Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

2(6)

tervikuna. Oht võib seisneda narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, füüsilise vägivalla kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem kui kinnipeetav jätkab alkoholi kuritarvitamist ja endist elustiili. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 38 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 54 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla I.Grebešhkovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kuuluvad kinnipeetava lähivõrgustikku ema A. G. ja elukaaslane J. Š.. Kinnipeetava ema hinnangul on pereliikmete omavahelised suhted head, kinnipeetavaga suheldakse telefonitsi ja kirjavahetuses. Kinnipeetaval on kaks alaealist last: M. G. (sünd.xxx) ja D. Š.(sünd.xxx). Kinnipeetava ema kinnitas, et suhtub Ivan Grebeshkovi ennetähtaegsesse vabanemisse positiivselt. Rahvastikuregistri andmetel on I.Grebeshkovi suhete alla märgitud ema A. G., isa Y. G., laps M. G. (sünd.xxx). Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxx. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga. Korteri omanikuks on kinnipeetava ema A. G.. Hetkel elab antud korteris A. G. üksi. Kinnipeetava ema on valmis toetama teda vabanemisel materiaalselt. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht isikul puudub. I.Grebeshkovi elukohaks on Rahvastikuregistri andmetel xxx. Tal on Vene Föderatsiooni pass kehtivusega kuni 10.07.2019.a. Kriminaalhooldusele on Ivan Grebeshkovit määratud kolmel korral. Ühel korral kulges katseaeg kriminaalhooldaja hinnangul rahuldavalt. Ühel korral pani Ivan Grebeshkov katseajal toime uue kuriteo, teisel korral karistus oli pööratud täitmisele katseaja kontrollnõuete ja kohustuste rikkumiste tõttu. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla Ivan Grebeshkovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatas prokurör, et ei soovi võtta osa Ivan Grebeshkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Ivan Grebeshkov selgitas, et ta taotleb ennetähtagset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Ivan Grebeshkov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isikul on omandatud kesk-eriharidus. Isik on vanglas läbinud vestlused kriminaalhooldusametnikuga teemal õigussüsteemi kasulikkusest. Isik töötab vangistuses

3(6)

hooldajana. Isikut ei ole vangistuse jooksul distiplinaarkorras karistatud. Isik omab kindlat elukohta. Isikul on ema, kes on valmis teda materiaalselt toetama. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 3 kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on karistatud võimuesindaja solvamise eest. Käesolev karistus on mõistetud kehalise väärkohtlemise eest. Jõustumise ootel on karistus kehalise väärkohtlemise, varguse ja vägistamise eest. Kehtivaid väärteokaristusi on süüdimõistetul 2 ja need on mõistetud, KarS § 259 lg 2 p 1 ja KarS § 262 järgi. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna isik on katseajal olles rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja talle mõistetud ärakandamata karistus on täitmisele pööratud. Seega kulges I.Grebeshkovi eelnev kriminaalhooldus negatiivselt. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et isiku suhtes on tehtud kriminaalasjas 1-17-7698 süüdistuses KarS § 141 lg 2 p 6, § 121 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 5 järgi 07.12.17 kohtuotsus, milles on moodustatud liitkaristus käesolev karistusega. Isikule mõisteti liitkaristuseks 11 aastat 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.06.2017. Käesolev kohtuotsus ei ole jõustunud, kuid isikut süüdistatakse raske kuriteo (vägistamise) toime panemises, mille eest on mõistetud pikk vangla karistus. Kriminaalhooldaja teatel on I.Grebeshkov olnud kolmel korral kriminaalhoolduse alla allutatud, millest üks kulges kriminaalhooldaja hinnangul rahuldavalt, teisel korral pani isik katseajal toime uue kuriteo, kolmandal korral karistus oli pööratud täitmisele katseaja kontrollnõuete ja kohustuste rikkumiste tõttu. Vaatamata eelnevatele kriminaalhooldustele jätkas isik kuritegeliku eluviisi ja õigusrikkumiste toime panemist. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ning järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. I.Grebeshkovi poolt võivad olla ohustatud juhuslikud inimesed, elukaaslane, naisterahvad ning ühiskond tervikuna. Seega puudub kohtul veendumus, et elukoha omamine on see kaalukas asjaolu, mille tõttu oleks kohtu prognoos isiku edasisele käitumisele positiivne ja ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Isikut ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Süüdimõistetu omab isikut tõendava dokumendina Vene föderatsiooni passi kehtivusega 10.07.2019 ja kinnipidamisõiendit. Samas tuleb positiivseks lugeda, et süüdimõistetul on olemas kindel elukoht oma ema juures, kes on valmis poega ka materiaalselt toetama. Postiivne on, et I.Grebeshkov töötab vangistuses xxx. Samuti on positiivne, et I.Grebeshkov on osalenud kriminaalhooldusametnikuga vestlustel teemal õigussüsteemi kasulikkusest. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul I.Grebeshkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal on isik rikkunud kontrollnõudeid oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna

4(6)

isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et teda on eelnevalt viibinud kokku kolmel korral kriminaalhoolduse all, siis leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohtu hinnangul on oluline asjaolu, et kinnipeetav eelneval katseajal rikkus kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja talle mõistetud tingimuslik karistus pöörati täitmisele. Seega kohus hinnates isiku varasemat karistatust ja käitumist kriminaalhoolduse all olles, leiab et isiku varasem elukäik kaalub üle võimaluse vabaneda enne tähtaegselt. Kohus ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ja vangla poolt koostatud iseloomustust on tema tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikud. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Isiku riskivat ja hoolimatud elustiili iseloomustavad korduvad kriminaal –ja väärteod ning lisaks on isik käitumiskontrolli ajal sooritatud uue kuriteo. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatud saab järeldada, et isikul on juba välja kujunenud kindel, kriminaalne käitumismuster ja isik on ohtlik ühiskonnale. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus leiab, et I.Grebeshkovi kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 07.08.2018, seega karistuse ärakandmiseni on jäänud 6 kuud. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema

5(6)

elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, töötamine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd I.Grebeshkovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibinud kolmel kriminaalhoolduse alla, pannud eelneva kriminaalhoolduse all olles toime uue kuriteo, rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, talle määratud tingimuslik karistus on täitmisele pööratud, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Ivan Grebrshkov temale 26.11.2015 Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.