Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15.02.2018, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-16-10652

Kohtunik

Kristel Vedro

Kriminaalhooldusametnik

Natalja Zinovjeva

Kohtuasi

N.G süüdistatuna KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kokkuleppemenetluses / Erakorraline ettekanne N.G kohta

Süüdimõistetu

N.G, isikukood XXX, elukoht xxxx, xxxx

RESOLUTSIOON

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldada. Pikendada N.G’ile Viru Maakohtu 02.12.2016 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 31.08.2017 määrusega pikendatud katseaega veel 2 (kahe) kuu võrra, s.o kuni 02.05.2018. Määrata N.G’ile KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendav lisakohustus läbida alkoholivastane ravi tähtajaga 01.04.2018. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtumäärus toimetada kätte N.G-le ja saata kriminaalhooldusametnikule. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Viru Maakohtu 02.12.2016 otsusega tunnistati N.G süüdi KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ning KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 1-aastase katseajaga. Katseajaks allutati N.G kriminaalhooldaja järelevalve alla ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1

sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustust. Kohtuotsus jõustus 20.12.2016. Viru Maakohus pikendas 31.08.2017 määrusega N.G-le Viru Maakohtu 02.12.2016 otsusega mõistetud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 02.03.2018. 29.01.2018 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande N.G suhtes põhjusel, et hooldusalune on rikkunud kohtu määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 15.01.2018 tuli ametnikule teade, et 29.12.2017 tuigerdas N.G alkoholijoobes Kunda linnas. Isikul puudus pimedal ajal nõutav helkur või valgusallikas. Politsei tuvastas N.G alkoholijoove 1,10 mg/l. 29.01.2018 antud kirjalikus seletuses hooldusalune tunnistab, et tarvitas 29.12.2017 kodus alkoholi, kuna tal oli sünnipäev. Jõi naabrimehega 1,5 liitrit vahuveini. On nõus katseaja pakendamisega ja ravile minekuga. Esmakohtumine hooldusalusega toimus 05.01.2017, mil talle selgitati katsejaks määratud kontrollnõudeid ja lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Katseajal on hooldusalune käinud ilma ametniku loata välisriigis ajavahemikul 19.-20.07.2017. Ametnik reageeris antud rikkumise peale kirjaliku hoiatusega. Lisakohustust mitte tarvitada alkoholi on isik varasemalt rikkunud 01.08.2017 ja 03.08.2017. Antud rikkumistele on ametnik reageerinud erakorralise ettekandega. N.G omab ametliku töökohta xxxx OÜ-s ja on töövõimetuspensionil. Registreerimiskohustust on täitnud nõuetekohaselt, kokku on kohtutud hooldusalusega 17-l korral. Lähtudes ülaltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata N.G-le täiendav lisakohustus alluda alkoholivastasele ravile tähtajaga 01.03.2018 ja pikendada käitumiskontrolli tähtaega 2 kuu võrra. Ettepanekut tehes kaalus kriminaalhooldusametnik hooldusaluse motivatsiooni karistus kanda vabaduses. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hooldusalune on rikkunud kohtu määratud lisakohustust ning ta on ise rikkumise toimepanemist ka tunnistanud, kuid samas on ta nõus alkoholivastase ravi läbimisega. Seega leiab kohus, et hooldusalune on jätkuvalt motiveeritud kandma talle mõistetud karistust vabaduses ning kohtu hinnangul saab nimetatud asjaoludel pidada ettenähtud ravile allumist kui täiendava lisakohustuse määramist piisavalt mõjusaks abinõuks