Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

19.01.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Risto Tõnissoo suhtes karistusjärgse kontrolli kohaldamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on isik kriminaalkorras karistatud kolmeteistkümnel korral, neljas reaalne vangistus. Käesolevalt karistatud varguse ning süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamise eest. Varasemalt karistatud varguste, vägivallaga toime pandud väljapressimise, joobes juhtimise eest. Käitumismuster on sarnane, kuriteod toime pandud grupis, süstemaatiliselt. Kuriteod on liigiti muutunud kergemateks, kuna vägivaldsuse ja ühiskonnaohtlikkuse aste on vähenenud. Soodusteguriks on sõltuvusprobleemid, soov saada majanduslikku kasu ning mõningane grupi mõju. Kehtivad distsiplinaakaristused puuduvad. Perioodil 14.12.2015-21.02.2016 osales kinnipeetav vangla majanduasbitöödel. Perioodil 22.02.2016 - 20.04.2017 osales tööhõives AS xxx. Tulemus: Kinnipeetaval on säilinud tööharjumus. Perioodil 20.07.2016 - 28.09.2016 läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Tulemus: Isik sai ennast sõltuvusealaselt tavapärasest enam analüüsida ja leida sobivamaid lahendusi. Isik oskab teataval määral näha enda riskiolukordi ja vabanemisel ootavaid raskusi. Perioodil 31.10.2016 - 19.12.2016 läbis sotsiaalprogrammi "Õige hetk". Tulemus: Areng programmi jooksul positiivne, enda sõnul oli otsuse muutumiseks juba varemalt vastu võtnud, programm oli siinkohal lisatoeks. Põhirõhk antud programmi jooksul väärtushinnangutele ja nende järgimisele elus. Alates 11.05.2017 kuni käesolevani osaleb soodustuse korras tööhõives väljaspool vanglat AS-is X. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 74%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 59%. Ohustatud on ühiskond tervikuna (kauplused, juhuslikud inimesed). Oht seisneb kehavigastuste tekitamises (röövid, väljapressimine) ja ühiskonna turvatunde ohtu seadmises (joobes juhtimine, varavastaste kuritegude toimepanemine). Oht on kõige tõenäolisem kui isik tarvitab alkoholi, kui tema majanduslik seis on kehv ning kui isik tegutseb grupis. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, Tartu Vangla toetab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kriminaalhooldusametniku arvamus Risto Tõnissoo on 40-aastane, põhiharidusega, eestlane ning vallaline. Rahavastikuregistri andmetel kuulub Risto Tõnissoo päritoluperekonda ema I. T., isa G. T. ning 18-aastane poeg C. K.. Kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud tuvastada Risto Tõnissoo puhul toetavaid suhteid. Enne vangistust moodustasid suhtlusvõrgustiku temaga sarnase eluviisiga alkoholi lembesed isikud. Tartu Vangla arvamustaotluse andmetel puudub Risto Tõnissoo’l vabanedes elukoht. Risto Tõnissoo on varasemalt elanud xxx (xxx). Tartu Vangla arvamustaotluse andmetel tugiteenuse kaudu võimaldavast majutusest keeldub. Risto Tõnissool puudub vabanemisjärgne töökoht. Risto Tõnissoo on kriminaalhooldusel viibinud kolmel korral. Perioodil 07.05.2001-06.05.2004 tehti kohtule erakorraline ettekanne, sest R. Tõnissoo ei ilmunudregistreerimisele alates esimesest kutsest, ei esitanud dokumente kohustuste täitmise kohta, ei heastanud kahju, ei otsinud endale määratud ajaks töökohta. Perioodil 13.12.2007-12.12.2009 tehti kohtule erakorraline ettekanne, sest R. Tõnissoo rikub kohtu poolt määratud kohustusi. Ei ilmunud registreerimisele alates esmasest kutsest. Elukoha kontrollitulemusena selgus, et R. Tõnissoo ei

ela kohtuotsuses märgitud elukohas. Perioodil 24.11.2014-01.04.20015 täitis R. Tõnissoo registreerimiskohustust korralikult. Sotsiaalprogramm "Eluviistreening" läbitud 16.01.15 13.02.15. Risto Tõnissoo oli töötuna arvel Eesti Töötukassas 01.12.2014 - kuni aprillini 2015. Esitas ametnikule maksekviitungi tasumise kohta kannatanule. Kohtule tehti erakorraline ettekanne, sest kodukülastuse tulemusel selgus, et R. Tõnissoo ei ela kohtuotsuses määratud elukohas ning uue elukoha aadressi kohta valetas ametnikule.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav märkis, et karistust kannab varguste ja varastatud kauba müümise eest. Töötab AS x ja sinna ei saa jääda, sest ei ole elukohta. Läheb Soome, seal on inimesed ees, kes töötavad seal. Tööle saab samasse kohta ja elukoht on firma poolt. Lähedastest kellegagi ei suhtle. Vabaduses on töötanud peaaegu aasta, probleeme ei ole. Esimese öö ööbib lapsepõlvesõbra juures. Prokurör Milvi Väin leiab, et kuna R.Tõnissoo on isik, kes on saanud töötada ja teenida kinnipidamiskohas olemise ajal, siis kindlasti on tal võimalik hakkama saada. Elukohta ei olnud tal varem ega ka nüüd ja seoses sellega ei saa tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära Risto Tõnissoo ja prokuröri, leiab, et Risto Tõnissoo suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. KarS § 871 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Risto Tõnissoo kannab praegu Tartu Maakohtu 16.03.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 116-9767 mõistetud 2 aasta ja 8 kuu pikkust liitkaristust ja kannab karistuse lõpuni. Seega on täidetud KarS § 871 lg 1 p 1 sätestatud tingimus. Samuti on isikut enne KarS § 871 lg 1 p 1 nimetatud kuriteo toimepanemist karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Seega on täidetud ka KarS § 871 lg 1 p 2 sätestatud tingimus. Kõik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused siiski täidetud ei ole. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll KarS § 871 lg 1 kohaselt kehtestada KarS § 75 järgi. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7). Risto Tõnissoo selgituste kohaselt tal elukohta ei ole ning vabanemise järel ööbib esimese öö sõbra juures ning siis läheb Soome, kus on tuttavad ees ning olemas töökoht ja elukoht. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt puudub Tartu Vangla arvamustaotluse

andmetel Risto Tõnissool vabanedes elukoht. Risto Tõnissoo on varasemalt elanud xxx (xxx). Tartu Vangla arvamustaotluse andmetel tugiteenuse kaudu võimaldavast majutusest keeldub. Samuti kinnitas isik istungil ise, et ei soovi majutuda antud aadressil. Eeltoodust nähtuvalt puudub kinnipeetaval kindel vabanemisjärgne elukoht. Kohus ei saa allutada karistusjärgsele kontrollile isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga. Eeltoodust tulenevalt, jätab kohus Risto Tõnissoo suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.