Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu Ringkonnakohus 4. aprill 2018 1-17-9109 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Ristho Abrami (isikukood 38812174219) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 19. märtsi 2018. a määrus Süüdimõistetu Ristho Abrami kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ristho Abrami kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.
2.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Nikolai Kõiv Ristho Abramile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 15 (viisteist) eurot.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Ristho Abramilt Eesti Vabariigi kasuks välja 90 (üheksakümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Tartu Maakohtu 10. aprilli 2017. a otsusega asjas nr 1-17-2043 tunnistati Ristho Abram süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja teda karistati 8 kuu pikkuse vangistusega, millest arvati maha eelvangistuses viibitud 3 päeva. Vangistus jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel pooleteistaastase katseajaga kohaldamata. R. Abram allutati KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele.
2.Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2017. a otsusega tunnistati R. Abram süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. Kohtuotsuste kogumis mõisteti R. Abramile liitkaristus 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Vangistus 7 kuud ja 27 päeva jäeti pooleteistaastase katseajaga kohaldamata, allutades R. Abrami käesoleva määruse punktis 1 viidatud kohtuotsusega määratud tingimustele. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 2 aastat
vangistust jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 2 aasta ja 8 kuu pikkuse katseajaga kohaldamata. R. Abram allutati KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ning KarS § 75 lg 2 p-s 21 sätestatud kohustusele mitte omada ega tarvitada narkootilisi ega psühhotroopseid aineid.
3.19. veebruaril 2018 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek R. Abramile mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametnik põhjendas ettepanekut sellega, et R. Abram ei täida nõuetekohaselt registreerimiskohustust ega ole kriminaalhooldusametnikule kättesaadav (R. Abram ei ela kohtu määratud elukohas). Samuti rikkus R. Abram kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid.
4.Tartu Maakohtu 19. märtsi 2018. a määrusega pöörati R. Abrami karistus täitmisele. Maakohus tuvastas, et R. Abram tarvitas 24. novembril 2017 amfetamiini, ehkki R. Abram ise narkootikumide tarvitamist eitab. Registreerimislehe kohaselt jättis R. Abram mitmel korral (01.12.2017, 04.12.2017, 03.01.2018, 19.01.2018 ning 23.01.2018) registreerimisele ilmumata. Mitteilmumisi põhjendas R. Abram ise kas magamisega või jättis üldse põhjendamata. Kodukülastuse lehelt nähtuvalt ei ole R. Abram elanud kohtu määratud elukohas juba ligikaudu pool aastat. Elukoha muutmiseks ei ole R. Abram luba taotlenud. Kohtu hinnangul ei ole R. Abram suhtunud kriminaalhooldusesse lugupidavalt ja tõsiselt. R. Abram on juba talle määratud pika katseaja alguses rikkunud kontrollnõudeid, sh tarvitanud vaatamata keelule amfetamiini. R. Abramil on olnud mitu kuud aega, et otsida endale ametlik töökoht, elada kohtu määratud aadressil ning vältida suhtlemist kahtlaste isikutega. R. Abramiga ei ole alati olnud võimalik kontakti saada ja ta ei pea kinni kokkulepetest. Sellisel moel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Olukorras, kus R. Abram kaotas mobiiltelefoni, oli tal endiselt kohustus kriminaalhooldajaga ühendust võtta. R. Abrami käitumisest ning väljaütlemistest kriminaalhooldajale järeldas kohus, et R. Abram ei ole tingimisi karistuse korrektsest täitmisest vabaduses huvitatud.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Abrami kaitsja Nikolai Kõiv, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus küllaldaselt kaalunud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Kohus ei ole kaalunud teisi abinõusid peale karistuse täitmisele pööramise. Kriminaalhooldusametnik ei ole kirjalikult R. Abramit hoiatanud (hoiatus on küll koostatud, kuid R. Abramile ei ole hoiatus teatavaks tehtud). Samuti ei ole kohus küllaldaselt kaalunud võimalust katseaja pikendamiseks ühe aasta võrra. R. Abram esitas kohtule mõjuvad põhjused registreerimiskohustuse rikkumise kohta, kuid kohus jättis need tähelepanuta. Samuti ei andnud kohus K. Abramile võimalust minna vabatahtlikult psühhiaatrilisele ravile. R. Abramil on kolm alaealist last, kes vajavad nii materiaalset kui ka emotsionaalset toetust. K. Abrami kaitsja hinnangul oleks pidanud K. Abramile tegema viimase kirjaliku hoiatuse ning alles pärast uusi rikkumisi võiks kohus pöörata vangistuse täitmisele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et R. Abrami kaitsja määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
2(4)
7.KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.
8.Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1, saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
9.Kolleegiumi hinnangul on R. Abrami kaitsja määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. KarS § 74 lg 4 kohaselt on kohtul olukorras, kus ta tuvastab süüdimõistetu poolt kontrollnõuete või talle pandud kohustuste rikkumise, õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus (vt ka Riigikohtu üldkogu 3. juuli 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-18-12, p 49). Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui kohus on KarS § 74 lg 4 kohaldamisel teinud sellise kaalutlusvea, mille tagajärjeks on materiaal- või menetlusõiguse rikkumine. Maakohus, valides õigusliku tagajärjena kõige raskema ja pöörates R. Abramile mõistetud karistuse täitmisele, on põhjendanud miks ta nii toimis ja miks ei ole kriminaalhooldusega jätkamine enam põhjendatud. Maakohus ei ole tuginenud ühelegi sobimatule või ebaõigele kaalutlusele ega ole jätnud ühtegi olulist asjaolu arvestamata. Seejuures hindas maakohus ka R. Abrami väiteid kriminaalhooldaja juurde ilmumata jäämise põhjuste kohta. Maakohus ei ole teinud KarS § 74 lg-t 4 kohaldades sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus R. Abrami kaitsja määruskaebuse Tartu Maakohtu 19. märtsi 2018. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.
11.R. Abrami kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Nikolai Kõiv määruskaebemenetluses R. Abramile osutatud riigi õigusabi eest tasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal R. Abramiga konsulteerimiseks kaks pooltundi ning määruskaebuse koostamiseks neli pooltundi. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus R. Abramiga konsulteerimise osas on põhjendatud, kuid määruskaebuse koostamise osas on see põhjendatud vaid osaliselt. Kaitsja määruskaebusest valdava osa moodustab kokkuvõte menetluse varasemast käigust ning maakohtu seisukohtadest. Kaitsja argumendid on koondatud umbes ühele leheküljele. Arvestades vaidluseseme keerukust, määruskaebuse mahtu ja õigusliku argumentatsiooni kvaliteeti, loeb kolleegium määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks ühe pooltunni. Seega on kaitsja taotlus põhjendatud 75 euro ulatuses. Sellele lisandub käibemaks 15 eurot. KrMS § 187 lg 2
3(4)
esimese lause kohaselt tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu R. Abramilt riigi kasuks välja mõista.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Juhan Sarv
Mati Kartau
Aarne Sarjas
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.