Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
2. märts 2018, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-15-6703 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 1. veebruari 2018 määrus süüdimõistetu Alexander Bashmakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Alexander Bashmakovi (Bashmakov; isikukood 38207170332) kaitsja Monica MeristoDmitrijev, määruskaebus
Jätta Viru Maakohtu 1. veebruari 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
ehk seda ei saa lugeda eraldi positiivseks asjaoluks. Isikul oli ka eelnevalt olemas elu- ja töökoht, kuid need ei hoidnud ära uusi kuritegusid. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et uue kuriteo tõenäosust 12% tuleks arvestada ning seda ei ole teinud ka maakohus. Ringkonnakohus on ka varasemates lahendites märkinud (näiteks Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170), et vangla kõnealust riskihinnangut ei saa ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. Ühtlasi jagab ringkonnakohus Tartu Maakohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et vangla protsentides väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta on juriidiliselt kasutu. Maakohtule teadaolevalt kasutab vangla vangi retsidiivsuse tõenäosuse arvestamiseks arvutiprogrammi, kuhu sisestatakse erinevad parameetrid (nt inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuriteokooseis jms). Sellised automaatsed lahendused saavad olla maksimaalselt üksnes abivahendid lõpliku läbikaalutud otsuse tegemisel. (Vt Tartu Maakohtu 15.03.2017 määrus asjas nr 1-09-2625, p 11; 16.05.2017 määrus asjas nr 1-13-7499, p 14 ja 25.05.2017 määrus asjas nr 1-13-7295, p 14). Nagu märgitud, ei ole vangla oma hinnangut mingil moel põhistanud. Seetõttu ei leia ringkonnakohus, et tegemist oleks asjaoluga, mida tuleks arvestada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Ka ei päde määruskaebuses väljatoodu, et alused KrMS § 426 lg 3 kohaldamiseks on A. Bashmakovi puhul olemas. KrMS § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda KarS § 76, § 761 või § 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Seega eeldab nimetatud säte, et süüdimõistetu vabastatakse ennetähtaegselt kas KarS § 76, § 761 või § 77 alusel. Ennetähtaegse vabastamise puhul on käitumiskontroll aga tulenevalt KarS § 76 lg-st 5 kohustuslik. Ehk kui isikut ennetähtaegselt ei vabastata, st sisuliselt ei kohaldata ka käitumiskontrolli, siis ei ole võimalik rääkida ka KrMS § 426 lg 3 kohaldamisest. Määruskaebus jääb edutuks.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.