Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99918700011858 ning selgitusega: „L.C , 1-18-1675, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi Kannatanu tsiviilhagi rahuldada ning mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Indre L.C-lt ja L.C-lt solidaarselt välja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks 1388,67 eurot (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend kaheksa eurot 67 senti), mis kanda AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali arveldusarvele nr EE821010220091351017 (SEB Pank). Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tasutud, on kannatanul õigus kohtuotsuse jõustumisel pöörduda nõude täitmiseks kohtutäituri poole täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta 2 CD-plaati turvakaamera salvestustega ja DVD-plaat fotodega kriminaalasja toimikusse. Kohtuotsus toimetada kätte süüdistatavatele, saata teadmiseks kannatanule, kaitsjatele ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

Indre L.C süüdistatakse selles, et tema, eesmärgiga petta Codan Forsikring AS Eesti filiaalilt (õigusjärglane on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal) välja sõiduki kindlustushüvitis, lavastas isikute grupis koos U. V, M. K ja L.C-ga 25.03.2014 ajavahemikul 19.00-20.00 Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas xxxx toimunud liiklusõnnetuse. Kindlustusjuhtumi esile kutsumiseks värbas U. V L.C ning andis talle varasemast ajast tekkinud võla kustutamiseks ülesandeks registreerida oma nimele avariiline sõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx. Selleks andis U. V L.C-le sõiduki ostu-müügilepingu, millele L.C pidi ostja andmete kohale kirjutama oma andmed. 30.01.2014 läks L.C Rakveres autoregistrikeskusesse, kus vormistas sõiduki vastavalt U. V poolt antud korraldusele oma nimele ja märkis Indre L.C sõiduki kasutajaks. Samuti andis U. V L.C-le raha sõidukile liikluskindlustuse tegemiseks. Pärast liiklusõnnetuse väidetavat toimumist andis U. V L.C-le juhiseid, mida rääkida kindlustusele ja politseile avarii toimumise kohta. Märtsikuu alguses 2014 tegi U. V Indre L.C-le ettepaneku osaleda kindlustuskelmuses varasemast ajast tekkinud võla kustutamiseks. U. V andis Indre L.C-le ülesandeks osaleda lavastatud liiklusõnnetuses kannatanu osapoole autojuhina, viibida liiklusõnnetuse avariipaigas ja teatada kindlustusele õnnetusest ning politsei saabudes nendele seletusi andma liiklusõnnetuse toimumise aja, koha ja muude üksikasjade kohta. 25.03.2014 vedas U. V avariilise xxxx registreerimismärgiga xxxx Vinni vallast xxxx külast U. V elukohast liiklusõnnetuse lavastamise kohale xxxx metsateel, kus sõiduk hooga kraavi tõmmati.

M. K osales liiklusõnnetuse lavastamises selle põhjustajana xxxx OÜ-lt renditud sõidukiga xxxx registreerimismärgiga xxxx ning teatas politseile väidetava liiklusõnnetuse toimumisest. Indre L.C ja Meelis Kase andsid 17.04.2014 Codan Forsikring AS Eesti filiaalile teadvalt vale seletuse, mille kohaselt oli 25.03.2014 toimunud liiklusõnnetuse süüdlaseks osapooleks M. K, kes enda poolt juhitud sõiduautoga xxxx registreerimismärgiga xxxx sõitis ette Indre L.C poolt juhitud sõiduautole xxxx registreerimismärgiga xxxx, väidetava kokkupõrke tagajärjel paiskus Indre L.C poolt juhitud sõiduk teelt välja kraavi. Eelpool kirjeldatud tegevusega püüdis Indre L.C koos U. V, L.C ja M. K Codan Forsikring AS Eesti filiaalilt saada kindlustushüvitist summas 7300 eurot. Kindlustuskelmuse kahtluse tekkimise tõttu jättis kindlustusandja sõiduki maksumuse omanikule välja maksmata. Codan Forsikring AS Eesti filiaali poolt on xxxx OÜ-le sõidukikindlustuse alusel alusetult hüvitatud sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx taastusremondi kulud summas 246.76 eurot. Seega, kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisega kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, pani Indre L.C toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. L.C süüdistatakse selles, et tema, eesmärgiga petta Codan Forsikring AS Eesti filiaalilt (õigusjärglane on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal) välja sõiduki kindlustushüvitis, lavastas isikute grupis koos U. V, M. K ja Indre L.C-ga 25.03.2014 ajavahemikul 19.00-20.00 LääneViru maakonnas Vinni vallas xxxx toimunud liiklusõnnetuse. Kindlustusjuhtumi esile kutsumiseks värbas U. V L.C ning andis talle varasemast ajast tekkinud võla kustutamiseks ülesandeks registreerida oma nimele avariiline sõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx. Selleks andis U. V L.C-le sõiduki ostu-müügilepingu, millele L.C pidi ostja andmete kohale kirjutama oma andmed. 30.01.2014 läks L.C Rakveres autoregistrikeskusesse, kus vormistas sõiduki vastavalt U. V poolt antud korraldusele oma nimele ja märkis Indre L.C sõiduki kasutajaks. Samuti andis U. V L.C-le raha sõidukile liikluskindlustuse tegemiseks. Pärast liiklusõnnetuse väidetavat toimumist andis U. V L.C-le juhiseid, mida rääkida kindlustusele ja politseile avarii toimumise kohta. Märtsikuu alguses 2014 tegi U. V Indre L.C-le ettepaneku osaleda kindlustuskelmuses varasemast ajast tekkinud võla kustutamiseks. U. V andis Indre L.C-le ülesandeks osaleda lavastatud liiklusõnnetuses kannatanu osapoole autojuhina, viibida liiklusõnnetuse avariipaigas ja teatada kindlustusele õnnetusest ning politsei saabudes nendele seletusi andma liiklusõnnetuse toimumise aja, koha ja muude üksikasjade kohta. 25.03.2014 vedas U. V avariilise xxxx registreerimismärgiga xxxx Vinni vallast xxxx külast U. V elukohast liiklusõnnetuse lavastamise kohale xxxx metsateel, kus sõiduk hooga kraavi tõmmati. M. K osales liiklusõnnetuse lavastamises selle põhjustajana xxxx OÜ-lt renditud sõidukiga xxxx registreerimismärgiga xxxx ning teatas politseile väidetava liiklusõnnetuse toimumisest. Indre L.C ja M. K andsid 17.04.2014 Codan Forsikring AS Eesti filiaalile teadvalt vale seletuse, mille kohaselt oli 25.03.2014 toimunud liiklusõnnetuse süüdlaseks osapooleks M. K, kes enda poolt juhitud sõiduautoga xxxx registreerimismärgiga xxxx sõitis ette Indre L.C poolt juhitud sõiduautole xxxx registreerimismärgiga xxxx, väidetava kokkupõrke tagajärjel paiskus Indre L.C poolt juhitud sõiduk teelt välja kraavi. Eelpool kirjeldatud tegevusega püüdis L.C koos U. Vi, Indre L.C ja M. Kga Codan Forsikring AS Eesti filiaalilt saada kindlustushüvitist summas 7300 eurot. Kindlustuskelmuse kahtluse tekkimise tõttu jättis kindlustusandja sõiduki maksumuse omanikule välja maksmata. Codan Forsikring AS Eesti filiaali poolt on xxxx OÜ-le sõidukikindlustuse alusel alusetult hüvitatud sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx taastusremondi kulud summas 246.76 eurot. Seega, kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisega kindlustusandjalt

kindlustushüvitise saamise eesmärgil, pani L.C toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Indre L.C-le KarS § 212 lg 1 järgi mõistetavaks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda täna mõistetav karistus kaetuks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 17.03.2016 kohtuotsusega mõistetud 2 aasta 10 kuulise vangistusega ning lõplikuks karistuseks lugeda 2 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha eelmise otsuse järgi täielikult ärakantud karistus 2 aastat 10 kuud ja karistus lugeda kantuks. Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on L.C-le KarS § 212 lg 1 järgi mõistetavaks karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära (päevamäära suurus 9,30 eurot) ulatuses, s.o summas 465 eurot. KarS § 65 lg 1, 3 ja 64 lg 1 alusel liita L.C-le mõistetavale karistusele Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 13.11.2015 otsusega mõistetud ärakantud karistus 6 kuud vangistust ning mõista talle liitkaristuseks 6 kuud vangistust ning rahaline karistus summas 465 eurot. KarS § 65 lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha eelmise otsuse järgi täielikult ärakantud karistus 6 kuud vangistust ja lõplikuks karistuseks lugeda rahaline karistus summas 465 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasudes igakuiselt vähemalt 38,75 eurot. Kannatanu AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal on esitanud tsiviilhagi summas 1388,67 eurot. Kannatanu palub nimetatud summa kanda AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali arveldusarvele nr EE821010220091351017 SEB Pangas. Tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Indre L.C-l ja L.C-l tuleb solidaarselt hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju VÕS §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta 2 CD-plaati turvakaamera salvestustega ja DVD-plaat fotodega kriminaalasja toimikusse. Sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx, milline asus hoiul Kreutzwaldi 5A Rakvere politseijaoskonna territooriumil vastavalt sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 110 06.10.2014, on tagastatud L.C-le. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatavad Indre L.C ja L.C on kokkulepetest aru saanud ja nõustunud sellega ning on kokkuleppeid sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Samuti on kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Indre L.C tuleb süüdi tunnistada KarS § 212 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. L.C tuleb süüdi tunnistada KarS § 212 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on Indre L.C menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 750 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 150 eurot vandeadvokaadi Arri Toominga poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. Indre L.C-l jätta menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvatest menetluskuludest sundraha, s.o 750 eurot riigi kanda, kuna tema puhul on tegemist kuritegude hiljem tuvastatud kogumiga. Kokkuleppe kohaselt võimaldada Indre L.C-l tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 150 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 10 kuu jooksul tasudes igakuiselt vähemalt 15 eurot.

Käesolevas kriminaalasjas on L.C menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 750 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 285,72 eurot vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. L.C-l jätta menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvatest menetluskuludest sundraha, s.o 750 eurot riigi kanda, kuna tema puhul on tegemist kuritegude hiljem tuvastatud kogumiga. Kokkuleppe kohaselt võimaldada L.C-l tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 285,72 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul tasudes esimesel kuul 21,72 eurot ja järgnevad 11 kuud igakuiselt vähemalt 24 eurot.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.