Adami kasutuses olevast sõidukist leitud jalatsitega. Kohus vaadates jälgi leiab, et on tõendamist leinud, et jäljed on suure tõenäosusega samad, mis kinnitab, et varguse pani toime A. Adami. A. Adami kasutuses olevast sõidukist Kia Sorento reg nr xxxxxx 02.03.2017 läbiotsimise käigus on leitud TomTom GPS Navigaator. Ekspertiisi käigus seadmest salvestatud andmete 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus xxxxxxx talust on 960 m. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohast ning see üksnes kinnitab arvestades teisi tõendeid kogumis, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Lisaks kinnitavad kuriteo toimepanemist A. Adami poolt vargused samal ööl lähedalasuvatest sündmuskohtadest (geodeetilised punktid 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokollis VI kd tl 1283) ning kuriteo toimepanemise viis. Jälitustoimingu protokollidega (VI kd tl 1310-1315, 1316-1318) on tõendatud Adami abonentnumbri xxxxxxx tuvastatud liikumine ja asukohad ajavahemikul 16.02.-03.03.2017, samuti abonentnumbrilt toimunud vestlused ja tekstsõnumid ajavahemikul 14.02.-07.03.2017. On tuvastatud, et xxxxxxxxx toimunud vargustele eelneval õhtul on süüdistatav kodunt lahkunud ning kuritegude toimepanemise aegadel on tema mobiiltelefon välja lülitatud. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses
tõendamist leidnud episoodidega. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi.
kasutuses olevast sõidukist leitud jalatsitega. Kohus vaadates jälgi leiab, et on tõendamist leidnud, et jäljed on suure tõenäosusega samad, mis kinnitab, et majja murdis sisse A. Adami; valveseadme videosalvestuse vaatlusprotokollist koos fotodega (II kd tl 392-398) nähtuvad kuriteo tehiolud. Videosalvestusel on näha isik, kellel seljas hele kapuutsiga jope, peas nägu varjav mask. Valgusvihus on näha aiakäru. Eeltoodu tõendab kuriteo toimepanemise viisi; asitõendite, s.o sõrgkangi ja lõiketangide vaatlusprotokoll koos fotodega (II kd tl 399-401) millest nähtuvalt on vaadeldud sündmuskohale jäetud sõrgkangi ja lõiketange, eeltoodu tõendab kuriteo toimepanemise viisi; A. Adami kasutuses olevast sõidukist Kia Sorento reg nr xxxxxx 02.03.2017 läbiotsimise käigus on leitud TomTom GPS Navigaator. Ekspertiisi käigus seadmest salvestatud andmete 30.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on kõrvutatud asukohapunkte 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millises tuvastatud kuritegude sündmuskohtade aadresside geodeetilised punktid ning paiknemiste skeemid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A. Adami TomTom-i on fikseeritud asukohapunkti geograafilised koordinaadid, millise kaugus xxxxxxxx kinnistust on 200 m. Adami TomTomis fikseeritud asukohapunkt on väga lähedal kuriteo sündmuskohast ning see üksnes kinnitab arvestades teisi tõendeid kogumis, et A. Adami seal ka viibis ning varguse toime pani. Lisaks kinnitavad kuriteo toimepanemist A. Adami poolt juba tõendamist leidnud vargused samal ööl lähedalasuvatest sündmuskohtadest (geodeetilised punktid 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokollis VI kd tl 1283) ning kuriteo toimepanemise viis; jälitustoimingu protokollidega (VI kd tl 1310-1315, 1316-1318) on tõendatud Adami abonentnumbri xxxxxxx tuvastatud liikumine ja asukohad ajavahemikul 16.02.-03.03.2017, samuti abonentnumbrilt toimunud vestlused ja tekstsõnumid ajavahemikul 14.02.-07.03.2017. On tuvastatud, et xxxxxxxxx toimunud vargustele eelneval õhtul on süüdistatav kodunt lahkunud ning kuritegude toimepanemise aegadel on tema mobiiltelefon välja lülitatud. Kuna A. Adami majast midagi ei varastanud, tuleb kohtul kontrollida, kas A. Adami tegu vastab süstemaatilise varguse katsele, arvestades A. Adami süüdimõistmist 19.06.2015 Pärnu Maakohtu KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud episoode varguses. A. Adami läks majja kavatsetult. Ta murdis sinna sisse eesmärgiga sealt leida sealt varastamiseks esemeid. Seda kinnitab juba modus operandi ning episoodide arv erinevates vargustes taludest. A. Adami alustas süüteo toimepanemist – ta tungis majja sisse, ning ladustas võõraid elektrilised tööriistad aiakärusse, et need varastada. A. Adami jättis varguse lõpule viimata tema tahtest olenematutel asjaoludel – kuna kannatanu saabus valvesüsteemi poolt saadetud häire tõttu kinnistule. Järelikult täielikult on täidetud süstemaatilise varguse katse subjektiivne koosseis ning objektiivse koosseisu toimepanemisega oli alustatud ning puudu jäi üksnes esemete äravõtmine. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Varguse katse on toime pandud sissetungimisega, kuna vastab KarS § 266 lg-le 1. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 1, 2 järgi tõendamist leidnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi.
Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi.
Kannatanu J S on esitanud tsiviilhagi summas 405 eurot, mis moodustub ukse lõhkumisega tekitatud kahjust. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule J S varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu on esitanud enda nõude tõendamiseks A P OÜ hinnapakkumise ukse remondi teostamiseks. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et lõhkumisega tekitati kannatanule kahju summas 405 eurot. Kohus rahuldab hagi. Seega tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja mõista A. Adamilt 405 eurot kannatanu J S kasuks.
moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses tõendamist leidnud episoodidega. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. V Z on esitanud tsiviilhagi summas 30 eurot, mis moodustub elumaja välisukse lukustuse lõhkumisega tekitatud kahjust. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule V Z varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu on enda nõude tõendamiseks esitanud arve lukukomplektile summas 23,33 eurot, millises ulatuses loeb kohus hagi tõendatuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel A. Adamilt välja kannatanu V Z kasuks 23,33 eurot.
vaatlusprotkolli fotot nr 5 leiab, et sündmuskohalt leitud jalatsijälje muster ja suurus kattub suures osas nii kuju, mõõtmete, mustri kui ka mustri omavahelise paiknemise osas Andrus Adami kasutuses olevast sõidukist leitud jalatsitega ning seega on arvestades tõendeid kogumis, sh kuriteo toimepanemise viisi tõendamist leidnud, et varguse pani toime A. Adami. Kaitsja vastuväide, et sündmuskoha vaatlusprotokolli ei saa arvestada, kuna parandust aastanubri osas ei ole õiendatud, ei ole asjas määrava tähendusega. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (II kd tl 227, 230-231, III kd tl 741) kohaselt kõneeristus ei anna ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on viibinud valdavalt xxxxxxxxx tugijaama levipiirkonnas, mis katab tema elukoha aadressi, samuti, et kuritegude toimepanemise ajal oli A. Adami telefon kodus või välja lülitatud. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. Samas moodustub süstemaatilisus ka käesolevas menetluses tõendamist leidnud episoodidega. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks - talle on elektriliste tööriistade varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Vargus on toime pandud sissetungimisega, kuna vastab KarS § 266 lg-le 1. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kannatanu T V on esitanud tsiviilhagi summas 1190 eurot, mis moodustub varastatud tööriistadest ning lõhkumisega tekitatud kahjust. Hageja tõendeid enda nõude tõendamiseks esitanud ei ole. Kuna A. Adami süüdistusasi koos hagiavaldustega saabus kohtule üldmenetluses ning läks hiljem lühimenetlusse, andis kohus hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, tõendite prokuröri toimikusse esitamiseks hagejatele tähtaja. Puuduvad aga andmed kohtunõude kättesaamise kohta, kuna kohtunõue on saadetud kannatanutele nende poolt märgitud aadressidele lihtkirjaga. T V nimetatud tähtaja jooksul tõendeid ei esitanud. Eeltoodu tõttu kohus leiab, et asja õige lahenduskäik sellises olukorras on hagi läbi vaatamata jätmine, kuna hagi on täies ulatuses tõendamata. Ainult kannatanu enda ütlused ei ole piisavad hagi tõendamiseks. Kohtupraktika kohaselt reeglina esemete ja teenuste suhtes, mida on võimalik soetada poest või tellida ettevõtetelt, ei ole võimalik eseme väärtust tõendada üksnes hageja ütluste kohaselt (RKL nr 3-1-1-69-12 p 11; 3-1-1-26-17). Kohus ei saa arvestada hageja (kannatanu) paljasõnalisi ütlusi rahaliste väärtuste kohta. Vajalikud tõendamiseks on asja või teenuse soetamise hinna kohta vastavad kuludokumendid või väljavõtted hindade kohta, mida aga esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus T V tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.
Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi OÜ N esindaja K S esitanud tsiviilhagi summas 190 eurot, mis moodustub varastatud neljast 25-liitrist plastikkanistrist koos 100 l diiselkütusega ning kõrvalhoone tabaluku lõhkumisega tekitatud kahjust 30 eurot. Hageja tõendeid enda nõude tõendamiseks esitanud ei ole. Kuna A. Adami süüdistusasi koos hagiavaldustega saabus kohtule üldmenetluses ning läks hiljem lühimenetlusse, andis kohus hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, tõendite prokuröri toimikusse esitamiseks hagejatele tähtaja. Puuduvad aga andmed kohtunõude kättesaamise kohta, kuna kohtunõue on saadetud kannatanutele nende poolt märgitud aadressidele lihtkirjaga. OÜ N nimetatud tähtaja jooksul tõendeid ei esitanud. Eeltoodu tõttu kohus leiab, et asja õige lahenduskäik sellises olukorras on hagi läbi vaatamata jätmine, kuna hagi on täies ulatuses tõendamata. Ainult kannatanu enda ütlused ei ole piisavad hagi tõendamiseks. Kohtupraktika kohaselt reeglina esemete ja teenuste suhtes, mida on võimalik soetada poest või tellida ettevõtetelt, ei ole võimalik eseme väärtust tõendada üksnes hageja ütluste kohaselt (RKL nr 3-1-1-69-12 p 11; 3-1-1-26-17). Kohus ei saa arvestada hageja (kannatanu) paljasõnalisi ütlusi rahaliste väärtuste kohta. Vajalikud tõendamiseks on asja või teenuse soetamise hinna kohta vastavad kuludokumendid või väljavõtted hindade kohta, mida aga esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus OÜ N tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.
sisse murtud ja varastatud OÜ-le T kuuluv nurgasaag Metabo. Kannatanu andis üle ka valvekaamera salvestise. Tunnistaja J T ülekuulamise protokolli kohaselt töötab tema xxxxx talu ehitusel koos paarimees H R. Jõudnud 14.04.2016 xxxxx tallu avastasid nad, et tallu on sisse murtud. Nad läksid majja ja vaatasid valvekaamera salvestist, millelt oli näha, kui õuele ilmus meesterahvas, kellel oli peas kapuuts, seljas seljakott ja jalas kummikud. Lisaks omaniku asjadele oli varastatud ka paarimehele kuulnud järkamissaag Metabo. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja varastatud esemed esitatud süüdistuse järgi. Sündmuskoha vaatlusprotokollist fotode ja paikkonna skeemiga (IV kd tl 757-768, 769-772) nähtub kuriteo sündmuskoht ning kuriteo toimepanemise viis. Esimene tuulekoja uks on jõuga lahti tõmmatud, teine lahti lükatud (riiv lõhutud). Samuti on lahti murtud kõrvalhoone uks, lukuümbruses murdmisjäljed, murtud ukse kõrval raudkang. Kõrvalhoone ukse ees maas tabalukk. Talust 250 m kauguselt tee lähedalt kivihunnikust leiti üherattaline aiakäru, mis talust varastati. Vaatlusprotokolliga on tuvastatud sündmuskohta ja selle ümbrusesse jäetud ühise iseloomuliku tunnusena lõhkumise ja aiakäru jäljed. A. Adami on kasutanud aiakäru varguste toimepanemisel ka eelnevalt juba tõendamist leidnud episoodides. Asitõendi vaatlusprotokollist (IV kd tl 784-785) ja valvekaamera salvestuselt nähtub et isik, kes kannab peas suusamütsi, seljas seljakotti valgustab taskulambiga xxxxx talu akendest sisse. A. Adami elukoha läbiotsimisel on leitud suusamütsid ja hele kahtepidi kantav jope ning tõendamist on leidnud ka nende kasutamine varguste toimepanemisel. Seega on eelpool märgitud tõenditega ja arvestades kuriteo toimepanemise viisi tõendamist leidnud, et käesoleva varguse pani toime A. Adami. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (II kd tl 227, 230-231, III kd tl 741) kohaselt kõneeristus ei anna ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on viibinud valdavalt xxxxxxxxx tugijaama levipiirkonnas, mis katab tema elukoha aadressi, samuti, et kuritegude toimepanemise ajal oli A. Adami telefon kodus või välja lülitatud. Kaitsja vastuväide, et valvekaameratel olevat isikut ei ole samastatud A. Adamiga ei lükka süüdistust ümber, usaldusväärsete tõenditega kogumis on süüdistus tõendamist leidnud. Vargus on toime pandud sissetungimisega, kuna tegemist on elamiseks kasutatava ruumiga. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagid Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagisid.
Kannatanu S L 15.11.2016 (III kd tl 573-574, 577) ülekuulamise protokolli kohaselt avastas ta 15.11.2016 hommikul, et garaaži uks lahti ja tabalukku ei ole ees. Lähemalt vaadates nägi garaažist väljuvaid käruratta jälgi, mis läksid ümber garaaži ja sealt sõiduteele, edasi raudtee ülesõidu poole. Garaaži ees on ka jalgratta jäljed, jalatsijäljed. Varastatud on meeste jalgratas Scott Speedster 30 ning võsalõikur Stihl. Kaherattaline aiakäru, mis leiti tee äärest, on kannatanule tagastatud. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja varastatud esemed esitatud süüdistuse järgi. Sündmuskoha vaatlusprotokollist 15.11.2016 (III kd tl 554-566) koos fotodega nähtub kuriteo sündmuskoht ning kuriteo toimepanemise viis. Vaatlusprotokoll sisaldab skeemi, millel näidatud ööl vastu 15.11.2016 toimunud varguste asukohad xxxxxxxxx talu, xxxxxxx talu, xxxxx talu, xxx talu ja xxxxxxxxx talu paiknevad järjestikku ühe sõidutee ääres. Eeltoodud skeem nähtub ka 28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokollist (VI kd, tl 1280). 15.11.2016 vaatlusprotokolli kohaselt xxxxx talu kõrvalhoone uks avatud, ukseramp avatud, lukk puudub. Kõrvalhoone ees ja taga maas lumel jalatsijäljed. Jälje pikkus 32-33 cm, fotografeeritud. Kõrvalhoone tagant viib tee tagasi sõiduteele. Ca 1 km kaugusel tee ääres metsa servas aiakäru, selle juures jalatsijäljed (fotografeeritud). xxxxxxx talu asub xxxxx talu kõrval, hoonete ümber näha eelnevale sarnaseid jalatsijälgi. xxx talu sissesõiduteel ja talu juures eelnevale sarnased jalatsijäljed. xxxxxxxx talu hoovil ümber elamu ja kõrvalhoonel näha eelnevale sarnased jalatsijäljed. Kõrvalhoone uks avatud, uksel ramp, selle küljes suletud tabalukk. Lukukatte all olev lukuaas katki murtud. Õiendi kohaselt on sündmuskohade vaheline vahemaa läbitud jalgrattaga, samuti on kasutatud aiakäru. Seega on tuvastatud ühise iseloomuliku tunnusena sündmuskohale jäetud lõhkumise, jalgratta, aiakäru ja jalatsijäljed. Ekspertiisakti kohaselt xxxxxx küla talude sündmuskohavaatlusel leitud jalatsijäljed võivad olla jäetud samade jalatsitega, milliste jäljed fikseeriti ka xxxxxxxx xxxxxx ning xxxxxx kinnistu episoodides. Kohus, vaadates jälgi, on seisukohal, et jäljed on suure tõenäosusega samad. Arvestades eelnevat ning kuriteo toimepanemise viisi on tõendamist leidnud, et varguse pani toime A. Adami. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. A. Adami on nimetatud kohtuotsusega süüdi tunnistatud seitsmes varguse episoodis. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks, talle on varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemeed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kannatanu S L on esitanud tsiviilhagi summas 1310 eurot, mis moodustub varastatud jalgrattast, võsalõikurist ning lõhkumisega tekitatud kahjust. Hageja tõendeid enda nõude tõendamiseks esitanud ei ole. Kuna A. Adami süüdistusasi koos hagiavaldustega saabus kohtule üldmenetluses ning läks hiljem lühimenetlusse, andis kohus
hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, tõendite prokuröri toimikusse esitamiseks hagejatele tähtaja. S L nimetatud tähtaja jooksul tõendeid ei esitanud, kuigi prokuröri väitel lubas seda teha. Üldjuhul, kui kohus on selgitanud tõendite esitamise vajadust ja seda ei täideta, siis jätab kohus hagi rahuldamata. Antud juhul peaks kohus tuginema prokuröri väidetele, mis ei ole tõendid. Seetõttu kohus leiab, et asja õige lahenduskäik sellises olukorras on hagi läbi vaatamata jätmine, kuna hagi on täies ulatuses tõendamata. Ainult kannatanu enda ütlused ei ole piisavad hagi tõendamiseks. Kohtupraktika kohaselt reeglina esemete ja teenuste suhtes, mida on võimalik soetada poest või tellida ettevõtetelt, ei ole võimalik eseme väärtust tõendada üksnes hageja ütluste kohaselt (RKL nr 3-1-1-69-12 p 11; 3-1-1-26-17). Kohus ei saa arvestada hageja (kannatanu) paljasõnalisi ütlusi rahaliste väärtuste kohta. Vajalikud tõendamiseks on asja või teenuse soetamise hinna kohta vastavad kuludokumendid või väljavõtted hindade kohta, mida aga esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb S L tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.
Ekspertiisakti kohaselt xxxxxx küla talude sündmuskohavaatlusel leitud jalatsijäljed võivad olla jäetud samade jalatsitega, milliste jäljed fikseeriti ka xxxxxxxx xxxxxx ning xxxxxx kinnistu episoodides. Kohus, vaadates jälgi, on seisukohal, et jäljed on suure tõenäosusega samad, mis tähenab, et need vargused pani toime üks ja sama isik. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (II kd tl 227, 230-231, III kd tl 741) kohaselt kõneeristus ei anna ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on viibinud valdavalt xxxxxxxxx tugijaama levipiirkonnas, mis katab tema elukoha aadressi, samuti, et kuritegude toimepanemise ajal oli A. Adami telefon kodus või välja lülitatud. Arvestades eelnevat ning kuriteo toimepanemise viisi on tõendamist leidnud, et varguse pani toime A. Adami. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. A. Adami on nimetatud kohtuotsusega süüdi tunnistatud seitsmes varguse episoodis. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks, talle on varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemeed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kannatanu T J on esitanud tsiviilhagi summas 900 eurot, mis moodustub varastatud Makita tiigersaest väärtusega 200 eurot ja Husqvarna mootorsaest väärtusega 550 eurot. Hageja tõendeid enda nõude tõendamiseks esitanud ei ole. Kuna A. Adami süüdistusasi koos hagiavaldustega saabus kohtule üldmenetluses ning läks hiljem lühimenetlusse, andis kohus hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, tõendite prokuröri toimikusse esitamiseks hagejatele tähtaja. T J nimetatud tähtaja jooksul tõendeid ei esitanud, kuigi prokuröri väitel lubas seda teha. Üldjuhul, kui kohus on selgitanud tõendite esitamise vajadust ja seda ei täideta, siis jätab kohus hagi rahuldamata. Antud juhul peaks kohus tuginema prokuröri väidetele, mis ei ole tõendid. Seetõttu kohus leiab, et asja õige lahenduskäik sellises olukorras on hagi läbi vaatamata jätmine, kuna hagi on täies ulatuses tõendamata. Ainult kannatanu enda ütlused ei ole piisavad hagi tõendamiseks. Kohtupraktika kohaselt reeglina esemete ja teenuste suhtes, mida on võimalik soetada poest või tellida ettevõtetelt, ei ole võimalik eseme väärtust tõendada üksnes hageja ütluste kohaselt. Kohus ei saa arvestada hageja (kannatanu) paljasõnalisi ütlusi rahaliste väärtuste kohta. Vajalikud tõendamiseks on asja või teenuse soetamise hinna kohta vastavad kuludokumendid või väljavõtted hindade kohta, mida aga esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb T J tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.
Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas eseme eesmärgiga see endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kannatanu M-A E on esitanud tsiviilhagi summas 82 eurot, mis moodustub varastatud kirve väärtusest. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule M-A E varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu nõue on tõendatud väljatrükiga kirve hindadest e-poes. Kohus rahuldab hagi ning mõistab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja A. Adamilt kannatanu M-A E kasuks 82 eurot.
olev lukuaas katki murtud. Õiendi kohaselt on sündmuskohade vaheline vahemaa läbitud jalgrattaga, samuti on kasutatud aiakäru. Ka kannatanu ütluste kohaselt olid lumel jalatsijäljed ning nende juures ka jalgratta jäljed. Seega on tuvastatud ühise iseloomuliku tunnusena sündmuskohale jäetud lõhkumise, jalgratta, aiakäru ja jalatsijäljed; paikkonna vaatlusprotokolliga (III kd tl 618-621) on tõendatud, et A. Adami elukoha sissesõidu tee üümbrusest on leitud jalatsijäljed, mis vaatlusega on samad nii xxxxxx küla, xxxxxxxxx talu kui ka xxxxxxxx kinnistu episoodides jäetud jälgedega. Ekspertiisakti kohaselt xxxxxx küla talude sündmuskohavaatlusel leitud jalatsijäljed võivad olla jäetud samade jalatsitega, milliste jäljed fikseeriti ka xxxxxxxx xxxxxx ning xxxxxx kinnistu episoodides. Kohus, vaadates jälgi, on seisukohal, et jäljed on suure tõenäosusega samad, mis kinnitab, et kuriteod pani toime üks ja sama isik. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (II kd tl 227, 230-231, III kd tl 741) kohaselt kõneeristus ei anna ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on viibinud valdavalt xxxxxxxxx tugijaama levipiirkonnas, mis katab tema elukoha aadressi, samuti, et kuritegude toimepanemise ajal oli A. Adami telefon kodus või välja lülitatud. Kuna A. Adami kõrvalhoonest midagi ei varastanud, tuleb kohtul kontrollida, kas A. Adami tegu vastab süstemaatilise varguse katsele, arvestades A. Adami süüdimõistmist 19.06.2015 Pärnu Maakohtu KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud episoode varguses. A. Adami läks talu kõrvalhoonesse kavatsetult. Ta murdis sinna sisse eesmärgiga sealt leida sealt varastamiseks esemeid. Seda kinnitab juba modus operandi ning episoodide arv erinevates vargustes taludest. A. Adami alustas süüteo toimepanemist – ta tungis kõrvalhoonesse sisse, ning sobras seal asjades, et leida võõraid varastamisväärseid asju. A. Adami jättis varguse lõpule viimata tema tahtest olenematutel asjaoludel – kuna ta lihtsalt ei leidnud varastamiseks sobivaid esemeid. Järelikult täielikult on täidetud süstemaatilise varguse katse subjektiivne koosseis ning objektiivse koosseisu toimepanemisega oli alustatud ning puudu jäi üksnes varastatud ese. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 1, 2 järgi tõendamist leidnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kannatanu K N on esitanud tsiviilhagi summas 300 eurot, mis moodustub varguse katse käigus lõhutud ukse väärtusest. Hageja tõendeid enda nõude tõendamiseks esitanud ei ole. Kuna A. Adami süüdistusasi koos hagiavaldustega saabus kohtule üldmenetluses ning läks hiljem lühimenetlusse, andis kohus hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, tõendite prokuröri toimikusse esitamiseks hagejatele tähtaja. Puuduvad aga andmed kohtunõude kättesaamise kohta, kuna kohtunõue on saadetud kannatanutele nende poolt märgitud aadressidele lihtkirjaga. K N nimetatud tähtaja jooksul tõendeid ei esitanud. Eeltoodu tõttu kohus leiab, et asja õige lahenduskäik sellises olukorras on hagi läbi vaatamata jätmine, kuna hagi on täies ulatuses tõendamata. Ainult kannatanu enda ütlused ei ole piisavad hagi tõendamiseks. Kohtupraktika kohaselt reeglina esemete ja teenuste suhtes, mida on võimalik soetada poest või tellida ettevõtetelt, ei ole võimalik eseme väärtust tõendada üksnes hageja ütluste kohaselt (RKL nr 3-1-1-69-12 p 11; 3-1-1-26-17). Kohus ei saa arvestada hageja (kannatanu) paljasõnalisi ütlusi rahaliste väärtuste kohta. Vajalikud tõendamiseks on asja või teenuse soetamise hinna kohta vastavad kuludokumendid või
väljavõtted hindade kohta, mida aga esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus K N tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.
sisse, ning sobras seal asjades, et leida võõraid varastamisväärseid asju. A. Adami jättis varguse lõpule viimata tema tahtest olenematutel asjaoludel – kuna ta lihtsalt ei leidnud varastamiseks sobivaid esemeid. Järelikult täielikult on täidetud süstemaatilise varguse katse subjektiivne koosseis ning objektiivse koosseisu toimepanemisega oli alustatud ning puudu jäi üksnes varastatud ese. Varguse katse on toime pandud sissetungimisega, kuna tegemist on elamiseks kasutatava hoonega. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 1, 2 järgi tõendamist leidnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kannatanu R R on esitanud tsiviilhagi summas 50 eurot, mis moodustub varguse katse käigus ukse lõhkumisega tekitatud kahjust. Hageja tõendeid enda nõude tõendamiseks esitanud ei ole. Kuna A. Adami süüdistusasi koos hagiavaldustega saabus kohtule üldmenetluses ning läks hiljem lühimenetlusse, andis kohus hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, tõendite prokuröri toimikusse esitamiseks hagejatele tähtaja. Puuduvad aga andmed kohtunõude kättesaamise kohta, kuna kohtunõue on saadetud kannatanutele nende poolt märgitud aadressidele lihtkirjaga. R R nimetatud tähtaja jooksul tõendeid ei esitanud. Eeltoodu tõttu kohus leiab, et asja õige lahenduskäik sellises olukorras on hagi läbi vaatamata jätmine, kuna hagi on täies ulatuses tõendamata. Ainult kannatanu enda ütlused ei ole piisavad hagi tõendamiseks. Kohtupraktika kohaselt reeglina esemete ja teenuste suhtes, mida on võimalik soetada poest või tellida ettevõtetelt, ei ole võimalik eseme väärtust tõendada üksnes hageja ütluste kohaselt (RKL nr 3-1-1-69-12 p 11; 3-1-1-26-17). Kohus ei saa arvestada hageja (kannatanu) paljasõnalisi ütlusi rahaliste väärtuste kohta. Vajalikud tõendamiseks on asja või teenuse soetamise hinna kohta vastavad kuludokumendid või väljavõtted hindade kohta, mida aga esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus R R tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.
Kannatanu H P 21.03.2017 ülekuulamise protokolli kohaselt kuulub MTÜ-le A xxxxxxxx kinnistu (H P on juhatuse liige); krundil on üks hoone, mida kasutatakse klubiliseks tegevuseks. R R kaudu sai kannatanu teada, et läheduses asuvates taludes käisid vargad. Kontrollides selgus, et ka nende hoone välisuks on lõhutud (ukseleng ja leht katki) ning majja sisse tungitud. Käidud oli kõigis ruumides, kus olid lahti tõmmatud erinevad kapid ja sahtlid, et otsida, mida varastada. Varastati seifi peal olevast lukustatud kassa sahtlist 100 eurot sularaha, 3 pudelit 0,7 l rummi, üks pudel 0,7 l viskit Jack Daniels. Lisaks olid klubi hoonesse jäänud välisukse juurde plastikkasti valmis pandud alkohol - poolikud pudelid 1 l viin Russki Rasmer, 1 l Oakheart Spiced Rum Spirit Drink, 0,5 l Ballantines Finest Blended Scotch Whisky ja 0,5 l Aramis V.S.O.P. Ütlustega on tuvastatud ühise iseloomuliku tunnusena sündmuskohale jäetud lõhkumise jäljed. Asitõendi vaatlusprotokoll III kd tl 613-617 kinnitab kannatanu ütlusi vaadeldud xxxxxxxx klubi hoonesse jäetud, välisukse juurde plastikkasti valmis pandud alkoholipudeleid - poolikud pudelid 1 l viin Russki Rasmer, 1 l Oakheart Spiced Rum Spirit Drink, 0,5 l Ballantines Finest Blended Scotch Whisky ja 0,5 l Aramis V.S.O.P. Pudelid vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja varastatud esemed ning nende väärtus esitatud süüdistuse järgi. Samuti kuriteo toimepanemise viis, milline on omane A. Adamile. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (VI kd tl 1277-1285) nähtuvad xxxxxxxx maakonnas varguste toimepandud varguste asukohad ning paiknemise skeemid paikkondade kaupa – xxxxxxxx talu, xxxxxxxxx talu, xxxxxxx talu, xxxxx talu, xxx talul ja xxxxxxxxx talu paiknevad järjestikku ühe sõidutee ääres. Eelnimetatud taludest vargustes või varguse katses on A. Adami süü tõendamist leidnud, mis viitab sellele, et A. Adami pani toime varguse ka xxxxxxxx kinnistult. A. Adami poolt varguse toimepanemist kinnitab ka paikkonna vaatlusprotokoll (III kd tl 618-621) ning jalatsijälje ekspertiisiakt, millisega on tõendatud, et A. Adami elukoha sissesõidu tee üümbrusest on leitud jalatsijäljed, mis vaatlusega on samad nii xxxxxx küla, xxxxxxxxx talu kui ka xxxxxxxx kinnistu episoodides jäetud jälgedega. Arvestades eelnevat ning kuriteo toimepanemise viisi on tõendamist leidnud, et varguse pani toime A. Adami. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (II kd tl 227, 230-231, III kd tl 7419 kohaselt kõneeristus ei anna ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on viibinud valdavalt xxxxxxxxx tugijaama levipiirkonnas, mis katab tema elukoha aadressi, samuti, et kuritegude toimepanemise ajal oli A. Adami telefon kodus või välja lülitatud. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. A. Adami on nimetatud kohtuotsusega süüdi tunnistatud seitsmes varguse episoodis. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks, talle on varastamine saanud lisasissetuleku allikaks või ka mõnede esemete osas, mida alles jätta, nt alkohol, saanud harjumuseks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi.
Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kannatanu MTÜ A esindaja H P on esitanud tsiviilhagi summas 485 eurot, mis moodustub lõhkumisega tekitatud kahjust 290 eurot ning varastatud sularahast 100 eurot sularaha, 3 pudelist 0,7 l rummist, koguväärtusega 51 eurot, ühest pudelist 0,7 l viskist Jack Daniels väärtusega 44 eurot. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule MTÜ-le A varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu nõue on varastatud alkoholi osas on tõendatud letihindade fotodega (VIII kd, tl 8586) isegi suuremas ulatuses, kui märgitud hagiavalduses, kuid kohus peab lähtuma esitatud hagist. Lõhkumisega tekitatud kahju on tõendatud hinnapakkumisega (VIII kd, tl 84). Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hagi ning mõistab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja A. Adamilt kannatanu MTÜ A kasuks 485 eurot.
jalatsijälje ekspertiisi kohaselt käesoleva episoodi sündmuskohalt võetud jalatsijälje võrdluses kõigi teiste ekspertiisiks esitatud jalatsijälgede/nende fragmentide vahel on tuvastatud, et käesoleva episoodis jalatsijälg ei ole jäetud samade jalatsitega, kui kõik teised ekspertiisiks esitatud jalatsijäljed/nende fragmendid. Lisaks on kaitsja välja toonud, et käesolevas episoodis leitud jalatsijälg on erinev ka samal ööl lähedalasuvas kohas toimepandud episoodis fikseeritust. Kohus on aga seisukohal, et ekspertiisiaktiga tuvastatu ei lükka käesolevas episoodis süüdistust kuidagi ümber, sest on piisavalt otseseid tõendeid, mis kinnitavad varguse toimepanemist A. Adami poolt. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ei nähtu, et kaupluse ees oleks fikseeritud jalatsijälgi. Jalatsijäljed ja ka jalgrattajäljed on fikseeritud tunnistaja I M elukoha xxx xx x, xxxxxxxx juurest ning ütlustele lisatud skeemist nähtub nende liikumise suund. Samuti on ütlustele lisatud skeem xxxx xxx xxx ja tunnistaja elukoha vahelisest kaugusest, milliseks on ca 1,3 km. Kohus on seisukohal, et A. Adami võis mingil põhjusel jalanõusid vahetada, nt halva ilma tõttu novembrikuus või konspiratsiooni meetmena. Samas on ka võimalus, xxxxx xx x lähedalt fikseeritud jalatsijäljed ei kuulunudki A. Adamile ning seega puudub tunnistaja ütluste ning fikseeritud jalajälgede seos käesoleva episoodiga. Kõnaalusel ööl ei varastanud A. Adami ka ühtegi jalgratast. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tunnistaja I M ütlused, koos skeemidega ning tuvastatud jalatsijälje tõendikogumist välja, sest jäljed on sündmuskohast võetud liialt kaugelt, et neid seostada kohtuliku uurimise esemega. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (II kd tl 227, 230-231, III kd tl 741) kohaselt kõneeristus ei anna ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on viibinud valdavalt xxxxxxxxx tugijaama levipiirkonnas, mis katab tema elukoha aadressi, samuti, et kuritegude toimepanemise ajal oli A. Adami telefon kodus või välja lülitatud. Kuna A. Adami kõrvalhoonest midagi ei varastanud, tuleb kohtul kontrollida, kas A. Adami tegu vastab süstemaatilise varguse katsele, arvestades A. Adami süüdimõistmist 19.06.2015 Pärnu Maakohtu KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud episoode varguses. A. Adami läks kaupluse hoonesse kavatsetult. Ta murdis sinna sisse eesmärgiga sealt leida sealt varastamiseks esemeid. Seda kinnitab juba modus operandi ning episoodide arv erinevates vargustes. A. Adami alustas süüteo toimepanemist – ta tungis kaupluse hoonesse sisse, ning liikus kontoriruumi, et leida võõraid varastamisväärseid asju. A. Adami jättis varguse lõpule viimata tema tahtest olenematutel asjaoludel – kuna alarm hakkas tööle. Järelikult täielikult on täidetud süstemaatilise varguse katse subjektiivne koosseis ning objektiivse koosseisu toimepanemisega oli alustatud ning puudu jäi üksnes varastatud ese. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 1, 2 järgi tõendamist leidnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi.
˗ termolõikepingi Edma 266555 väärtusega 670 eurot; ˗ auto järelkäru koormakatte väärtusega 150 eurot; ˗ naelapüssi Passlode väärtusega 350 eurot. lõhkumisega tekitas kahju 840 eurot. Kannatanu R O avalduse ja 18.11.2016, 20.03.2017 ülekuulamise protokollide kohaselt avastasid firma E E OÜ töötajad, et hoonesse on ukse lõhkumise teel sisse murtud. Lõhtud oli suure garaažiukse sees olev väiksem uks. Näha oli, et prooviti muukiga ka kõrvalust, kuid sealt varas sisse ei saanud. Varastatud on Makita mutrikeeraja, Makita lintlihvija, laser niveliiri DeWalt, pikendusjuhtme rull (380 V, 50 m), termolõikepink Edma 266555, auto järelkäru koormakate ning naelapüss Passlode. Tunnistaja A K 18.11.2016 ülekuulamise protokolli kohaselt avastas tema firma E E OÜ hoonesse sissemurdmise - uks oli lahti murtud. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja varastatud esemed esitatud süüdistuse järgi. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega (tl III kd 641-654) nähtub kuriteo sündmuskoht ning kuriteo toimepanemise viis. Garaaži ukselukustus on lõhutud leitud jalatsijäljed, mille üldpikkus 33 cm (fotografeeritud). Vaatlusprotokolliga on tuvastatud sündmuskohta jäetud ühise iseloomuliku tunnusena lõhkumise ja jalatsijäljed – kannaosal ümmargune ring, mis seob käesolevat episoodi teiste varguste episoodidega, nt xxxxxxx kinnistu ja xxxxxxxx xxx x. Paikkonna skeemist nähtuvalt on OÜ L ja E E OÜ episoodide sündmuskohtade vaheline kaugus 650 m. Vargused nimetatud kohtadest toimusid samal ööl ning L OÜ episoodis on tõendamist leidnud, et selle pani toime A. Adami. Eelpool juba tõendamist leidnud episoodid näitavad, et A. Adami pani varguseid toime ühel ööl, üksteise lähedal asuvatest kohtadest. Samuti kinnitab varguste toimepanemist tema poolt kuriteo toimepanemise viis. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (II kd tl 227, 230-231, III kd tl 741) kohaselt kõneeristus ei anna ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on viibinud valdavalt xxxxxxxxx tugijaama levipiirkonnas, mis katab tema elukoha aadressi, samuti, et kuritegude toimepanemise ajal oli A. Adami telefon kodus või välja lülitatud. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. A. Adami on nimetatud kohtuotsusega süüdi tunnistatud seitsmes varguse episoodis. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks, talle on varastamine saanud lisasissetuleku allikaks või ka mõnede esemete osas, mida alles jätta, nt alkohol, saanud harjumuseks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi.
Kannatanu E E OÜ esindaja R O on esitanud tsiviilhagi summas 2800 eurot, mis moodustub varastatud tööriistadest kokku summas 1960 eurot ning lõhkumsega tekitatud kahjust summas 840 eurot. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule E E OÜ-le varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu on esitanud tõendi akumutrikeeraja, termolõikepingi ning laseri maksumuse kohta. Ülejäänud esemete ja lõhkumisega tekitatud kahju osas tõendeid esitatud ei ole. Akumutrikeeraja ja laseri osas on nõue tõendatud isegi suuremas ulatuses, kui märgitud hagis (kannatanu ütlustes), kuid kohus peab lähtuma esitatud hagiavaldusest. Termolõikepingi väärtus on tõendatud esitatud arvega selles märgitud summas. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab A. Adamilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja kannatanu E E OÜ kasuks 1049,40 eurot.
Kuna A. Adami elumajast ja kuurist midagi ei varastanud, tuleb kohtul kontrollida, kas A. Adami tegu vastab süstemaatilise varguse katsele, arvestades A. Adami süüdimõistmist 19.06.2015 Pärnu Maakohtu KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud episoode varguses. A. Adami läks talumajja ja kuuri kavatsetult. Ta murdis sinna sisse eesmärgiga sealt leida sealt varastamiseks esemeid. Seda kinnitab juba modus operandi ning episoodide arv erinevates vargustes taludest. A. Adami alustas süüteo toimepanemist – ta tungis talumajja ja kuuri sisse, ning sobras seal asjades, et leida võõraid varastamisväärseid asju. A. Adami jättis varguse lõpule viimata tema tahtest olenematutel asjaoludel – kuna ta lihtsalt ei leidnud varastamiseks sobivaid esemeid. Järelikult täielikult on täidetud süstemaatilise varguse katse subjektiivne koosseis ning objektiivse koosseisu toimepanemisega oli alustatud ning puudu jäi üksnes varastatud ese. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 1, 2 järgi tõendamist leidnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kannatanu E S on esitanud tsiviilhagi summas 1000 eurot, mis moodustub lõhkumisega tekitatud kahjust. Hageja tõendeid enda nõude tõendamiseks esitanud ei ole. Kuna A. Adami süüdistusasi koos hagiavaldustega saabus kohtule üldmenetluses ning läks hiljem lühimenetlusse, andis kohus hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, tõendite prokuröri toimikusse esitamiseks hagejatele tähtaja. Puuduvad aga andmed kohtunõude kättesaamise kohta, kuna kohtunõue on saadetud kannatanutele nende poolt märgitud aadressidele lihtkirjaga. E S nimetatud tähtaja jooksul tõendeid ei esitanud. Eeltoodu tõttu kohus leiab, et asja õige lahenduskäik sellises olukorras on hagi läbi vaatamata jätmine, kuna hagi on täies ulatuses tõendamata. Ainult kannatanu enda ütlused ei ole piisavad hagi tõendamiseks. Kohtupraktika kohaselt reeglina esemete ja teenuste suhtes, mida on võimalik soetada poest või tellida ettevõtetelt, ei ole võimalik eseme väärtust tõendada üksnes hageja ütluste kohaselt (RKL nr 3-1-1-69-12 p 11; 3-1-1-26-17). Kohus ei saa arvestada hageja (kannatanu) paljasõnalisi ütlusi rahaliste väärtuste kohta. Vajalikud tõendamiseks on asja või teenuse soetamise hinna kohta vastavad kuludokumendid või väljavõtted hindade kohta, mida aga esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus E S tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.
Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja varastatud esemed esitatud süüdistuse järgi. A. Adami poolt varguse toimepanemist kinnitavad nii kuriteo toimepanemise viis – varastatud on jalgratas, kui ka A. Adami poolt toimepandud teised varguse episoodid xxxxxxxx maakonnas, xxxxx-xxxxx vallas. Tõendamist on leidnud A. Adami poolt varguse katse toimepanemise xxxxxxx talust, mille asub käesoleva sündmuskoha läheduses (28.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokollis kaart, VI kd, tlk 1281). Eeltoodu kinnitab varguse toimepanemist A. Adami poolt arvestades asjaolusid modus operandi järgi. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (II kd tl 227, 230-231, III kd tl 741) kohaselt kõneeristus ei anna ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest. Eeltoodust saab järeldada, et A. Adami mobiiltelefon on viibinud valdavalt xxxxxxxxx tugijaama levipiirkonnas, mis katab tema elukoha aadressi, samuti, et kuritegude toimepanemise ajal oli A. Adami telefon kodus või välja lülitatud. Kohus leiab, et vargus on toime pandud sissetungimisega, kuna eluruum hõlmab kõiki ruume, kus isikul on õigus eeldada kodu puutumatusega kaitstud privaatautonoomiat, nt trepikoda (Karistusseadustiku kommenteeriud väljaanne lk 698). Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. A. Adami on nimetatud kohtuotsusega süüdi tunnistatud seitsmes varguse episoodis. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks, talle on varastamine saanud lisasissetuleku allikaks või ka mõnede esemete osas, mida alles jätta, nt alkohol, saanud harjumuseks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi.
Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega (IV kd tl 816-825) nähtub kuriteo sündmuskoht ning kuriteo toimepanemise viis. Garaažiuks avatud, ramp avatud asendis, lukk puudub. Elamu sissesõiduteel jalatsijäljed (tallaosas mustris rõnga kujutis), jalatsijälje pikkus 32 cm. Samasuguse mustriga jalatsijälg näha ka xxxxxxxx xxx x x ja xxxxxxxx xxx x x kinnistutel, liigub suunaga xxxxx tänavalt xxxxxxxx xxx suunas. Vaatlusprotokolliga on seega tuvastatud sündmuskohale jäetud ühise iseloomuliku tunnusena lõhkumise ja jalatsijäljed, sh jälgede liikumissuund; sündmuskoha vaatlusprotokollist (VI kd lk 1277-1285) ja skeemilt nähtuvad 29.11.2016 toimepandud varguste asukohtade paiknemiste skeemid ning nende lähedus üksteisele; 12.04.2017 ekspertiisiakti nr 17E-TJ0009 kohaselt xxxxxxx küla xxxxxxxx xxx x ning xxxxxxxxxx xxxxxx asuva xxxxxxx xxx x kinnistu episoodides jäetud jalatsijäljed võivad olla jäetud samade jalatsitega, millisestega on jäetud jälgi xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xx xx episoodis. Kohus leiab, et jäljed on suure tõenäosusega samad, mis tähendab, et need on toime pandud ühe ja sama isiku poolt. xxxxx xx episoodis on A. Adami juba süüdi mõistetud. Arvestades eelnevat ja kuriteo toimepanemise viisi on tõendamist leidnud, et varguse ka käesolevas episoodis pani toime A. Adami; sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tõendatud, et A. Adami kõneeristus ei anna ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest, millest saab järeldada, et tema telefon oli varguste toimepanemise ajal kodus või välja lülitatud. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. A. Adami on nimetatud kohtuotsusega süüdi tunnistatud seitsmes varguse episoodis. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks, talle on varastamine saanud lisasissetuleku allikaks või ka mõnede esemete osas, mida alles jätta, nt alkohol, saanud harjumuseks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kannatanu R T on esitanud tsiviilhagi summas 515 eurot, mis moodustub varastatud esemetest – jalgratas väärtusega 380 eurot, elektriline saag väärtusega 115 eurot ning lõhutud tabalukk väärtusega 20 eurot. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule R T varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu on kettsae osas nõude tõendamiseks esitanud kaupluse poolt väljastanud tõendi, millisega on kettsae väärtus tõendatud isegi suuremas ulatuses, kui märgitud hagis. Kohus peab aga lähtuma esitatud hagiavaldusest. Jalgratta väärtus on tõendatud Joosepi Jalgrattapoe
tõendiga. Tabaluku maksumuse osas kannatanu tõendit ei ole esitanud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel A. Adamilt välja kannatanu R T kasuks 495 eurot.
Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kannnatanu S Vv on esitanud tsiviilhagi summas 150 eurot, milline on varastatud koormakatte väärtus. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule S V varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu nõue on tõendatud väljsvõttega samaväärsete koormakatete hindadest (VIII kd, tl 122). Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ning mõistab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel A. Adamilt välja kannatanu S V kasuks 150 eurot.
oleks toime pannud varguse katse ning oleks sellest loobunud. Hülsi viis ta talu territooriumilt ära ning jättis selle metsa mingil põhjusel - nt, et minna sellele hiljem järgi. Kui ta oleks loobunud, oleks ta jätnud hülsi nähtavale kohale. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. A. Adami on nimetatud kohtuotsusega süüdi tunnistatud seitsmes varguse episoodis. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks, talle on varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsviilhagi Kannatanu V U on esitanud tsiviilhagi summas 25 eurot, mis on varguse käigus lõhutud ukse luku väärtuses. Hageja tõendeid enda nõude tõendamiseks esitanud ei ole. Kuna A. Adami süüdistusasi koos hagiavaldustega saabus kohtule üldmenetluses ning läks hiljem lühimenetlusse, andis kohus hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, tõendite prokuröri toimikusse esitamiseks hagejatele tähtaja. V U nimetatud tähtaja jooksul tõendeid ei esitanud, kuigi prokuröri väitel lubas seda teha. Üldjuhul, kui kohus on selgitanud tõendite esitamise vajadust ja seda ei täideta, siis jätab kohus hagi rahuldamata. Antud juhul peaks kohus tuginema prokuröri väidetele, mis ei ole tõendid. Seetõttu kohus leiab, et asja õige lahenduskäik sellises olukorras on hagi läbi vaatamata jätmine, kuna hagi on täies ulatuses tõendamata. Ainult kannatanu enda ütlused ei ole piisavad hagi tõendamiseks. Kohtupraktika kohaselt reeglina esemete ja teenuste suhtes, mida on võimalik soetada poest või tellida ettevõtetelt, ei ole võimalik eseme väärtust tõendada üksnes hageja ütluste kohaselt (RKL nr 3-1-1-69-12 p 11; 3-1-1-26-17). Kohus ei saa arvestada hageja (kannatanu) paljasõnalisi ütlusi rahaliste väärtuste kohta. Vajalikud tõendamiseks on asja või teenuse soetamise hinna kohta vastavad kuludokumendid või väljavõtted hindade kohta, mida aga esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb V U tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.
Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja varastatud ese ning selle väärtus esitatud süüdistuse järgi. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega nähtub kuriteo sündmuskoht ning kuriteo toimepanemise viis. Abiruumi ukseriiv kahjustamata. Eramu sisehoovis, abihoone ukse ees ja eramu eest mööduval xxxxxxx xxxx näha jalatsijäljed - tallaosas mustris rõnga kujutis. Vaatlusprotokolliga on tuvastatud sündmuskohale jäetud ühise iseloomuliku tunnusena jalatsijäljed. Jalatsijälje tallamuster kattub kohtu hinnangul suures osas ekspertiisiks esitatud xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xx xx kui ka xxxxxxxxxxx xxxxxxx küla episoodide sündmuskohavaatlustel fiskeeritud jalatsijälje mustriga. Kohus leiab, et muster on sama, mis tähendab, et need kuriteod pani toime üks ja sama isik. Eelpool on juba tõendamist leidnud, et nendes episoodides pani varguse/selle katse toime A. Adami. Paikkonna skeemilt (IV kd lk 878-879) kohaselt nähtuvad nende sündmuskohtade asukohad ja lähedus üksteisele. Samuti nähtub see sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega - nähtub kuriteo sündmuskoha asukoht kaartil ning selle lähedus teistest ööl vastu 29.11.2016 xxxxx-xxxxx xxxxxx, xxxxxxx xxxxx toimepandud varguste asukohapunktidest (k.a xxxxxxx xxxx, xxxxxxxx x). Eeltoodu kinnitab, et varguse pani toime üks ja sama isik. xxxxxxxx xxx x epsioodis on jäetud maha samad jalatsijäljed, mis eelpool juba tõendamist leidnud xxxxx xxx xx episoodis. Seda ning kuriteo toimepanemise viisi arvestades, on tõendamist leidnud, et ka käesoleva varguse pani toime A. Adami. Tunnistaja K S 13.03.2017 ülekuulamise protokolli kohaselt avastas ta, et xxxxxxx xxx x abihoones on sees käidud. Tunnistaja läks jälgipidi edasi, kust xxxxxxx-xxxxx-xxxxx-xxxxxx mnt x. kilomeetril tee äärest leidis aiakäru. Eeltooduga on tõendamist leidnud aiakäru kasutamine varguse toimepanemisel. Aiakäru on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis.
Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tõendatud, et A. Adami kõneeristus ei anna ülevaadet tema võimalikest öistest asukohtadest, millest saab järeldada, et tema telefon oli varguste toimepanemise ajal kodus või välja lülitatud. Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. A. Adami on nimetatud kohtuotsusega süüdi tunnistatud seitsmes varguse episoodis. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks, talle on varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Adami süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kannatanu I T on esitanud tsiviilhagi summas 600 eurot, mis on varastatud võsalõikuri Husqvarna 555XP koos traksidega väärtuseks.
Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule I T varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu nõue on tõendatud varastatud võsalõikuri arvega (VIII kd, tl 111) ning seda isegi suuremas ulatuses, kui on eesitatud hagis, kuid kohus peab lähtuma esitatud hagiavaldusest. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ning mõistab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel A. Adamilt välja kannatanu I T kasuks 600 eurot.
Andrus Adami on 19.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega (katseajaga kuni 18.12.2016), seega käesoleva kriminaalasjaga kokku moodustub süstemaatiline vargus. A. Adami on nimetatud kohtuotsusega süüdi tunnistatud seitsmes varguse episoodis. A. Adamile on varastamine kujunenud elustiiliks, talle on varastamine saanud lisasissetuleku allikaks. Eeltoodu alusel on A. Adami süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või realiseerida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi. Tsiviilhagi Kannatanu T R on esitanud tsiviilhagi summas 2200 eurot, mis moodustub varastatud võsasaest väärtusega 1000 eurot ning mootorsaest väärtusega 1200 eurot. Hageja tõendeid enda nõude tõendamiseks esitanud ei ole. Kuna A. Adami süüdistusasi koos hagiavaldustega saabus kohtule üldmenetluses ning läks hiljem lühimenetlusse, andis kohus hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, tõendite prokuröri toimikusse esitamiseks hagejatele tähtaja. T R nimetatud tähtaja jooksul tõendeid ei esitanud, kuigi prokuröri väitel lubas seda teha. Üldjuhul, kui kohus on selgitanud tõendite esitamise vajadust ja seda ei täideta, siis jätab kohus hagi rahuldamata. Antud juhul peaks kohus tuginema prokuröri väidetele, mis ei ole tõendid. Seetõttu kohus leiab, et asja õige lahenduskäik sellises olukorras on hagi läbi vaatamata jätmine, kuna hagi on täies ulatuses tõendamata. Ainult kannatanu enda ütlused ei ole piisavad hagi tõendamiseks. Kohtupraktika kohaselt reeglina esemete ja teenuste suhtes, mida on võimalik soetada poest või tellida ettevõtetelt, ei ole võimalik eseme väärtust tõendada üksnes hageja ütluste kohaselt (RKL nr 3-1-1-69-12 p 11; 3-1-1-26-17). Kohus ei saa arvestada hageja (kannatanu) paljasõnalisi ütlusi rahaliste väärtuste kohta. Vajalikud tõendamiseks on asja või teenuse soetamise hinna kohta vastavad kuludokumendid või väljavõtted hindade kohta, mida aga esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb T R tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras. Kokkuvõttes, A. Adami süü on kõigis 54-s episoodis tõendamist leindud, seega kohus tunnistab ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi.
Karistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. A. Adami süü suuruse juures arvestab kohus, et ta pani teod toime kavatsetusega. Kohus arvestab erinevate varguste ning nende katsete toimepanemise ulatust – 54 episoodi neljas erinevas maakonnas rohkem kui ühe aasta jooksul. Samuti kannatanule tekitatud kahju ulatust, varastatud esemete arvu ning nende väärtusi. Eeltoodu näitab, et varguste toimepanemine oli A. Adamile kujunenud justkui tööks. A. Adami süü on seega väga suur. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
A. Adami on varasemalt kriminaalkorras KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi karistatud tingimisi mõistetud vangistusega ning käesolevad teod on ta toime pannud katseajal, mis iseloomustab A. Adami eripreventsiooni äärmiselt negatiivselt. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades süü suurust ei ole võimalik rahalise karistuse kohaldamine. Kohus nõustub prokuröiga, et arvestades eelnevat peab A. Adami karistus jääma sanktsiooni maksimumäära lähedale. Arvestades A. Adami negatiivset eripreventsiooni ning süü suurust, on ammendunud võimalused kanda karistust vabaduses. Varasem karistus ei ole suutnud teda panna hoiduma kuritegude ja täpsemalt ka samaliigiliste, s.o varavastaste kuritegude toimepanemisest ja teod on läinud raskemaks ning tegude arv on väga suur. Eeltoodu näitab, et karistuse eesmärke on vältimatult võimalik saavutada üksnes reaalse vangistuse mõistmise läbi. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus A. Adamile KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada karistust 1(3 võrra, mõistes A. Adamile karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada karistust Pärnu Maakohtu poolt 19.06.2015 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta, 9 kuu ja 11 päeva võrra ning mõista Andrus Adamile liitkaristuseks 4 aastat, 9 kuud ja 1 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda A.Adami kahtlustavana kinnipidamise kuupäev, s.o. 02.03.2017. Menetluskulud Välja tuleb mõista süüdimõistetult Andrus Adamilt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1 ja § 175 alusel: kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase õigusabi tasu 96 eurot (VII kd tl 1412); 144 eurot (õigusabi määrus 26.06.2017), 965,28 eurot (õigusabi määrus 15.09.2017) ja 384 eurot; sundraha 750 eurot (vastavalt KrMS § 179 lg 1 punktile 2, s.o 1,5 kuupalga alammääras); DNA-ekspertiisi (17E-GE0135, 27.02.2017) kulu 705 eurot (V kd tl 1032); jäljeekspertiisi (17E-TM0008, 04.04.2017) kulu 314 eurot (VI kd tl 1268); DNA-ekspertiisi (17E-GE0069, 13.02.2017) kulu 969 eurot (II kd tl 307); DNA-ekspertiisi (17E-GE0067, 15.02.2017) kulu 342 eurot (II kd tl 307); DNA-ekspertiisi (17E-GE0014, 25.01.2017) kulu 684 eurot (III kd tl 731); DNA-ekspertiisi (17E-GE0174, 07.03.2017) kulu 114 eurot (III kd tl 737); DNA-ekspertiisi (17E-GE0214, 14.03.2017) kulu 342 eurot (IV kd tl 913); DNA-ekspertiisi (17E-GE0213, 13.03.2017) kulu 114 eurot (IV kd tl 946); jäljeekspertiisi (17E-GJ0009, 12.04.2017) kulu 314 eurot (VI kd tl 1258); jäljeekspertiisi (17E-TM0008, 04.04.2017) kulu 314 eurot (VI kd tl 1258); infotehnoloogiaekspertiisi (17E-IA0010, 13.04.2017) kulu 1608 eurot (VI kd tl 1275); sõrmejäljeekspertiisi (17E-SS0032, 29.05.2017) kulu 663 eurot (VI kd tl 1324). Kokku on menetluskulud 8822,28 eurot. Vara arest Pärnu Maakohtu 17.05.2017 määrusega on arestitud kannatanute tsiviilhagide tagamiseks A. Adami elukohtade läbiotsimisel ära võetud A. Adamile kuuluvad järmised esemed: 1) televiisor Samsung UE40H6400AW puldi ja 3D prillidega väärtusega 350 eurot, 2) elektroodkeevitusseade Minarc 150 väärtusega 400 eurot, 3) paadimootor Johnson seeria nr G04703761 4,5 kw väärtusega 600 eurot, 4) murutraktor Husqvarna, oranž/must, millel peal kirje „ Andrus Adami 30944 ja xxxxxxx 22.02, TS 238“, koos musta värvi metallist sahaga väärtusega 2500 eurot,
5) Jura Impress J9.3 Aroma+ kohviaparaat nr 7610917136100 Briljantsilber väärtusega 1500 eurot, 6) masaažitool Promas koos puldiga, punast-musta värvi väärtusega 600 eurot, 7) muusikakeskus Samsung seeria nr 0AQU128F30100T mudel MX-HS8000 koos puldi ja kahe kõlariga väärtusega 800 eurot, 8) Blu-ray mängija ONKYO BD-SP809 koos puldiga seeria nr 3322UB51Z0651687A väärtusega 600 eurot. Arestitava vara koguväärtus 7350 eurot. Prokurör taotles eelnimetatud esemete aresti alla jätmist tsiviilhagide tagamiseks. A. Adami elukaaslane K M on väitnud, et läbiotsimisel leitud asjad kuuluvad talle ning soovib nende tagastamist. Kohtuistungil selgitas K M, et osasid asju ei olnud ta ise ostnud, need olid sünnipäevaks kingitud. K M on kolmanda isikuna ülekuulamise protokolli juurde lisanud koopia arvest ja tšekist, millise kohaselt G L (endine M) on ostnud murutraktori ning lumesaha. Samuti on lisatud ostutšekk muusikakeskuse ostmise kohta, millise ostjaks on K M. Tunnistjana on üle kuulatud A A, kelle ütluste kohaselt ostis televiisori G L ning ta on esitanud juurde ka ostutšeki. Kohus loeb esitatud tõenditega tõendatuks, et A. Adami ei ole nende esemete omanikuks. TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamine võimalik vaid kostjale kuuluva vara osas. Seega kohus vabastab aresti alt murutrakori koos lumesahaga, televiisori koos 3D prillidega ning muusikakeskuse. K M ei ole esitanud tõendeid ülejäänud A. Adami elukohast äravõetud ja arestitud esemete kuuluvuse kohta. Vallasasja arestimisel kehtivad asjaõiguse üldpõhimõtted: eeldatakse valdaja omandit (AÕS § 90), valduse seaduslikkust ja heausksust (AÕS § 34, 35) ning omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja (AÕS § 82). Vara aresti alla jätmisel ei oma kohtu hinnangul tähendust isikute varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoillid ning tõendid maksustava tulu ning keskmise päevasissetuleku ning elatustaseme kohta. Käesolevas asjas on kohus rahuldanud täielikult või osaliselt hagid kokku suuremas summas, kui on hinnatud arestitud vara turuväärtuseks. Seega on arestitud vallasasjade, v.a murutrakor koos sahaga, televiisor koos 3D prillidega ja muusikakeskus, tsviilhagide tagamiseks aresti alla jätmine igati proportsionaalne ning põhjendatud. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb kriminaalasja materjalide juurde jätta: • Pakend nr 1, milles CD- ja DVD-plaadid, sh •
• • • • • • •
KarS § 83 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada: Pakend nr 2 - kolm suusamaski - asub kriminaalasja juures; Pakend nr 3 - erinevad töökindad - asub kriminaalasja juures; Pakend nr 4 - kahtepidi kasutatav talvejope - asub kriminaalasja juures; Pakend nr 5 - punast värvi torukujuline seljakott „Pro BELT“ - asub kriminaalasja juures; Pakend nr 6 - sündmuskohalt kaasa võetud ja ekspertiisiaktiga tagastatud ripplukud asub kriminaalasja juures; Pakend nr 7 - sündmuskohtalt kaasa võetud ja ekspertiisiaktiga tagastatud lõiketangid asub kriminaalasja juures; Pakend nr 8. Asitõendina vaadeldud A. Adami elukohast läbiotsimisel kaasa võetud navigatsiooniseadmeid TomTom XL 4ET03 ja TomTom XXL (VI kd tl 1181-1197). Navigatsiooniseadmed, A. Adami saapad „Thinsulate“ nr 45, plastmasspudel (xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx), sündmuskohtadelt kaasa võetud jalatsijälje fragmendid, lukuaas (xxxxxxxxxxx, xxxxx-xxxxx kinnistult), tabalukk ja kipsjäljend (xxxxxxxx xxxxxxx talust), taskunuga (xxxxxxxx xxxxxxxx-xxxxx talust) asuvad Rapla politseijaoskonna asitõendite laos (VII kd tl 1430); Pakend nr 9. xxxxxxxx xxxxxxxx kinnistu (kannatanu J S) sündmuskohalt võetud sõrgkang ja lõiketangid ning A. Adami elukohas läbiotsimisel ära võetud musta värvi korpusega (kolme antenniga) „jammer“ ja halli värvi korpusega (nelja antenniga) „jammer“ on hoiul Rapla politseijaoskonna asitõendite hoidlas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.