Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

karistust

kandma

Kriminaalmenetluse seadustiku §130 lg.5 ja §429 lg.1 p.2 alusel kohaldada Denis JEVNEROVI suhtes tõkendit – vahistamine – alates 02.02.2018. Denis JEVNEROVI suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni. Denis JEVNEROVI karistuse kandmise algus on alates 02.02.2018. Rahuldada vandeadvokaat Kaido

KOOGA

taotlus, määrata tema poolt Denis JEVNEROVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 54 (viiskümmend neli) eurot (s.h. materjalidega tutvumine 20 €, osalemine kohtuistungil 25 €, käibemaks 9 €). Välja mõista Denis JEVNEROVILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Kaido

KOOGA)

kohtulikus menetluses osutatud tasu eest 54 (viiskümmend neli) eurot. Kaitsjatasu tuleb Denis JEVNEROVIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr.EE351010052031000004 Swedbank nr.EE502200221014193355 Luminor Bank AS nr.EE401700017002872300 Danske Bank nr.EE873300333499990003. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99916700082119 ning selgitus „Denis JEVNEROV 1-16-6631 kriminaalmenetluse kulud“ Kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Denis Jevnerov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 15.11.2016 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi ja karistati KarS §68 lg.1 alusel vangistusega 3 aastat 3 kuud 7 päeva. Kohtuotsus jõustus 01.12.2016. Viru Maakohtu 13.09.2017 määrusega vabastati Denis Jevnerov talle Viru Maakohtu 15.11.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega

katseajaga kuni 08.03.2019. Katseajal oli Denis Jevnerov kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti oli Denis Jevnerov kohustatud katseajal mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist, mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt selleks eelnevalt luba saamata (v.a lähisugulased), osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas. Kohtumäärus jõustus 29.09.2017.

Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Kaja Krivan esitas 19.12.2017 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale erakorralise ettekande, milles taotleb Denis Jevnerovile mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu on rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 15.11.2017 toimunud registreerimise käigus aadressil Kooli 2a Jõhvi Ida-Virumaa kontrolliti Denis Jevnerovil kohustuse täitmist indikaatorvahendi Multi Drug 7 Drugs Rapid Test Urine, kehtivusaeg 12.2018, mille näit oli positiivne amfetamiini (AMP) suhtes. Narkootikumide tarvitamisele viitavad tunnused: häiritud reaktsioon, aeglane kõne, kerged tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, apaatne käitumine. 15.11.2017 antud kirjalikus seletuses selgitas Denis Jevnerov, et tarvitas 14.11.2017 Narva linnas amfetamiini. Lubas, et seda enam ei juhtu ja on nõus rehabilitatsiooni minema. 02.12.2017 tuvastas politseipatrull Narva politseijaoskonnas aadressil xxx Narva IdaVirumaa Denis Jevnerovil indikaatorvahendi Drug Control Urine Cup Secure 1 (kehtivusaeg 08.2019) abil positiivse näidu amfetamiini suhtes. Narkootikumide tarvitamisele viitasid järgmised tunnused: väikesed pupillid, häiritud reaktsioon (märkused: aeglane liikumine), segane kõne (märkused: räägib aeglaselt ning suu on poolsuletud vestluse ajal), kerged häired koordinatsioonis (märkused: ebaselge kõnnak, natukene kõverdatud põlvedest), poolkinnised silmad. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli ka asjaolu, et süüdimõistetu rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõuet elada alalises elukohas. Kriminaalhooldusametnik märkis, et alates 15.11.2017 puudub informatsioon Deniss Jevnerovi tegeliku elukoha andmete kohta ja ta ei ela kohtu määratud aadressil xxx. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli ka asjaolu, et süüdimõistetu on rikkunud kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 29.11.2017 ja 07.12.2017 ei ilmunud Deniss Jevnerov registreerimisele ega teatanud oma mitteilmumise põhjustest. Kriminaalhooldusametnikul pole õnnestunud saada 02.12.2017 narkootikumide tarvitamise, 29.11.2017 registreerimisele mitteilmumise ja elukoha vahetamiseks loa mittetaotlemise kohta seletust, sest kontakt süüdimõistetuga puudub. Deniss Jevnerov on vahistatud alates 02.12.2017. Esmakohtumisel 06.10.2017 selgitati kriminaalhooldusalusele põhjalikult kohtumääruse sisu, kriminaalhoolduse teostamisega kaasnevaid õiguseid, kohustusi ja võimalusi. Denis Jevnerov kinnitas allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad.

Kriminaalhooldusametnik märgib, et Kohtute Infosüsteemi vaatluse tulemusena selgus, et Denis Jevnerov on prokuratuuri taotlusel vahistatud kahtlustatavana alates 02.12.2017, kuna Politsei- ja Piirivalveameti menetluses on kriminaalasi nr.1-1711211 KarS §215 lg.2 p.2 tunnustel. Alates viimasest kriminaalhooldusalasest kohtumisest Denis Jevneroviga 15.11.2017 puudub informatsioon Denis Jevnerovi tegeliku elukoha andmete kohta. 18.11.2017 sai kriminaalhooldusametnik teavituse xxx sotsiaaltöötajalt R K selle kohta, et majutusteenusele registreerimisest alates on Denis Jevnerov viibinud majutusasutuses kolm kuni neli korda. Pidevat teenust hooldusalune ei kasuta. Saadud informatsioon kinnitab, et Denis Jevnerov ei ela kohtu määratud aadressil xxx majutusüksuses. Perioodil 02.10.2017 – 14.12.2017 oli Denis Jevnerov arvel Töötukassas tööotsijana. Arvelolek lõpetati, kuna Denis Jevnerov rikkus Töötukassa teenuse tingimusi. Karistusregistri andmetel on Denis Jevnerovi karistatud katseajal väärteokorras 15.11.2017 NPALS §151 lg.1 alusel rahatrahviga 80 eurot. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KarS §76 lg.7 tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku Denis Jevnerovile mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu on lühikese aja jooksul rikkunud korduvalt katseaja tingimusi ja ei ole motiveeritud täitma kohtu poolt määratud kohustusi ja kontrollnõudeid. Denis Jevnerov viibib alates 02.12.2017 vahi all.

Maakohtu istung 28.12.2017 Tehnilistel põhjustel ei olnud Viru Maakohtul võimalik Prefektuuri Narva arestimajaga, kus süüdimõistetu viibis.

saada ühendust Ida

Maakohus lükkas asja arutamise edasi.

Maakohtu istung 15.01.2018 Süüdimõistetu esitas maakohtule taotluse kaitsja määramiseks kohtu poolt. Maakohus lükkas asja arutamise edasi.

Maakohtu istung 29.01.2018 Kriminaalhooldusametnik Kaja Krivan jäi erakorralises ettekandes toodud taotluse ja põhjenduste juurde. Kriminaalhooldusametnik kinnitas, et süüdimõistetu on korduvalt rikkunud katseaja tingimusi. Süüdimõistetu Denis Jevnerov ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda, kuid vastuseks kaitsja küsimustele kinnitas, et elas aadressil xxx ja andmed narkootikumide tarvitamise kohta on erakorralises ettekandes õiged. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga palus jätta erakorraline ettekanne rahuldamata. Kuna süüdimõistetu tunnistas ise narkootikumide tarvitamist, soovib ta siiski minna narkorehabilitatsioonikeskusesse, ta vajab seda rohkem kui vanglat. Kaitsja tegi ettepaneku panna süüdimõistetule lisakohustuseks minna narkovastasele ravile.

Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.7, kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt Karistusseadustiku §75 lg.2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §427 lg.1 otsustab Karistusseadustiku §74 lg.4, §75 lg.3, §76 lg.7 või §87-1 lg.4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kriminaalmenetluse seadustiku §432 lg.3 alusel lahendab süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Denis Jevnerovile selgitati 06.10.2017 kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning millised on rikkumistega kaasneda võivad tagajärjed. Õigused ja kohustused olid talle arusaadavad, mida isik kinnitas oma allkirjaga. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus kahel korral lisakohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, kahel korral kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumise kohustust ning kohustust elada kohtu määratud alalises elukohas. Rikkumised on tõendatud asja materjalides oleva narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollide, majutusasutuse sotsiaaltöötaja kirja, kodukülastuse lehe, registreerimislehe ärakirja ja süüdimõistetu enda selgitustega. Nii nähtub asja materjalides olevast 15.11.2017 Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist, et samal päeval kell 13.47 tuvastati Denis Jevnerovil indikaatorvahendiga Multi Drug 7 Drugs Rapid Test positiivne tulemus amfetamiinile. Selle aine tarvitamist kinnitas Denis Jevnerov oma 15.11.2017 kirjalikus seletuses ja 29.01.2018 maakohtu istungil suuliselt. Samuti nähtub asja materjalides olevast 02.12.2017 Indikaatorvahendi kasutamise protokollist, et samal päeval kell 14.34 tuvastati Denis Jevnerovil indikaatorvahendiga Drug Control Urine Cup Secure 1 positiivne tulemus amfetamiinile. Samad andmed nähtuvad ka Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi E M 08.12.2017 kirjalikust teatest nr.2.1-6/9904-1 kriminaalhooldusametnikule. Amfetamiini tarvitamist kinnitas Denis Jevnerov ka ise maakohtu istungil. Käesoleva asja materjalidele lisatud Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Denis Jevnerovi on 15.11.2017 karistatud väärteokorras Narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete ning nende lähteainete seaduse §15-1 lg.1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses. Sama väljavõtte kohaselt on rahatrahv tasumata. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et süüdimõistetule Viru Maakohtu 13.09.2017 määrusega pandud KarS §75 lg.2 p.2-1 sätestatud lisakohustuse rikkumine korduvalt on tõendatud. Kriminaalhooldusametnik Kaja Krivan teostas 16.11.2017 kodukülastuse Denis Jevnerovile Viru Maakohtu 13.09.2017 määrusega kindlaksmääratud elukohta xxx. Kodukülastuse lehe kohaselt ei viibinud süüdimõistetu ettenähtud elukohas ja antud keskuse töötaja andmetel oli süüdimõistetu läinud xxx venna juurde. xx sotsiaaltöötaja R Ki 11.12.2017 kirjalikust teatest kriminaalhooldusametnikule nähtub, et Denis Jevnerov viibis alates majutusteenusele registreerumisest majutusasutuses kõigest kolm või neli korda ja pidevat teenust ta ei kasutanud. Kuigi süüdimõistetu kinnitas ise maakohtu istungil vastuseks kaitsja küsimusele, et elab xxx, leiab maakohus, et ilmselgelt on tegemist vaid ainsa reaalse aadressiga, mis antud süüdimõistetul on esitada. Maakohus peab antud juhul õigeteks ja usaldusväärseteks kriminaalhooldusametniku poolt esitatud kodukülastuse andmeid ning xxx poolt esitatud andmeid, mille kohaselt viibis süüdimõistetu kohtumäärusega ettenähtud elukohas vaid 3 – 4 korda ning pidevat teenust ei kasutanud. Samuti arvestab maakohus siinkohal asjaolu, et kodukülastuse lehe kohaselt oli süüdimõistetu määrusega ettenähtud elukohast lahkunud juba 15.11.2017 ja Ida Prefektuuri andmetel peeti ta 02.12.2017 kinni hoopis Narvas. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et süüdimõistetu on rikkunud talle Viru Maakohtu 13.09.2017 määrusega pandud KarS §75 lg.1 p.1 sätestatud kontrollnõuet elada alaliselt kindlaksmääratud aadressil xxx. Erakorralise ettekande kohaselt ei ilmunud süüdimõistetu registreerimisele 29.11.2017 ja 07.12.2017 ning oma mitteilmumise põhjustest ei teatanud. Kuna kriminaalhooldusametnikul puudus süüdimõistetuga kontakt ja alates 02.12.2017 on süüdimõistetud vahistatud uues kriminaalasjas, siis kirjalikku seletust registreerimisele mitteilmumise kohta ei ole kriminaalhooldusametnikul olnud võimalik võtta. Maakohtu istungil ei soovinud süüdimõistetu selles osas midagi öelda. Kuna asja materjalidega on tuvastatud, et süüdimõistetu oli 02.12.2017 kinni peetud ja Viru Maakohtu 04.12.2017 määrusega vahistatud (vahistamisaja algusega 02.12.2017), siis leiab maakohus, et talle ei saa ette heita 07.12.2017 registreerimisele mitteilmumist. Küll aga leiab maakohus, et süüdimõistetu on rikkunud talle Viru Maakohtu 13.09.2017 määrusega pandud KarS §75 lg.1 p.2 sätestatud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Süüdimõistetu ei ilmunud põhjuseta registreerimisele 29.11.2017. Erakorralises ettekandes on kriminaalhooldusametnik märkinud, et süüdimõistetu oli vastavalt Viru Maakohtu 13.09.2017 määrusega KarS §75 lg.2 p.4 sätestatud kohustusele võetud Töötukassas töötuna arvele 02.10.2017. Arvelolek lõpetati 14.12.2017, kuna süüdimõistetu ei ilmunud ettenähtud ajal 12.12.2017 Töötukassasse.

Maakohus leiab, et antud juhul on süüdimõistetu mittepöördumine Töötukassasse 12.12.2017 põhjendatud vahistamisega alates 02.12.2017, mistõttu sellel alusel ei ole ärakandmata karistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Kõik ülaltoodu näitab, et Denis Jevnerov ei ole talle määratud kriminaalhooldusesse ja karistuse kandmisesse vabaduses suhtunud tõsiselt ja ei ole kriminaalhoolduse läbi võimeline muutma oma käitumist. Arvestades Denis Jevnerovi käitumist katseajal, puudub kohtul veendumus, et ta suudab edaspidi jätkuvalt täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja kohtu poolt määratud lisakohustust – mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Selline veendumus puudub ka kriminaalhooldusametnikul. Asja materjalide kohaselt on süüdimõistetu pannud lühikese vabaduses viibitud aja jooksul toime korduvad rikkumised. Lisaks sellele on süüdimõistetut juba karistatud ka väärteokorras ning ta on uue kuriteo toimepanemise kahtlusega uuesti vahistatud. Nimetatud alustel ei pea maakohus põhjendatuks ka kaitsjat taotlust katseaja jätkamiseks ja veel ühe lisakohustuse panemiseks süüdimõistetule. Maakohus leiab, et antud süüdimõistetu puhul on tegelemine oma narkosõltuvuse probleemidega tulemuslikum ja kindlam vangistuses. Teadaolevalt on rehabilitatsioonikeskuses viibimine vabatahtlik, mistõttu sealt lahkumine ja tagasilangus narkootikumide tarvitamises on suurema tõenäosusega. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud ja otstarbekas, kuna Denis Jevnerov suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud kontrollnõuetesse ja lisakohustustesse. Kohus märgib, et vabastades süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt, tuleb tal katseajal järgida kohtu määratud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma järjepideva käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata talle määratud karistust lõpuni ära kandma. Seda enam, et tegemist ei ole üksikute ja juhuslike rikkumistega ning ta on õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitanud oma allkirjaga. Maakohus leiab, et käesolevas kohtumääruses ülaltoodud asjaoludel on põhjendatud ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. Süüdimõistetule anti Viru Maakohtu 13.09.2017 määrusega võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita ja seetõttu vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Vaatamata sellele ei ole Denis Jevnerov korduvalt suutnud talle osutatud usaldust õigustada. Tegemist ei ole ilmselgelt isikuga, kes soovib näidata, et suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Eeltoodu alusel tuleb erakorraline ettekanne rahuldada ja vastavalt KarS §76 lg.7 tuleb pöörata Denis Jevnerovile Viru Maakohtu 15.11.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse pikkus on 1 aasta 5 kuud 9 päeva, selle tõendamiseks esitas kriminaalhooldusametnik kohtule ka Viru Vangla 20.12.2017 teatise nr.2-8/43733-1. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu ei elanud talle kindlaksmääratud elukohas alaliselt ja pidevalt ning kriminaalhooldusametnikul puudus süüdimõistetuga igasugune kontakt, peab maakohus põhjendatuks kohaldada KrMS §130 lg.5 ja §429 lg.1 p.2 sätteid. Maakohus kohaldab Denis Jevnerovi suhtes tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamisel kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramise tagamiseks süüdimõistetu suhtes tõkendina vahistamist alates kohtumääruse kuulutamisest, s.o. alates 02.02.2018. Maakohus küll möönab, et süüdimõistetu suhtes kehtib käesoleval ajal Viru Maakohtu 04.12.2017 määrusega tõkendina kohaldatud vahistamine, kuid sellest määrusest nähtuvalt on see kohaldatud vaid kuni kaheks kuuks. Seega võib antud tõkendi mittepikendamisel ja süüdimõistetu vabanemisel tekkida olukord, mil süüdimõistetu läheb pakku, tema asukoht ei ole teada ja seega on kandmata karistuse täitmisele pööramine raskendatud. Sellisel juhul puuduvad maakohtul igasugused andmed selle kohta, kuhu süüdimõistetule saata teade kuupäeva kohta karistuse kandmise asumiseks. Maakohtul puudub ka igasugune veendumus selles osas, et süüdimõistetu läheb vabanemisel ise vabatahtlikult kandmata jäänud karistust kandma. Vastavalt süüdimõistetu taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi andmiseks 54 € (s.h. materjalidega tutvumine 20 €, osalemine kohtuistungil 25 €, käibemaks 9 €). Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja rahuldab taotluse täies ulatuses. Kaitsjale kohtulikus menetluses makstud tasu kuulub väljamõistmisele süüdimõistetult. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS §76 lg.7 ning KrMS §383, §384, §386, 387, §427 ja §432.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.