Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö ja käitumiskontrolli teostamiseks määrata T.O elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai lahendist teada või pidi teada saama.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu 31.03.2015. a otsusega on T.O süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 160 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka T.O eelvangistuses viibitud aeg, s.o 4 päeva, s.o 12 päevamäära. Ärakandmata rahaliseks karistuseks 38 päevamäära, s.o 121,60 eurot. KarS § 66 lg 1,3 alusel määrati, et T.O tuleb rahaline karistus tasuda osade kaupa 3 kuu jooksul. Kohtuotsus jõustus 16.04.2015. a. 05.12.2017. a esitas Riigi Tugiteenuste Keskus avalduse T.O-le mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks. Avalduse kohaselt ei ole toimunud ühtegi laekumist ja tasumata on ka sama kohtuasja raames välja mõistetud teised kohtukulud. Täituri sõnul tegemist varatu isikuga. Pole tõenäoline, et isik tasuks nõuded tähtaegselt. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 27.12.2017. a. T.O selgitas, et ta ei mäleta kohtuotsust, see oli nii ammu. Veebruarikuus on T.O võimeline rahalise karistuse tasuma. Ta on nüüd seaduskuulekas ega taha kohtutega probleeme. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja määras uueks kohtuistungi ajaks 28.02.2018. a. T.O selgitas 28.02.2018. a kohtuistungil, et rahaline karistus jäi tasumata, kuna siiani ei ole tal töökohta. Ta on tööle vormistatud, kuid tööd ei ole siiani olnud. Praegu elab ta vanemate juures. Iga päev helistatakse ja iga päev võib tulla teade, et peab tööle minema. Kriminaalhoolduse nõuded on T.O-le teada. T.O on valmiks tegema üldkasulikku tööd.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et Riigi Tugiteenuste Keskuse esitatud taotlus asenduskaristuse määramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et T.O-le mõistetud tasumata rahaline karistus tuleb asendada vangistusega ja vangistus omakorda üldkasuliku tööga. KarS § 70 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. KarS § 70 lg 2 järgi vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. KarS § 69 lg 1 sätestab, et kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või KarS §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohus on tuvastanud, et T.O on tasumata rahaline karistus kogu mõistetud ulatuses, s.o 121,60 eurot. T.O on rahalise karistuse tasumata jätmist põhjendanud peamiselt sissetuleku puudumisega. T.O ei ole suutnud rahalise karistuse tasumist alustada ka vaatamata sellele, et T.O-le võimaldati Pärnu Maakohtu 31.03.2015. a otsusega tasuda rahaline karistus osade kaupa. T.O-le mõistetud rahalise karistuse tasumata jätmise tõttu on 23.09.2015. a alustatud täitemenetlust. Kohtutäituri andmetel puudub T.O vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivad kulusid (tl 4). T.O on kindel töökoht Soome Vabariigis, kuid tal puudub sissetulek, kuna tööandjal ei ole talle tööd pakkuda. T.O selgituste kohaselt ootab ta juba 2 kuud kõnet, et saaks Soome Vabariiki tööle minna. Samuti ei ole teada, kaua T.O veel oodata tuleb. Sellest tulenevalt ei olnud T.O suuteline tasuma rahalist karistust istungite vahelisel ajal. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et T.O-le mõistetud rahaline karistus tuleb asendada vangistusega. Võttes arvesse KarS § 70 lg 2 tuleb rahaline karistus (38 päevamäära) asendada 12 päeva vangistusega. Kuna T.O on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, on võimalik vangistus omakorda asendada üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 69. Võttes arvesse vangistuse suurust (12 päeva) tuleb T.O sooritada 12 tundi üldkasulikku tööd. Kohus määrab KarS § 69 lg 3 alusel töö tegemise tähtajaks 2 kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Siinjuures võtab kohus arvesse T.O-le määratud üldkasuliku töö tundide arvu, samuti seda, et T.O tuleb üldkasulikku tööd teha ka väärteoasjades nr 4-17-3171 ja 4-17-3170 ning T.O töötab Soome Vabariigis (reaalselt tööl hetkel ei käi, kuna tööandjal ei ole tööd pakkuda). KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb T.O üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-le 75. Kohus selgitab, et kui T.O hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib KarS § 69 lg 6 kohaselt karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.