Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. märts 2018
Kriminaalasja number
1-15-10817
Kohtukoosseis
Eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola
Kohtuistungi sekretär
Elina Huobolainen
Kohtuistungi toimumise aeg
13. veebruar 2018
Kriminaalasi
Lembit Eespäeva, Kristina Tautsi, Vambola Kolbakovi ja Yuriy Golubyevi süüdistuses KarS § 210 lg 2 - § 25 lg 2 järgi ning Oil Tech OÜ süüdistuses KarS § 210 lg 3 - § 25 lg 2 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 21. aprilli 2017 otsus
Apellandid
Lembit Eespäeva, Kristina Tautsi, Vambola Kolbakovi ja Yuriy Golubyevi ning Oil Tech OÜ kaitsjad
Prokurör
Piret Paukštys
Süüdistatavad
Lembit Eespäev isikukood 35509252712; Eesti Vabariigi kodanik; kõrgharidusega; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole; Kristina Tauts isikukood 47407070331; Eesti Vabariigi kodanik; kõrgharidusega; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 17.08.2015 otsusega KarS § 209 lg 2 p 2 järgi 1-aastase vangistusega tingimisi 1-aastase katseajaga; tõkendit kohaldatud ei ole; Vambola Kolbakov isikukood 35106196521; Eesti kodanik; kõrgharidusega; XXX; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole; Yuriy Golubyev
isikukood 37006190072; Ukraina kodanik; keskharidusega; XXX; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole; Oil Tech OÜ Registrist kustutatud
Kaitsjad
Jüri Leppik, Margus Mugu, Gennadi Kull, Maksim Greinoman
II Tühistada Harju Maakohtu otsus Oil Tech OÜ-lt menetluskulude väljamõistmise
Hüvitada Kristina Tautsi õigusabikulud seoses kriminaalasja arutamisega maakohtus 25 % ulatuses. Mõista Eesti Vabariigilt Kristina Tautsi kasuks välja 4104 eurot. III
IV Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.
a) OÜ-s Oil Tech toimub tootmisprotsess, mille käigus tekivad jäätmed, mida saaks projekti tulemusel suunata tagasi OÜ Oil Tech tootmisprotsessi; b) Yuriy Golubyev ei olnud 18.02.2014 Oil Tech OÜ osanik ning tema nimel allkirjastatud B hinnapakkumine tootmismooduli loomiseks ja monteerimiseks kogumaksumusega 2 956 300 eurot oli esitatud sõltumatu pakkuja poolt ning et c) OÜ Oil Tech on võtnud erinevad võrdlevad hinnapakkumised projektis kasutatavatele standardsetele seadmetele. Kuivõrd X ei rahuldanud OÜ Oil Tech 18.02.2014 taotlust toetuse saamiseks, jäi kuritegu katsestaadiumisse. 1.2 Taotledes 200 000 euro suurust toetust projektile „Jääkmasuutide ja raskete kütteõlide jääkide kavitatsioonilise töötluse rakendamise saaste ennetamisel ja - vähendamisel“, esitasid süüdistatavad valeandmeid selle kohta, et 17.02.2014 seadmete ostuks võetud 500 930 euro suurune hinnapakkumine äriühingult B oli võetud sõltumatult pakkujalt. Tegelikult oli pakkumise allkirjastanud B direktor Yuriy Golubyev samal ajal ka OÜ Oil Tech osanik ning seega oli tegemist huvide konfliktiga X-i Nõukogu poolt 10.12.2103 kinnitatud „Keskkonnaprojektide finantseerimise korra“ punkt 9.3 mõttes. X teavitas 06.06.2014 kirjaga OÜ-d Oil Tech sellest, et X-i Nõukogu otsusega ei saanud OÜ Oil Tech 10.03.2014 esitatud projekt piisavalt toetust ning taotlust ei rahuldatud, mistõttu jäi kuritegu katsestaadiumisse.
Oil Tech OÜ-d karistas kohus 20 000 euro suuruse rahalise karistusega.
Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-4-17 p-s 18 on asutud seisukohale, et igasugused valeandmed ei saa kaasa tuua keelduvat otsust. Riigikohus asus seisukohale, et andmed, mille ebaõigsus toob kaasa taotluse rahuldamata jätmise, peavad olema esitatud taotleja või taotluse õigusaktiga kehtestatud nõuetele vastavuse kohta. Igal juhul peab olema tegemist andmetega, mille esitamist taotlejalt selgesõnaliselt (ka näiteks taotluse vormis, täitmise juhendis) nõutakse. Üksnes sellisel juhul annab taotleja andmeid teadlikult ja sihikindlalt, kui esitab nõutud andmeid. Maakohus tugines otsuses sellele, et X-le esitati võltsitud lepingud OÜ-ga H ja Läti firmaga SIA D. Kaitsja leiab, et need puudutavad andmeid, mida ei olnud nõutud üheski taotluse vormis. Maakohtu hinnang, et sellised andmed olid toetuse saamiseks olulise tähtsusega, on ebaõige. Kohus tugines keskkonnaministri 03.08.2009 määruse nr 47 § 5 lg 2 p-le 5, kuid taotlus tugineb hoopis §-le 5 lg 2 p-le 6. Kaitsja leiab, et Harju Maakohus tunnistas isikud süüdi teos, mis ka hüpoteetiliselt sai jääda vaid ettevalmistavasse staadiumisse, mis ei ole kriminaliseeritud. Pärast seda, kui teostati taotleja ja taotluse vastavuse kontroll, milles asuti seisukohale, et projekti eesmärk ja kavandatud tegevused pole keskkonnaministri 03.08.2009. a määrusega nr 47 kinnitatud meetme kohaselt toetatavad, ei saanud keegi ka formaalselt toime panna soodustuskelmust, sest üheselt oli tuvastatud, et taotleja ei ole soodustuse saajaks. Kaitsja taotleb ringkonnakohtult jälitustoimingute ja nendega kogutud tõendite ebaseaduslikuks tunnistamist. Kaitsja leiab, et maakohus on seda nõuetekohaselt põhjendamata leidnud, et jälitustoiminguteks antud load on nõuetekohased. Kaitsja märgib, et menetlust alustati 11.04.2014 põhjendusel, et taotluses märgiti projekti maksumus tegelikust maksumusest kõrgemana. Uus, hilisemale süüdistusele vastav kahtlustus esitati 18.11.2014, mil teostati süüdistatavate elu- ja asukohtades läbiotsimised. Kaitsja leiab, et sellest tulenevalt sai enne 18.11.2014 kogutud tõendeid kasutada ainult esialgse kahtlustuse tõendamiseks. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et süüdistuses nimetatud tõendid, mis on kogutud enne 18.11.2014, on lubamatud ja tuleb jätta kõrvale. Lisaks märgib kaitsja, et 11.04.2014 teavitas politsei X-i kriminaalmenetluse alustamisest. Sellega seoses märgib kaitsja, et kahtlustuses ei ole esitatud ühtegi asjaolu, et 18.02.2014. a esitatud taotluses või 10.03.2014 esitatud taotluses olevad andmed oleksid olnud toetusrelevantsed või need oleksid muutunud toetusrelevantseteks esitatud andmete alusel kuni kriminaalasja algatamiseni. Hilisem tegevuse analüüs on õiguslikult mõttetu, sest väidetavate avalike vahendite valdaja oli teadlik võimalikust pettuse kahtlusest ning tema suhtes võimaliku pettuse katse toimepanemine on välistatud. Kui ta tahtis ennast näidata pettuse katse ründes, siis ei ole eelviidatud riigikohtu praktika kohaselt tema õigushüved kaitstud. Kaitsja heidab maakohtule ette, et kohus ei lahendanud menetluskulude küsimust isikute osalist õigeksmõistmist arvestades.
Kohtu hinnang, et süüdistuse lõpposas esitatu vastab süüteokoosseisule, on ebaõige. Kohus ei tuvastanud, et Oil Tech OÜ vastab erilisele isikutunnusele KarS § 24 tähenduses. Kohus ei ole analüüsinud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus on tuginenud keskkonnaministri 03.08.2009. a määruse nr 47 ebaõigele sättele. Kohus on mõistnud põhjendamatult karmi karistuse. Kaitsja leiab, et maakohus on alusetult välistanud L. Eespäeva karistamise rahalise karistusega. Kaitsja on seisukohal, et kohus ei oleks tohtinud süü suuruse määramisel lähtuda võimalikust tagajärjest, sest ei ole tuvastatud, et X oleks kunagi eksimuses olnud. 3.2 V. Kolbakovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist V. Kolbakovi süüdimõistmise osas ning V. Kolbakovi õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et maakohus rikkus menetlusõigust, hakates kohtuistungi ajal koguma uusi tõendeid. Lisaks on kohtuotsuse põhjendused vastuolulised. Samuti on kohus kohaldanud seadust ebaõigesti. Kaitsja hinnangul rikkus maakohus menetlusõigust sellega, et asus ise L. Eespäeva küsitlema ega olnud menetluse poolte suhtes erapooletu. Kaitsja heidab maakohtule ette, et kohus esitas süüdistatavatele küsimusi mitte millegi uuritu täpsustamiseks, vaid küsimused olid suunatud uute tõendite kogumisele. Kaitsja leiab, et kohus rikkus menetlusõiguse norme ning õiglase ja ausa kohtumeneluse põhimõtet. Tõendeid kogutakse kriminaalmenetluse raames, aga mitte kohtulikus menetluses. Kohtus võib uusi tõendeid koguda ainult poolte palvel. Pealegi esindab võistlevas menetluses süüdistust prokurör ja tema esitab ka kõik süüstavad materjalid. Kohtu poolt esitatud küsimusi kohtueelsel uurimisel ei esitatud ning süüdistatavatel ei olnud võimalus nendega eelnevalt tutvuda ja neile vastuväiteid esitada. Kaitsja leiab, et soodustuskelmust pole toime pandud, sest 21.10.2016.a. väljavõttega kohtuistungi protokollist selgub, et X-i ametnikud said aru, et OÜ Oil Techil puuduvad ettevõtte tootmisprotsessis jäätmed, mida saaks peale töötlemist suunata tagasi sama ettevõtte tootmisprotsessi, kui varasemalt jäid jäätmed ringlusse võtmata. Kuna taotluse menetlejal oli algusest peale teada, et taotleja ei ole meetmekõlbulik, ei olnud edasised dokumendid ja lisadena esitatud materjalid enam soodustusrelevantsed. Isegi, kui OÜ Oil Tech oleks esitanud ebaõigeid dokumente, ei oleks see saanud viia X-i eksitusse. Jääb selgusetuks, miks menetleja nõudis asjasse mitte puutuvaid tõendeid mitmel korral juurde, kui talle oli või oleks pidanud olema koheselt selge, et taotlus ei ole meetmekõlbulik. Riigikohus on selgitanud, et soodustuskelmus on erilise isikutunnusega koosseis KarS § 24 lg 1 mõttes. Kõnealuse kuriteokoosseisu subjektiks saab KarS § 210 lg-st 2 lähtuvalt olla üksnes soodustuse saaja. Kohtus ei leidnud tõendamist, et Vambola Kolbakov vastaks KarS § 210 erisubjekti tunnustele. KarS § 25 lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Kohtus ei leidnud tõendamist, et Vambola Kolbakov eesmärk oli tahtliku kuriteo toimepanemine. Ei süüdistusaktis, ega ka kohtulikul uurimisel ei leidnud kinnitust, et enne X-i taotluse esitamist oleks V. Kolbakov planeerinud kuritegu ja et tal oleks olnud kindel eesmärk kuritegu toime panna. X-i esitatud esialgses taotluses ei olnud midagi seadusvastast. V. Kolbakov soovis ainult aidata Lembit Eespäeva ja V. Kolbakovi selgituse kohaselt oli tal
asja vastu ainult sportlik huvi. Ühtlasi vaidleb kaitsja vastu maakohtu järeldusele, et V. Kolbakovi motiiv oli rahaline. Kaitsja märgib, et sellist lehte, millele kohus on viidanud, toimikus ei olegi. V. Kolbakov ei ole ühtegi dokumenti X-le esitanud. Isegi, kui V. Kolbakov on mõne dokumendi koostanud, ei ole see kuriteona karistatav. Karistatav on dokumendi kasutamine mingitel eesmärkidel (nt kelmuse raames). Seda, et V. Kolbakov oli ainult aitaja rollis, tõendab ka asjaolu, et temal ei olnud volitusi OÜ Oil Tech nimel dokumente esitada ega mingeid tõendeid riiklikest ja omavalitsusorganitelt nõuda. 3.3 K. Tautsi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist K. Tautsi süüdimõistmise osas ning K. Tautsi õigeksmõistmist. Kaitsja märgib, et puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, et K Tauts osales taotluse koostamisel ning X-ga suhtlemisel ja sõnumite edastamisel muul viisil kui tehnilise töötajana. K Tauts ei osalenud pakkumise sisulisel koostamisel ja üksnes allkirjastas esindajana pakkumise jm sellega seotud dokumendid, mis oli koostatud teiste poolt või teistelt saadud andmete põhjal. K Tautsil puudus sisuline side Oil Tech OÜ-ga ning igasugune roll hilisema projekti elluviimisega. Puuduvad tõendid selle kohta, et K Tauts teadis jäätmetega seonduvaid üksikasju, samuti ei lubanud tema teadmised sellega seonduvat objektiivselt hinnata. Süüdistatavate ütluste kohaselt (04.11.2016.a kohtuistungil) ei tegelenud K Tauts pakkumise sisulise koostamisega ning oli ainult tehniline töötaja. K Tautsi tegevust on kohtuotsuses põhjendatud sellega, et ta jagas korraldusi X-le esitatud küsimustele vastamiseks, oli projekti pealik ja vaatas esitatud vastused üle, andis nõu, millised peaks vastused olema. Nimetatud kohtu järeldused kirjeldavad K Tautsi tegevuse objektiivset külge, kuid täielikult on jäänud tõendamata tema käitumise subjektiivne külg. Projekti konsultandi ülesanded seisnesidki jälgimises, et formaalselt oleks vastatud kõigile küsimustele, mida X esitas. Selleks tuli anda korraldusi, milliseid vastuseid veel vaja ning esitatud küsimustes n.ö „näpuga järge ajada“, et kõik küsimused saaksid ikka vastatud. Süüdistusest ei selgu, milles seisnes pettustegu, s.t millised asjaolud oleksid võinud varakäsutuse tegija eksimusse viia. X ei olnud eksimuses selle suhtes, kas Oil Tech OÜ-l tekivad tootmises jäätmed, mille käitlemiseks toetust soovitakse. Ka maakohus leidis, et süüdistatavatel ei õnnestunud X-i töötajaid eksitada, kuid hinnanud tegevust nn keskmise vaatleja aspektist: keskmise vaatleja aspektist vaadatuna võinuks pettus õnnestuda. Kaitsja leiab, et selline kohtu järeldus ei ole õige. Süüdistuse sisuks on etteheide ebaõigete andmete esitamise kohta selles, et hinnapakkumine oli võetud sõltumatult pakkujalt. Asjakohatu on siin kohtu järeldus: erinevalt K Tautsi kaitsjast leiab kohus, et ei pea tuvastama hinnapakkumise sisulist õigsust, sest selles osas ei ole süüdistust esitatud. Sellest kohtu järeldusest ei ole võimalik aru saada, mida kohus on silmas pidanud. Kuna kohus oma järelduse kujunemist millegagi ei selgita, on siin tegemist paljasõnalise väitega ja põhjendamiskohustuse rikkumisega (KrMS § 3051 lg 1 ja 306 lg 1 p 2, mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 kohaselt). Kas pakkuja oli või ei olnud sõltumatu, ei saa olla kelmuse pettusteo objektiivse koosseisu elemendiks. Hinnapakkumise sõltumatus ei ole asjaolu, mille põhjal varakäsutuse tegija otsustaks varakäsutuse tegemist, s.t hinnapakkumise tegija seotus või erapooletus ei ole põhjuslikus seoses varakäsutuse tegija eksimusse sattumisega.
Süüdistatav (ei koos ega eraldi teiste süüdistatavatega) pole toime pannud tegusid, mis oleks kriminaalkorras karistatavad või oleksid kujutanud tegelikku ohtu õigushüvedele. Süüdistusaktis viidatud väidetavate valeandmete esitamisega, isegi kui neid oleks ka tegelikult esitatud ning nimetatut arvestatud õigete andmetena, ei oleks olnud võimalik sada toetust vastavalt Keskkonnaministri 03.08.2009.a määrusele nr 47 „Meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine" tingimused". X esitas taotlejale korduvaid päringuid asjaolude suhtes, mille tõttu ei saanud taotlust rahuldada. Rahuldavaid vastuseid ei saadudki ning seetõttu tehti taotluse rahuldamata jätmise otsus 10.07.2014.a (tl 1:179-184), samuti oli juba eelnevast X-i seisukohast selge, et taotlus ei kuulunud rahuldamisele (tl 1:167169). On ilmne, et puudulikult vormistatud taotluse alusel ei ole esitajal mõistlikult võimalik eeldada, et tema taotlus võidakse rahuldada. Puudulikult vormistatud taotluse esitamine ei ole kriminaalkorras karistatav KarS § 210 alusel. Vastasel korral tuleks alati lugeda vähemalt soodustuskelmuse katseks, kui mõni sarnase toetuse saamise taotlus jääb sisuliste puuduste tõttu rahuldamata. Kohus on õigesti leidnud, et kuriteokatse kvalifitseerimiseks peavad süüdistatavad tegema kõik endast oleneva, et X teeks eksliku otsuse. Samas sellist asjaolu asjas ei esine. X jättis taotluse rahuldamata muuhulgas ka seetõttu, et esitatud andmed olid ebapiisavad või ei kinnitanud taotluse vastavust toetusmeetme nõuetele. Seega on ka ekslik kohtu seisukoht, et süüdistatavad tegid kõik endast oleneva. Sisuliselt esitati puudulik ja kohati meetme nõuetele mittevastav taotlus, mis jäeti rahuldamata just nendel põhjusel. Veel heidab kaitsja ette seda, et maakohus jättis K. Tautsile menetluskulud hüvitamata, kuigi mõistis K. Tautsi osaliselt õigeks. Kaitsja hinnangul tuleks osalise õigeksmõistmise korral hüvitada menetluskulud pooles ulatuses. 3.4 Y. Golubyevi kaitsja taotleb Y. Golubyevi täielikku õigeksmõistmist või alternatiivselt Y. Golubyevi vabastamist karistusest KarS § 26 lg 2 alusel või karistuse kergendamist. Samuti taotleb kaitsja, et ringkonnakohus rahuldaks Y. Golubyevi taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks. Veel palub kaitsja mõista Y. Golubyevi kasuks välja mõlemas kohtuastmes tekkinud menetluskulud. Kaitsja leiab, et jälitusprotokoll, millele tuginedes maakohus Y. Golubyevi süüdi mõistis, on lubamatu tõend, kuna sisaldab advokaadisaladust. Maakohus asus seisukohale, et tõendile on võimalik tugineda KrMS § 1267 lg 2 p 3 alusel. Kohus leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel vandeadvokaat AL suhtes kinnitab, et AL on kuriteo toime pannud. Sellest järeldub maakohtu hinnangul, et tema pealtkuulamine oli õiguspärane. Otstarbekuse kaalutlustel kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei saa tõendada kuriteo toimepanemist, kuivõrd PS § 22 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Selleks, et advokaadisaladus ei oleks illusoorne, peab KrMS § 1267 lg 2 p 3 sätestatud alus olema sedastatud ja dokumenteeritud enne pealtkuulamise algust. Seega pidi AL ja tema klientide vahelise kommunikatsiooni pealtkuulamiseks olema tehtud eraldi varasemal teabel põhinev määrus, mis selgesõnaliselt lubaks advokaadi ja kliendi vahelise konfidentsiaalsuse rikkumist. Sellist määrust ei olnud. Kaitsja leiab, et Y. Golubyev ei ole täitnud ei soodustuskelmuse objektiivset ega subjektiivset kuriteokoosseisu ning tegu ei ole jõudnud katse staadiumisse.
Seoses sellega, et maakohus heitis Y. Golubyevile ette, et ta oli teadlik tagantjärele koostatud fiktiivsetest lepingutest, märgib kaitsja, et Yuriy Golubyevi väidetav teadlikkus kuriteo toimepanemisest ei ole kuritegu. Objektiivne kuriteokoosseis ei ole täidetud, kuna see, et Yuriy Golubev on Oil Tech OÜ väikeosanik, ei ole soodustusrelevantne. Toetuse andmisest keeldumise otsuses (II k tl 107-112) nagu ka vaideotsuses (II k tl 114-118) Yuriy Golubyevi olekut või mitteolekut Oil Tech OÜ osanikuna ei käsitleta, ehk see asjaolu on X-i jaoks asjassepuutumatu. Maakohus luges Yuriy Golubyevi erisubjektiks põhjendusel, et tema tegutses soodustuse saaja hüvanguks. Kaitsja on seisukohal, et ainuüksi soodustuse saaja huvides tegutsemine ei tee isikut erisubjektiks ning pealegi lootis Yuriy Golubyev, et Oil Tech OÜ poolt soodustuse saamisel saab tema juhitav B alltöövõtjana tööd Tõendamata on jäänud ka Yuriy Golubyevi subjektiivne otsene tahtlus või ettekavatsetus X petmiseks osa müügilepingu sõlmimise abil. Veel leiab kaitsja, et V. Golubyevi tegu ei saanud jõuda katsestaadiumisse. Lepingus, mille sõlmimist V. Golubyevile ette heidetakse, oli märgitud, et omand läheb üle aktsiaraamatus kande tegemisega. Äriregistris aga kannet tehtud ei olnud. Yuriy Golubyev ei ole ise ega esindaja vahendusel pöördunud X poole väidetega, et tema ei ole Oil Tech OÜ osanik või et äriregistri kanne on ebaõige. Yuriy Golubyev ega ka keegi teine ei ole astunud samme Yuriy Golubyevi osanike nimekirjast kustutamiseks. Ka siis, kui lugeda tegu katse staadiumisse jõudnuks, oli see kõlbmatu süüteokatse. Kuivõrd OIl Tech OÜ osi ei ole väärtpaberite keskregistrisse kantud, siis vastavalt ÄS § 149 lg 4 pidi leping olema notariaalselt tõestatud. Kaitsja leiab jätkuvalt, et kuna leping oli lihtkirjalik, mitte notariaalselt tõestatud, siis ei saanud lepinguga õiguskäibes vilunud X-i petta. Süüdistusakti p-s 5 on märgitud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. KrMS § 268 lg 6 tulenevalt ei saa kohus tugineda süüdistusaktis nimetamata karistust raskendavatele asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud. Rikkudes KrMS § 268 lg 6, on maakohus aga vaidlustatavas otsuses lugenud raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemise grupis. Seda menetluses ei arutatud. Järelikult ei tohtinud maakohus sellele tugineda. Raskendava asjaolu arvestamise tulemusena on maakohus mõistnud Yuriy Golubyevile tema inkrimineeritavale teopanusele selgelt mittevastase karistuse. Isegi Yuriy Golubyevi kuriteo toimepanemise tõendatuse korral vastaks tema teopanusele rahaline karistus. Kohus keeldus rahuldamast mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, mis põhineb ebaseaduslikult varjatud jälgimisel Yuriy Golubyevi suhtes. Maakohus leidis, et kahju on heastatud sellega, et varjatud jälgimist lubav määrus oli tühistatud. Kaitsja leiab, et maakohus on vääralt kohaldanud SKHS § 11 lg 3. SKHS § 11 lg 3 nõuab, et eksimus oleks tunnistatud ja isiku eest vabandatud ehk mõlemad eeldused peavad esinema korraga. Prokuratuur Yuriy Golubyevi ees vabandanud ei ole. Prokuratuur ei ole ka kummutanud mittevaralise kahju hüvitamise eeldust. Süüdistatava osalise õigeksmõistmise tõttu peab osa tasust, mis süüdistatav valitud kaitsjale esimese astme kohtu menetluses maksis, jääma menetluskuluna riigi kanda (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-14, p 36) sõltumata vaidluse lõpptulemusest. Kuivõrd maakohus mõistis Yuriy Golubyevi ühes episoodis õigeks ja teises süüdi, siis pidi maakohus menetluskulu osaliselt riigilt Yuriy Golubyevi kasuks ka välja mõistma.
kohtukolleegiumi hinnangul ei tulene sellist piirangut kahtlustuse, tõendite ega jälitustoimingute regulatsioonist. Kriminaalmenetluse seadustik ei keela kahtlustuse muutmist. Ka Riigikohus on selgitanud, et kuriteokahtlus on nii sisu, kui ka tõendatuse poolest ajas muutuv nähtus (Riigikohtu
Kaitsja leiab, et aktsepteeritav ei ole olukord, kui riik esialgu kuulab advokaati pealt ja siis otsustab, kas ja kuidas saadud teavet saaks kasutada tema klientide vastu. Ringkonnakohus nendib, et Eesti kohtupraktikas ja õiguskirjanduses valitseva arvamuse kohaselt on küsimus nimelt selles, kas saadud teavet võib kasutada tõendina. Seda on põhjendatud asjaoluga, et salajasel pealtkuulamisel ei ole võimalik ette aimata, kellega ja mis teemal hakkab jälitustoimingutele allutatud isik rääkima (S. Laos: § 118 – E. Kergandberg; P. Pikamäe (toim.). KrMS. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2012. lk. 323; komm. 7.3). Kuigi seoses väitega, et advokaadi ja kliendi omavahelise suhtluse pealtkuulamiseks on igal juhul nõutav eelnev luba, on kaitsja viidanud ka PS §-le 15, EIÕK §-le 6 ja Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakti art 14 (3) punktile b), ei ole kaitsja ära näidanud, et nimetatud sätted ei võimalda pealtkuulamist või -vaatamist KrMS § 1267 lg 2 p-s 3 sätestatud tingimustel. Apellatsioonis pole ära näidatud, kuidas see tuleneb normide tekstist, ega viidatud ka nende normide kohaldamise praktikale, mis kaitsja väiteid kinnitaks. KrMS § 1267 lg 2 p 3 ei nõua, et jälitusprotokolli tõendina kasutamiseks peab olema advokaadi kuritegu tõendatud. Seda näitab tõik, et selle sätte kohaselt on pealtkuulamine või –vaatamine lubatud ka veel toimumata kuriteoga seoses. Samuti näitab seda asjaolu, et järeldus kuriteo toimepanemise kohta tehakse seaduse seaduses ettenähtud kindlate tõendite alusel – mõne muu isiku salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel saadud info alusel. Seega piisab põhjendatud kuriteokahtlusest. Nagu maakohtu otsuses märgitud, oli see nõue täidetud: AL-le oli samuti esitatud kahtlustus kuriteo toimepanemises. Maakohus on ka põhjendatult viidanud 17. juunil 2015 tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele, millega lõpetati AL suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel. Nagu maakohuski oma otsuses Riigikohtu praktikale tuginedes selgitas, eeldab KarS § 202 kohaldamine KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldiste eelduste (süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü) tuvastamist kahtlustatava või süüdistatava käitumises (vt Riigikohtu 14. aprilli 2010 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-19-10, p 8.3).
seisukohti. Praegusel juhul ei ole kaitsja näidanud ära, milliste konkreetsete küsimustega kohus kaitsja hinnangul võistlevuse printsiipi rikkus ning miks kaitsja neis küsimustes võistlevuse printsiibi rikkumist näeb. Kuigi kaitsja väidab, et kohus asus välja selgitama uusi asjaolusid, ei ole kaitsja välja toonud, millised kohtu küsimused olid suunatud uue asjaolu väljaselgitamisele, millise eelnevas ristküsitluses käsitlemata asjaolu tuvastamiseks kohus küsimusi esitas ja miks kaitsja leiab, et selle asjaolu väljaselgitamine kujutas endast võistlevuse põhimõtte rikkumist. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus V. Kolbakovi kaitsja väitega, et maakohus rikkus süüdistatavat L. Eespäeva küsitledes kriminaalmenetlusõigust. B
taotlusele. Seejuures on tegemist mitte 18. veebruari 2014, vaid 6. juuni 2014 dokumendiga. See dokument asub kohtutoimiku IV köite lehtedel 133, 134.
tuginedes saab toetust taotleda üksnes oma tootmistegevuses tekkivate jäätmete töötlemiseks (selle rõhutamiseks on sõna „oma“ alla joonitud) ning küsis lõpuks otsesõnu, kas Oil Tech OÜ kinnitab, et soovib toetust oma tootmisprotsessis tekkivate jäätmete töötlemiseks. Kirjeldatud tähelepanujuhtimisest ja küsimustest hoolimata märgiti Oil Tech OÜ 21. märtsil 2014 taotluse p-s 10.1 uuesti, et toetust taotletakse mõlemal alusel. Seega on Oil Tech OÜ selgelt deklareerinud, et taotleb toetust määruse § 5 lg 2 p 5 alusel. Eelnevat ei lükka ümber L. Eespäeva kaitsja apellatsioonis esitatud väide, et Oil Tech OÜ ei ole taotluses märkinud, et taotleb toetust oma tootmisjääkide ümbertöötlemiseks ja taotluses räägitakse üldistavalt Eestis tekkivatest tootmisjääkidest. Ringkonnakohus nendib, et taotluse p-s 7 on tõepoolest räägitud abstraktselt Eestis tekkivatest jäätmetest (kd II; tl. 11). Taotluse p 17.3.1. näitab aga, et Oil Tech OÜ on üks ettevõtetest, kellel sellised jäätmed tekivad: „Antud rakenduse juurutamisel on taotleja valmis ümbertöötlema teiste analoogiliste jäätmete tootjate jäätmed.“ (kd II; tl. 13). Rääkimine valmisolekust töödelda ümber „teiste analoogiliste jäätmete tootjate“ jäätmeid tähendab seda, et taotleja soovib töödelda ümber endal tekkivaid jäätmeid, aga on valmis töötlema ümber ka teistel tootjatel tekkivaid samasuguseid jäätmeid. Ringkonnakohus märgib, et teine taotlus esitati vastuseks X-i 17. märtsi 2014 kirjale, millest oli näha, et esimene taotlus mõistetav nii, et toetust taotletakse määruse § 5 lg 2 p 5 alusel. Oil Tech OÜ-l oli seega võimalus öelda selgelt, et sel alusel toetust ei taotleta. Seda ei tehtud. Vastupidi, koos taotlusega esitati vastused X-i küsimustele. Kuna need vastused esitati koos uue taotlusega, tuleb taotluse tõlgendamisel arvestada ka nendega. Vastustes küsimustele 9 ja 10 väitis L. Eespäev selgelt, et töödelda soovitakse Oil Tech OÜ-l endal tekkivaid jäätmeid. Küsimusele 10 on vastatud järgnevalt: „OilTech OÜ ja H OÜ oma põhitegevuses väärtustavad eelkõige masuute aga ka raskeid kütteõlisid erinevate lisandite ja abikomponentide lisamisega, eesmärgiga eelkõige väärtustada katlakütuse põlemise omadusi. Selle protsessi käigus tekib paratamatult nn.stillage bottom ehk jääk, millel praktiliselt puudub järelturg. Selline nähtus on omane kõigile taolistele protsessidele ja erinevate lisandite puhul on see erinev ning võib ulatuda kuni 4 % kogumahust. Eelnimetatud ettevõtted on omavahel sõlminud koostöö lepingu ja selles fikseerinud vajaduse leida senise kulu tootva jäägi töötlemise tulu tootvaks tegevuseks.“ Seega on vastuseks küsimusele, kas toetust taotletakse Oil Tech OÜ enda tootmise tulemusel tekkivate jäätmete töötlemiseks, kirjeldatud Oil Tech OÜ tootmistegevust ning väidetud, et selle käigus tekivad jäätmed, mida soovitakse töödelda (kd II; tl. 52). Väidet, et jäätmed, mille töötlemiseks toetust taotletakse, tekivad just Oil Tech OÜ-l, toetab ka vastus 9. küsimusele. Oma kirja punktis 9 on X nõudnud dokumente selle kohta, millisele jäätmekäitlejale on Oil Tech OÜ oma tootmises tekkivad jäätmed varem üle andnud. Sellele küsimusele ei ole Oil Tech OÜ vastanud, et neil ei tekigi jäätmeid ja seega pole nende üleandmiseks vajadust. Selle asemel on kinnitatud, et Oil Tech OÜ-l on sõlmitud koostöölepe H OÜ-ga, kes on tootmisjäägid utiliseerinud vastavalt väljastatud loale (kd II; tl. 52). Kirjeldatud asjaolud näitavad selgelt, et paika ei pea V. Kolbakovi kaitsja väide, nagu oleks toetust taotledes väidetud, et jäätmed hakkavad alles tulevikus tekkima. Seda, et taotluse esitamisega seotud isikud soovisid X-i veenda selles, et Oil Tech OÜ-l tekivad tootmisprotsessis jäätmed, teades ise, et selliseid jäätmeid ei teki, näitab taotluse esitamisega seotud isikute omavaheline suhtlus.
poolt kaasatud eksperdid KK, HA ja TA andsid oma hinnangu taotlusele ja selle vastavusele määruses nr 47 sätestatud eesmärkidele (IV kd, lk 136-138; 156-157; 185-187). Seega ei olnud tegemist asjakohatu taotlusega ning keskmise vaatleja aspektist vaadatuna võinuks pettus õnnestuda.“ Ka ringkonnakohus nendib, et kaitsjate väide ei ole tõendatud. V. Kolbakovi kaitsja väide, et menetlejal oli algusest peale teada, et taotleja ei ole meetmekõlbulik, põhineb apellatsiooni kohaselt 21. oktoobri 2016 kohtuistungi protokollil. Kaitsja on apellatsioonis toonud istungiprotokollist välja lõigu X-i ametnikuna Oil Tech OÜ taotluse menetlemisel osalenud HA ülekuulamisest. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis osundatud osa HA ülekuulamisest ei kinnita kaitsja väidet, et X-i ametnikele oli juba menetluse algusstaadiumis selge, et Oil Tech OÜ taotluse rahuldamiseks ei ole alust. Osundatud vastustes on HA küll kinnitanud seda, et taotlejal puudus tootmine, mille käigus oleks tekkinud jäätmeid, mida ümber töödelda, kuid HA ütlustest ei nähtu, et see oleks selge olnud juba menetluse algusstaadiumis. Vastupidi: HA on vastustes kasutanud väljendeid „kokkuvõttes“, „lõpuks“, st tema ütluste kohaselt jõudis tema järeldusele, et taotlejal ei olnud tootmist, menetluse lõpuks. Ringkonnakohus märgib, et oma ütlustes on HA selgesõnaliselt kinnitanud, et taotluse läbivaatamisel ei tuvastanud ta asjaolusid, mis välistanuks selle edasise menetlemise ja alguses tundus taotlus kohane (kd IV; tl. 173). Ta selgitas, et alles küsimuste ja täpsustuste tulemusel selgus, et taotluses toodud tegevus ei lähe selle meetme alla, mille alusel toetust taotleti (kd IV; tl. 173). Ringkonnakohus nendib, et HA sõnu kinnitavad ka teise samal istungil üle kuulatud X-i ametniku TL ütlused ning HA koostatud hindamisleht. TL kinnitas, et tema ülesanne oli taotluse formaalne kontroll. Tema seda taotlust välja ei praakinud ja pidas taotlust abikõlbulikuks. TL selgitas, et taotlus vajas täiendamist, kuid see on tavaline, et taotlust täiendatakse seni, kuni see on tehniliselt nõuetekohane. Esitatud taotlus sai tema hinnangul kõlblikuks ja ta saatis selle edasi; see läks sisulisele hindamisele hindamiskomisjoni (kd IV; tl. 170). Ka L. Eespäeva kaitsja esitatud hindamislehest (kd IV; tl. 133-138) ei saa teha järeldust, et juba menetluse algfaasist alates oli taotlust menetlevatele ametnikele selge, et taotluse rahuldamiseks alust ei ole. L. Eespäeva kaitsja tõi HA küsitlemise ajal välja, et hindamislehe andmetel taotlejal tootmisprotsessis jäätmeid ei tekkinud, taotlejal tootmisprotsess tegelikult puudus ja ta tegeles pigem transiidi ja vahendamisega. Need kanded hindamislehel langevad kokku HA tunnistajana antud ütlustega, et lõppkokkuvõttes jõudsid nad järeldusele, et taotluse rahuldamiseks alust ei ole. Nimelt kannab hindamisleht 6. juuni 2014 kuupäeva, st see on allkirjastatud pärast seda, kui Oil Tech OÜ oli vastanud viimastele küsimustele.
teadis, et C e-kiri võiks olla puudustega. Tõendeid, mis viitaksid sellele, et K. Tauts osales taotluse koostamisel ning X-ga suhtlemisel ja sõnumite edastamisel muul viisil kui tehnilise töötajana, kaitsja hinnangul ei ole. Kaitsja väide, et puuduvad tõendid, mis näitaks, et K. Tauts osales taotluse koostamisel ning X-ga suhtlemisel ja sõnumite edastamisel muul viisil kui tehnilise töötajana, kaitsja hinnangul ei ole, on alusetu. Nii L. Eespäeva kasutuses olnud kõvaketastelt (vaatlusprotokoll koos lisadega kd III; tl 3–128) ja K. Tautsi enda kasutuses olnud arvutist (vaatlusprotokoll koos lisadega kd III; tl 141 – 189) leitud kirjavahetus, kui ka jälitustoimingu protokollis kajastatud telefonivestlused näitavad selgelt, et K. Tauts oli kursis taotluse asjaoludega, sh sellega, et Xle esitati valeandmeid. Ringkonnakohus peab neid tõendeid, mis vahetult kajastavad süüdistatavate omavahelist suhtlust, usaldusväärseks, seda enam, et erinevad tõendid (arvutitest leitud kirjavahetus ja pealt kuulatud kõned) toetavad üksteist. Seega tuleb süüdistatavate ütlused, millele kaitsja viitab, lugeda osas, milles need on nimetatud tõenditega vastuolus, ebausaldusväärseks ja jätta kõrvale. Eespool viidatud vaatlusprotokolli lisadest nähtub, et 20. märtsil 2014 on K. Tauts saatnud V. Kolbakovile ja MS-le kirja, milles leidis, et MS koostatud H OÜ ja Oil Tech OÜ koostöölepingus tuleb muuta lepingu sõlmimise aega, märkides selleks võimalusel 2013. aasta (kd III; tl. 14). Seega osales K. Tauts ise ebaõigeid andmeid sisaldava dokumendi koostamisel. Ka jälitusprotokoll (kd IV; tl. 1-59), mis kajastab K. Tautsi telefonikõnesid V. Kolbakoviga, näitab selgelt, et K. Tauts teadis, et taotledes esitatakse valeandmeid ja võltsitakse dokumente. Seda näitab kõige selgemalt 7. mail 2014 V. Kolbakovi ja K. Tautsi vahel aset leidnud telefonivestlus. Selles nendib V. Kolbakov, et Oil Tech OÜ-l ei ole neid jäätmeid, mida nad on väitnud Oil Tech OÜ-l olevat, ja küsib, kuidas näidata X-le, et nende väidetud kogus jäätmeid tekib. K. Tauts pakub, et võiks väita, et Oil Tech kavandab uut valdkonda, mille käigus need jäätmed võivad tekkida (kd IV; tl. 20). Kokkuvõttes jätabki V. Kolbakov nende versiooni väljatöötamise K. Tautsi ülesandeks: „Vambola Kolbakov: No, aga võib olla see kuradi ... mulle annaksid vähemalt mingisuguse ... viitsid teha, seni kui ma rabelen nende lepingute ja muude jamadega, kusjuures ma nägin juba Eegi litsentsilepingu, see on nüüd ka olemas juba /---/ Vambola Kolbakov: Eile jõudsin selle valmis , et ... et selle kuradi ... võtaks selle ... selle ... e-ee -... et kui sa viitsiks mulle, istuda maha vot selle viimase jutu, mis sa rääkisid, meil on strateegia selline, sul tuleb see paremini välja, ma lihtsalt lällutan ümber selle teema liiga palju Kristina Tauts: Mhm Vambola Kolbakov: Anna mulle paar punkti ette, koondkava Kristina Tauts: Davai Vambola Kolbakov: ... mismoodi ma vastaks need küsimused ära, vaata kus see jäätmed tekivad“ (kd IV; tl. 20 pöördel). Teistest telefonivestlustest ilmneb, et tegemist ei olnud üksiku juhtumiga, kui K. Tauts kaasati, vaid ta oli kogu skeemiga kursis. Näiteks 6. mai 2014 telefonivestluses ütleb V. Kolbakov K. Tautsile: „Seal on niimoodi, et 19,24,25 ja 26. Sääl pääl läheb väga kinoks. Kui neid igasugu pakkumisi hakkame korraldama tagantjärgi ja kõike muud.“ (kd IV; tl. 7). Sama vestluse raames räägib V. Kolbakov veel nõukogu ja juhatuse otsuste tekitamisest, samuti sellest, et hakatakse
lepinguid vorpima ja selle juures aitab advokaat. K. Tauts vastab sellele, et lepingud tuleb teha „õigete kuupäevadega“ (kd IV; Tl 7 pöördel) Selle märkusega haakuvalt tuleb arvestada, et just K. Tauts oli see, kes juhtis Oil Tech OÜ ja H OÜ koostöölepingu puhul tähelepanu vajadusele märkida 2014. a märtsis koostatud lepingule 2013. aasta kuupäev (kd III; tl. 14). Ka 8. mail 2014 toimunud kirjavahetuses L. Eespäevaga juhendab K. Tauts, et saadetavad dokumendid tuleb allkirjastada, kuid kuupäeva mitte lisada, samuti räägib ta lepingus lehekülgede vahetamisest (kd III; tl. 76, 78, 87). Järgnevates kõnedes suhtleb V. Kolbakov lepingute koostamise teemadel L. Eespäeva ja advokaat AL-ga. Sama päeva õhtul informeerib V. Kolbakov K. Tautsile tehtud telefonikõnes, et ta laseb veel ühe lepingu juurde teha, selgitades, et tal on „enamvähem skeem olemas“ (kd IV; tl. 9). V. Kolbakovi ja K. Tautsi 14. mail 2014 toimunud telefonivestlus lükkab ümber kaitsja väite, et K. Tauts ei olnud teadlik et Y. Golubyevi huvide konfliktist ja selle lahendamiseks valeandmete esitamisest. Selles vestluses annab K. Tauts V. Kolbakovile ülevaate järjekordsetest X-i küsimustest. Muu hulgas arutasid nad X-i palvet selgitada Y. Golubyevi seotust Oil Tech OÜ-ga: „Kristina Tauts: B allkirjastanud Juri Golubev, samas on Oil Tech osanikuks Juri Golubev, palun selgitage seost Vambola Kolbakov: See on (ebatsensuurne sõna) Kristina Tauts: See on väga pahasti Vambola Kolbakov: See on (ebatsensuurne sõna) ... see on (ebatsensuurne sõna) ... ta on esindaja ... annab klaarida, advokaat on vaja võtta /---/ Kristina Tauts: Re-... ki-... see... see seotus on muidugi paha Vambola Kolbakov: No siis tuleb kuradi välja arvata, muud ei ole teha, noh Kristina Tauts: Nojah, see oleks nagu ... see oleks nagu tagant järgi arvamine Vambola Kolbakov: No aga selgitame see täna, advokaat tuleb võtta Kristina Tauts: Jah, tuleb jah ... loe Vambola Kolbakov: Kui ta ei ole omanik ... ühes või teises (arusaamatu) ... omanik“ (kd IV; tl. 41 pöördel, 42). V. Kolbakovi ja K. Tautsi 21. mai 2014 telefonivestluse stenogramm näitab, et K. Tauts oli teadlik ka C kirja võltsitusest. Nimelt ütleb K. Tauts selles vestluses ise V. Kolbakovile, et tema ülesanne on hankida kirjad selle kohta, et hinnapakkumist ei ole võimalik teha, V. Kolbakov aga kinnitab, et saab need organiseerida (kd IV; tl. 47). C
a) X-le oli juba taotluse menetlemise alguses selge, et taotluse rahuldamiseks ei ole alust; b) X tugines taotluse rahuldamata jätmisel argumentidele, mis ei olnud seotud valeandmetega ja seega valeandmete esitamine ei mõjutanud X-i otsustust. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei ole leidnud tõendamist, et X-le oli juba menetluse algusest peale selge, et Oil Tech OÜ taotlust ei saa rahuldada (vt otsuse p 12), ei pea ringkonnakohus vajalikuks seda väidet õiguslikult analüüsida. Kohtukolleegium on seisukohal, et esitatud andmete soodustusrelevantsust ei välista asjaolu, et X tugines taotluse rahuldamata jätmisel asjaoludele, mille kohta valeandmeid ei esitatud. Andmete soodustusrelevantsuse nõue tähendab üldistatult, et valeandmed peavad omama soodustuse saamiseks tähtsust. Lõpule viidud süüteo puhul tähendab soodustusrelevantsus, et peab olema põhjuslik seos pettuse ja soodustuse saamise vahel. Süüteo katse puhul, kui tagajärge ei ole saabunud, ei ole võimalik põhjuslikku seost tuvastada. Sellisel juhul on KarS § 25 lg-st 1 tulenevalt oluline toimepanija teoplaan, st teo toimepanija ettekujutus toimepandavast teost. Soodustuskelmuse katse puhul saab seega pidada soodustusrelevantseks valeandmeid, mille esitamist pidas teo toimepanija soodustuse saamiseks vajalikuks. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus apellatsioonides esitatud väiteid selle kohta, miks ühed või teised esitatud valeandmed ei olnud soodustusrelevantsed.
X-i kriminaalasja menetlemisest Oil Tech OÜ taotluse suhtes ja X oli sellest alates teadlik, et politsei peab antud taotlust pettuslikuks. Kaitsja leiab: „Selleks, et väita pettuse võimalikkust pärast 11.04.2014, peaks X tõsimeelselt näitama, et vaatamata tema teadmisele, et politsei peab antud taotlust pettuseks, on tema siiski veendumusel, et antud taotlus esitatud asjaoludel on toetuse saamiseks relevantne.“ Ringkonnakohus nendib, et L. Eespäeva kaitsja ei ole ära näidanud, et politsei teade kriminaalmenetluse alustamise kohta tähendanuks, et X-l oli alust teha üksnes otsus Oil Tech OÜ taotluse rahuldamisest keeldumise kohta. Samuti ei ole ära näidatud, et kriminaalmenetluse alustamine oleks võtnud X-lt endalt vajaduse ja kohustuse selgitada välja, kas taotlus tuleb rahuldada (mis hõlmas ka esitatud andmete õigsuse kontrollimist). Märkida tuleb, et PPA nõudekirjas ei ole täpsustatud, kelle suhtes kriminaalasja menetletakse ja mis on kahtlustuse sisu (kd II; tl 1). Kaitsja ei ole viidanud ühelegi tõendile, mille alusel saaks tuvastada, et PPA informeeris X-i samaaegselt kahtlustuse sisust. Teiseks nendib ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse alustamine tähendab, et esines kahtlus, et esitatud on valeandmeid, mitte seda, et valeandmete esitamine oleks tuvastatud. Seda on maakohtus ütlusi andes tõdenud ka HA. Küsimusele, kas taotleja, kelle suhtes toimub kriminaalmenetlus, võib tema arvates olla meetmekõlbulik, vastas ta: „Minu arvates küll, sest see on alles uurimine, lõplikku otsust ei ole veel ju.“ (kd IV; tl. 174 pöördel).
Koostööleping ettevõttega SIA D lisati X-i 28. aprilli 2014 kirjale 8. mail 2014 saadetud vastustele (kd II; tl 79, 83 – 84). 8. mai 2014 kirjast nähtub, et ka selle dokumendiga sooviti tõendada seda, et Oil Tech OÜ on seni tekkinud jäätmed üle andnud.
erilise isikutunnusega koosseis KarS § 24 lg 1 mõttes ning selle subjekt saab olla üksnes soodustuse saaja (Riigikohtu 25. novembri 2016 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-96-16, p 10). Praegusel juhul taotleti toetust Oil Tech OÜ nimel tema majandustegevuse soodustamiseks: taotluse esitajad on seadnud eesmärgiks oma sõnade kohaselt: „senise kulu tootva jäägi töötlemise tulu tootvaks tegevuseks“ (21. märtsil 2014 X-le saadetud e-kiri: kd II; tl. 53 esimene lõik). Seega on Oil Tech OÜ see isik, kes sai soodustuskelmuse toime panna. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja J. Leppiku seisukohaga, et ka Oil Tech OÜ ei vasta soodustuskelmuse erisubjekti tunnustele. Apellatsiooni kohaselt välistab selle tõsiasi, et Oil Tech OÜ toetust ei saanud: „Pärast seda, kui teostati taotleja ja taotluse vastavuse kontroll, milles asuti seisukohale, et projekti eesmärk ja kavandatud tegevused pole keskkonnaministri 03.08.2009. a määrusega nr 47 kinnitatud meetme kohaselt toetatavad, ei saanud keegi ka formaalselt toime panna soodustuskelmust, sest üheselt oli tuvastatud, et taotleja ei ole soodustuse saajaks.“ Samuti tugineb kaitsja väitele, et taotluses esitatud andmed ei olnud soodustusrelevantsed, kuna X jõudis järeldusele, et projektitaotlus kuulub naftakeemia valdkonda, mitte aga jäätmekäitlusse. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja seob alusetult soodustusrelevantsuse erisubjekti temaatikaga ning seob erisubjektsuse toetuse tegeliku saamisega. Toetuse saaja soodustuskelmuse koosseisu kontekstis on isik, kelle majandustegevuse soodustamiseks toetust antakse, so lõpule viidud teo puhul majandustegevuses osalev isik, kellele toetust anti, ning katsestaadiumisse jäänud teo puhul isik, kes oleks taotluse edukuse korral pidanud toetust saama. Nagu eespool näidatud, on Oil Tech OÜ isik, kelle majandustegevust pidi taotletud toetus soodustama. See, kas X-le esitatud andmed olid soodustusrelevantsed, ei ole selle hindamisel, kas Oil Tech OÜ vastab KarS § 210 erisubjekti tunnustele, asjassepuutuv. Erisubjekt süüteokoosseisu tunnusena tähendab KarS § 24 lg 1 kohaselt seda, et süüteokoosseisus on ettenähtud süüteokoosseisu tunnus, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, eesmärke või motiive. Soodustusrelevantsus ei ole mitte toimepanijat, vaid esitatud andmeid iseloomustav tunnus. Küll tekib küsimus, kas erisubjektina saab käsitada ka L. Eespäeva, K. Tautsi, V. Kolbakovi ja Y. Golubyevi. Ringkonnakohus leiab, et kuna juriidiline isik saab tegutseda vaid füüsiliste isikute kaudu, tuleb juhul, kui erisubjekt on juriidiline isik, lugeda koosseisule vastavateks subjektideks ka KarS § 14 lg-s 1 nimetatud isikuid, kelle juriidilise isiku huvides toime pandud teod on karistusõiguslikult juriidilisele isikule omistatavad. Ringkonnakohtu hinnangul toetab seda seisukohta ka Riigikohtu praktika. Eespool viidatud kohtuotsus, milles Riigikohus asus seisukohale, et KarS § 210 nõuab erisubjekti, käsitles olukorda, kus vallavanem esitas valeandmeid, taotledes toetust vallale, st toetuse saaja oli vald. Sellest hoolimata jättis Riigikohus muutmata vallavanema süüdimõistmise KarS § 210 lg 2 järgi. Ringkonnakohus leiab, et eelnevast tulenevalt on võimalik käsitada erisubjektidena KarS § 210 lg 2 tähenduses L. Eespäeva ja K. Tautsi. L. Eespäev oli juriidilise isiku organi liige: Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki andmeil Oil Tech OÜ juhatuse liige (kd II; tl. 130). K. Tautsile oli antud volitus allkirjastada ja esitada X-le Oil Tech OÜ projektitaotlus (kd II; tl. 65). Seega oli K. Tauts juriidilise isiku pädev esindaja KarS § 14 lg 1 tähenduses. L. Eespäev ja K. Tauts olid ka isikud, kes vahetult tegelesid taotluse esitamise ja X-ga suhtlemisega. Seega on neid alust pidada täideviijateks.
Seevastu ei saa KarS § 210 täideviijaks olla V. Kolbakov ja Y. Golubyev. Y. Golubyevil oli küll seotus Oil Tech OÜ-ga – ta oli Oil Tech OÜ vähemusosanik (äriregistri väljatrükk kd II; tl. 130) –, kuid vähemusosanikuna ei toiminud ta isikuna, kellel oleks KarS § 14 lg 1 tähenduses pädevus juriidilise isiku huvides tegutseda. V. Kolbakovil puudus Oil Tech OÜ-ga õiguslik side.
asjaolu, et Y. Golubyev oli teadlik fiktiivsetest lepingutest ja nende tagantjärele koostamisest, samuti sellest, et neid dokumente oli vaja X-le esitamiseks (nagu maakohtu otsuses märgitud, suhtlesid Y. Golubyev ja V. Kolbakov korduvalt dokumentide koostamise teemadel). Sellest, et Y. Golubyev oli kursis valeandmete esitamisega laiemalt, võimaldab järeldada, et ta oli teadlik ka sellest, et võltsitav osa müügi leping tehakse X-le esitamiseks.
ei ole enam Oil Tech OÜ-ga seotud. Näilik on TsÜS § 89 lg 1 kohaselt tehing, mis mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Seega oli süüdistuse väide, mille maakohus luges tõendatuks, et sõlmitud kokkulepe ei vastanud poolte tegelikule tahtele. Kuna X-i eksitatigi selles, et on olemas poolte tegelikule tahtele vastav leping osa võõrandamiseks, on alusetu kaitsja väide, et valeandmete esitamise katse oleks alanud alles sellega, kui oleks vähemalt püütud osanike nimekirja muuta. Ühtlasi on ringkonnakohus, et süüdistuses kirjeldatud valeandmete esitamised moodustavad ühe iteratiivse teo, mis algas taotluse esitamisega – ühe taotlemisprotsessi raames esitati sama taotlusega seoses üha uusi valeandmeid. Kohtukolleegium peab põhjendamatuks ka Y. Golubyevi kaitsja seisukohta, et osa võõrandamise lepingu X-le esitamise osas oli tegemist kõlbmatu katsega, kuna osa võõrandamise leping oleks pidanud olema notariaalselt notariaalselt tõestatud. Kaitsja leiab, et äriseadustikust tuleneva vorminõude tõttu ei olnud võimalik X-i eksitada. Ringkonnakohus nendib, et kaitsja ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis näitaks, et X-i ametnike jaoks oli lepingu vormi tõttu selge, et osa ei ole võõrandatud.
Maakohus tugines karistuse liigi valikul sellele, et välja püüti petta väga suurt rahasummat – 1,5 miljoni euro suurust toetust. Kaitsja leiab, et kuna X-i ei sattunud eksimusse, ei oleks kohus tohtinud süü suuruse kindlaksmääramisel lähtuda võimalikust tagajärjest. Ringkonnakohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Kui tagajärjedelikti puhul mõjutab süü suurust kahtlemata ka põhjustatud tagajärg, siis on igati põhjendatud tagajärjedelikti katse puhul lähtuda süü suuruse tuvastamisel muuhulgas tagajärjest, mida teo toimepanija(d) vastavalt oma teoplaanile saavutada lootsid. Eelnevast tulenevalt ei anna kaitsja väide alust maakohtu otsusega L. Eespäevale mõistetud karistuse tühistamiseks.
ja liikumisi kahel päeval päevasel ajal avalikes kohtades. Kohtule ei ole teada, et jälitustegevuse käigus oleks avastatud midagi sellist, mida ei oleks võinud märgata näit juhuslik möödakäija ning ka süüdistatav ei ole ühtki tema jaoks riivavat seika välja toonud. Seega on õiguste rikkumisega kaasnenud riive minimaalne ning see on heastatud prokuratuuripoolse eksimuse tunnistamisega kohtueelses menetluses. Maakohus asus seisukohale, et Y. Golubyevi õiguste riive ei ole võrreldav ei ole kaitsja viidatud kriminaalasjas nr 3-1-1-34-16 tehtud Riigikohtu määruses käsitletud asjaoludega. Selles lahendis kirjeldatud isiku õiguste riive oli oluliselt ulatuslikum: ebaseaduslikuks tunnistatud kohtu jälitusloa alusel allutati isik tema kõnede salajasele pealtkuulamisele ja sõnumite salajasele pealtvaatamisele ning lisaks anti luba varjatud sisenemiseks isiku elu- ja töökohta ning altkäemaksu vahendamise matkimiseks. Hinnang tekkinud mittevaralise kahju suurusele sõltub tehtud jälitustoimingu mahust ja iseloomust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Y. Golubyevi eraelu puutumatust rikuti oluliselt vähem kui juhtumis, mida on kirjeldatud kaitsja viidatud Riigikohtu määruses. Maakohus on tuvastanud, et Y. Golubyevi eraelu puutumatust riivati lühikese aja vältel telefoni ligikaudse positsioneerimisega ning Y. Golubyevi kokkusaamiste ja liikumiste jälgimisega kahel päeval päevasel ajal avalikes kohtades. Seega ebaseaduslikult teostati tema suhtes jälitustoiminguid, mis riivasid Y. Golubyevi eraelu puutumatust suhteliselt väheintensiivselt. Ringkonnakohus peab põhjendatuks maakohtu märkust, et Y. Golubyev ei ole toonud välja ühtki tema jaoks riivavat seika. Y. Golubyev on maakohtus kohtu küsimustele vastates kinnitanud, et käis koos kaitsjaga jälitustoimikuga tutvumas (kd V; tl. 28 pöördel). Seega oli Y. Golubyevil võimalik tutvuda sellega, millist infot jälitustoimingu käigus tema kohta teada saadi. Järelikult oli tal võimalik tuua välja, millist jälitustoimingu tegijatele teatavaks saanud infot ta eriti eraelu puutumatust riivavaks peab. Hoolimata kohtu sellekohastest küsimustest Y. Golubyev selliseid asjaolusid välja tuua ei osanud. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud kaitsja taotlus mõista Y. Golubyevi kasuks välja hüvitis samas suurusjärgus nagu seda tehti viidatud kohtuasjas (1500 eurot). Ringkonnakohus nendib, et Y. Golubyevi suhtes tehtud jälitustoimingute maht ja neist tulenev eraelu puutumatuse riive intensiivsus on nii väike, et tekib küsimus, kas mittevaralist kahju on võimalik hüvitada muul moel kui rahaliselt. Ringkonnakohus on seisukohal, et selle otsustamisel tuleb arvestada ka mittevaralise kahju tekitanud institutsiooni suhtumisega isiku põhiõiguse rikkumisse. Praegusel juhul on prokuratuur tunnistanud Y. Golubyevi õiguste rikkumist, tunnistades antud jälitusload õigusvastaseks. Samas ei ole ka maakohtu istungil prokurör Y. Golubyevi õiguste rikkumise pärast vabandanud, leides, et piisav ongi juba see, et Riigiprokuratuur tunnistas menetlusõiguse rikkumist (kd V; tl. 25 pöördel). Ühtlasi on riigiprokurör asunud seisukohale, et Y. Golubyev on ise oma tegevusega vähemalt ettevaatamatusest põhjustanud kahju kaasa toonud meetme. Prokurör leiab: „Antud kriminaalasja/jälitustoimiku materjalide pinnalt saab järeldada, et Golubyev oma tegevusega, mis said uurimisasutusele teatavaks, vähemalt ettevaatamatusega käivitas enda suhtes kriminaalmenetluse alustamise ja selle raames menetlustoimingute (sh jälitustoimingute) teostamise.“ Sisuliselt ütleb prokurör, et kui kellegi suhtes on kriminaalmenetlust alustatud, on ta ise selle vähemalt ettevaatamatusest põhjustanud. See tähendab prokuröri väite kohaselt ühtlasi, et isik on vähemalt ettevaatamatusest põhjustanud ka kõik kriminaalmenetluse raames tehtavad menetlustoimingud. Kohtukolleegium peab sellist seisukohta täiesti alusetuks. Tsiteeritud seisukoha kohatust näitab see, et taoline tõlgendus tähendaks, et SKHS § 8 lg 1 p 2
välistaks SKHS alusel kahju hüvitamise alati, kui isik on olnud kriminaalmenetluses vähemalt kahtlustatav. Ringkonnakohus märgib, et SKHS § 2 lg 1 p-st 2 on selgelt aru saada, et tahtlik või ettevaatamatu peab olema olnud vahetult isikule kahju põhjustanud menetlustoimingu tinginud käitumine kriminaalmenetluse raames: isik peab olema põhjustanud kahju tekitanud meetme kohaldamise (seejuures on antud ka näidisloetelu tegevustest, millega võib isik olnud põhjustanud meetme kohaldamise). Ringkonnakohus ei näe ühtegi asjaolu, mis näitaks, et Y. Golubyev oleks kuidagi saanud vähemalt ettevaatamatusest põhjustada tema suhtes jälitustoimingute tegemise. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus prokuratuur ei ole pidanud vajalikuks isiku põhiõiguse õigusvastase riive eest vabandada, vaid on asunud selgelt väite aluseks oleva õigusnormi mõtet moonutavale seisukohale tuginedes oma süüd vähendama väitega, et süüdistatav ise põhjustas jälitustoimingu tegemise, ei saa rääkida sellest, et mittevaralist kahju on võimalik heastada muude vahenditega kui rahaline hüvitis. Kohtukolleegium leiab, et rahalise hüvitise orientiiriks võib võtta SKHS § 11 lg-s 4 nimetatud päevamäära. Ringkonnakohus peab isiku varjatud jälgimist raskuselt vabaduse võtmisega võrreldavaks meetmeks, lähtudes seega SKHS § 11 lg-s 4 sätestatud määrast. Telefoni positsioneerimist peab ringkonnakohus varjatud jälgimisest vähem isiku eraelu puutumatust riivavaks. Seetõttu peab ringkonnakohus selle menetlustoimingu puhul põhjendatuks vähendada SKHS § 11 lg-s 4 nimetatud päevamäära 1/3 võrra. Statistikaameti andmeil oli 2017 IV kvartali keskmine brutokuupalk 1271 eurot. Päevamäär on sellest 1/30 ehk 42,37 eurot. Y. Golubyevi telefoni positsioneeriti 28. maist 2014 kuni 4. juunini 2014, s.o 10 päeva jooksul. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus õigusvastase telefoni positsioneerimise eest põhjendatud hüvitiseks 282,47 eurot. Varjatud jälgimine toimus 28. ja 29. oktoobril 2014, st 2 päeva ning sellele vastav hüvitis on 84,74 eurot. Mittevaralise kahju hüvitis on seega kokku 367,21 eurot. Teiseks on ringkonnakohus seisukohal, et isegi kui X-l oli juba enne otsuse tegemist selge, et Oil Tech OÜ taotluse rahuldamiseks, ei välista see esitatud andmete soodustusrelevantsust. F
eest. Arvestades maakohtu menetluse mahtu, peab ringkonnakohus õigusabi kulude suurust mõistlikuks. 25% nimetatud summast on 1793,09 eurot. L. Eespäeva ja Oil Tech OÜ kaitsja J. Leppik on esitanud taotluse hüvitada L. Eespäevale ja Oil Tech OÜ-le 18534,6 eurot (kd V; tl 101, 102). Kohtutoimikus olevatest arvetest ilmneb, et kõik arved on esitatud Oil Tech OÜ-le (kd V; tl. 49-60, 104, 105). Seega ei ole tõendatud, et L. Eespäeval oleks tekkinud maakohtus õigusabikulusid ning kaitsja taotlus hüvitada L. Eespäevale õigusabikulud tuleb jätta rahuldamata. K. Tautsi kaitsja on maakohtus esitanud taotluse hüvitada K. Tautsile talle osutatud õigusabi kulud 16 416 eurot. Taotlusele on lisatud arved koos selgitustega tehtud tööde kohta (kd V; tl. 109-119). Ringkonnakohus leiab, et arvestades kirjeldatud tööde mahtu on tegemist mõistliku suurusega kaitsjatasuga. 25 % nimetatud summast on 4104 eurot.
(Allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.