Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MAAKOHTU OTSUSE PÕHIMOTIIVID

Kohus leidis, et süüdistatavate süü on tõendatud. Oma otsust põhistas kohus järgmiselt.

4.1 Süütegu on leidnud kinnitust eelkõige kannatanute, samuti tunnistajate B.K., R.K. ja K.K. ütlustega. Kannatanute A.N. ja R.V. ütlustest nähtub, et konflikti algatasid süüdistatavad. Kannatanute ütlusi konflikti alguse kohta kinnitavad tunnistaja B.K. ütlused, kes nägi oma kodust läbi akna, kuidas süüdistatavad kannatanutele kallale tungisid ja neid käte ja jalgadega peksid. Häirekeskusele tehtud kõnes räägib B.K. , et pekstakse intensiivselt kahte meest, kes ei liiguta. Politseiametnik R.K. i ütluste kohaselt nägi ta sündmuskohal Võidu tänaval ühte meest jooksmas X maja hoovi. Kui ta hoovi jõudis, nägi ta kuidas kaks meest jalgadega maaslebavat kannatanut peksid. Peksjateks osutusid N. Gikalo ja A. Razdorski. Politseiametnik K. K ütlustest nähtub, et jõudis sündmuskohale hiljem, R.K. kutsus ta ühte hoovi, kus oli üks kannatanu ja kaks väidetavat peksjat, kannatanu soovis tagasi oma telefoni, helistades kannatanu telefoni numbrile leidis ta paari meetri kaugusel kuuri seina juurest maast lume pealt kaks üksteise peale pandud telefoni. Hiljem selgus, et üks neist kuulus A.N. le, teine R.V. le. 4.2 Usaldusväärseiks ei saa pidada süüdistatavate ütlusi. Need on vastuolus kõigi teiste tõenditega. Küll aga on usaldusväärsed kannatanute ning tunnistaja B.K. ütlused. Viimased on

objektiivsed ja usaldusväärsed, sest süüdistatavad ja kannatanud on temale võõrad inimesed. B.K. jälgis sündmuste käiku koduaknast läbi lippaia, peksmine toimus tema aiavärava juures tänaval laternaposti all hästivalgustatud kohas. Kannatanu A.N. ütlusi sündmuse edasise käigu kohta X hoovis kinnitavad politseiametnike ütlused, R.K. nägi pealt sealset peksmist, K. K leidis hoovis süüdistatavate vahetust lähedusest kannatanute telefonid. 4.3 Puudub alus arvata, et kannatanu A. N võttis nii enda kui sõbra telefonid ja jooksis nendega järgi sündmuskohalt lahkuvatele süüdistatavatele. Eluliselt ebausutav on versioon, et A. N soovis telefonid vabatahtlikult peksjatele üle anda või neid röövis süüdi lavastada. Liiatigi ei olnud A.N. teadlik et B.K. helistas häirekeskusesse ja kohe on sündmuskohale saabumas politsei. Seega telefonid said X hoovi sattuda ainult süüdistatavate tegevuse tagajärjel. 4.4 Pole võimalik kindlaks teha peksmise põhjust. Samas ei ole röövimise puhul oluline, kas võõra vara hõivamise ja omastamise tahtlus tekkis enne peksmist, peksmise ajal või vahetult peale peksmist. Tuvastatud on see, et peksmisest tulenevat kannatanute vastupanu puudumist kasutati ära selleks, et hõivata nende vara. Kannatanute ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt tegutsesid süüdistatavad ühiselt ja kooskõlastatult.

APELLATSIOONID

N. Gikalo kaitsja S. Erro väited seisnevad kokkuvõtlikult järgmises.

8.1 Tõendatuks ei saa pidada, et N. Gikalo osales kannatanutelt telefonide äravõtmises. Kannatanu R.V. juhtunust midagi ei mäleta ja kannatanu A. N ei tea, kes temalt telefoni võttis. N. Gikalo sõnul tekkis neil kannatanutega sõnavahetus, kuna kõik olid alkoholijoobes. N. Gikalo sai löömise käigus vigastusi ning avaldas kinnipidamisel valu paremas õlas ja meelekohas ning vasaku silma juures. Vigastused on fikseeritud kahtlustatavana kinnipidamise protokollis. Seega toimus

8.3 Karistuse mõistmisel ei ole arvestatud süüdistatava siirast kahetsust, kuriteo toimepanemist tugeva hingelise erutuse seisundis, mis oli tingitud kannatanu A.N. õigusvastasest käitumisest ja kahjulike tagajärgede ennetamist (süüdistatavad tõid kannatanud sõiduteelt ära). 8.4 Kohtu järeldused põhinevad vaid kannatanute ütlustel ja tunnistajate oletustel ning osaliselt välja mõeldud ütlustel. Asja juures puudub sündmuskoha vaatlusprotokoll, vaadeldud ei ole mobiiltelefone ega koostatud fototabeleid, mis osutaksid nende leidmiskohale. Kohtueelse ja kohtuliku uurimise käigus ei tuvastatud, et konflikti initsiaatoriks oli N. Gikalo. A. N ei mäletanud, kas enne peksmist oli süüdistatavatega jutuajamine ning kelle käega võeti telefon. Samas mäletas N. Gikalo, et konflikti initsiaatoriks oli A. N. Kuna A. N ei mäleta, kes tema taskust telefoni võttis, ei saa kategooriliselt väita, et võtjateks oli keegi süüdistatavatest. A.N. mäletab, et teda riietest kinni hoides sõiduteelt ära tiriti, teadvusele tulles nägi ta enda kõrval kõnniteel lamamas R.V. . See on kooskõlas süüdistatavate ütlustega, et and tõstsid kannatanud sõiduteelt ära, et mitte jätta neid sõiduteele lamama. Selleks pidid nad võtma kinni kannatanute riietest. A.N. pidas sellist tegevust ekslikult tegevuseks, kus kellegi käsi oli tema taskus. 8.5 Maakohus ei ole kõrvaldanud tõenditevahelisi vastuolusid. Kaitsja hinnangul ei ole tõendatud, kes konkreetselt süüdistatavatest kannatanutelt mobiiltelefonid ära võttis. Ka süüdistatavate riietus ei vasta röövijate tavalisele väljanägemisele. Süüdistatavatel olid heledad riided, ent röövijad riietuvad tumedatesse riietesse. Samuti ei ole eluliselt usutav, et isikud, kes tahavad ära võtta võõrast vara, lülitavad sisse valju muusika ja tõmbavad endale tähelepanu. Kannatanud ei ole väitnud, et süüdistatavad oleks nõudnud neilt vara (sh mobiiltelefonide või raha üleandmist). Mõlemad kannatanud kinnitasid, et olid ka ise veidi üle keskmise alkoholijoobes. 8.6 Kannatanu ja süüdistatava N. Gikalo vahel oli rüselus. Täpselt ei ole tuvastatud, miks R.V. kukkus, kas löögi tagajärjel või libedusest või kuna oli purjus. R.V. andis ütlusi, et enne löögi saamist nägi ta mingit liigutust, kuid ei oska selgitada, milles see seisnes. Kui N. Gikalo oleks löönud R.V. näkku, oleks tal olnud teistsugused vigastused (nt hematoom, murtud nina, hammas või lõualuu). Küll aga võis R.V. vigastused (hematoom seljal ja peapiirkonna vigastused kriimustatud naha pealmine kiht) asfaldile kukkudes. Samuti ei tea ta, mis asjaoludel sattus tema mobiiltelefon X hoovi kannatanu A.N. mobiiltelefoni kõrvale. 8.7 Kannatanu A.N. väitis, et ei tea, kes konflikti algatas. Süüdistatavad tirisid kannatanud sõiduteelt võttes neilt kaenla alt kinni. Just sel ajal hakkasid kannatanud toibuma. Sellest tekkis kannatanu A.N. l ekslikult mulje, et kellegi käsi on tema taskus. 8.8 Tunnistaja B. K ütlused, ei vasta tegelikkusele. Samuti ei saanud tunnistaja oma toa aknast näha, kuidas süüdistatavaid kannatanuid peksid. Nähtavust takistas pimedus, laudadest aed kõrgusega 1,20 m, aia vari, maja kaugus sündmuskohast (u 25 m) ning krundi ääres kasvavad 2 puud. Tunnistaja on välja mõelnud et nägi aiapilu kaudu, kuidas jalgadega peksti. 8.9 Tunnistaja R.K. ei näinud B. K maja juures toimunud sündmuseid ning tema ütlustesse kannatanu A.N. le tekitatud kehavigastuste osas X maja juures tuleb suhtuda kriitiliselt. 8.10 Tunnistaja K. K arvates pani telefonid kuuri juurde A. Razdorski, millele viitavad tema jäljed. Selline järeldus on aga põhjendamatu. Sündmuskoha vaatlust ei toiminud, ka jalanõusid ei vaadeldud. Süüdistatavad olid kogu aeg politseinik R.K. i vaateväljas. Kannatanu ise võis mobiiltelefonid üksteise peale panna, kuna just tema ei viibinud politseiniku vaateväljas. Samuti võisid mobiiltelefonid kannatanutel kukkumisel teksade taskutest välja kukkuda või pani need sinna keegi kolmas, uurimise poolt tuvastamata isik.

8.11 Kaitsja märgib, et ka N. Gikalol olid kehavigastused - õlg oli nihestatud, peas muhk ja sinikas vasaku silma all. Tema ütlused, et R.V. lõi teda vasaku silma piirkonda, leidsid seega kinnitust. Prokuratuur ja kohus jättis N. Gikalole tekitatud kehavigastused tähelepanuta. 8.12 Kokkuvõtlikult leiab kaitsja, et N. Gikalo süüdimõistmine põhineb oletustel ning et tõlgendamata kahtlused pidanuks tõlgendama süüdistatava kasuks. Karistust kergendava asjaoluna peaks arvestama puhtsüdamlikku süü tunnistamist ja tehtu kahetsemist ning seda, et kannatanuid ei jäetud elu ja tervist ohustavasse olukorda.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

8-13). 16.2 Kaebajad leiavad, et tunnistaja B.K. ütlusi ei saa uskuda, kuna ta ei saanud tema poolt kirjeldatud asjaolusid aknast näha. Nähtavus oli takistatud aiaga, oli pime, maja asukoht aiast on piisavalt eemal ja aia ääres kasvad 2 puud. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja B.K. ütlused on usaldusväärsed ning eeltoodud argumendid neis kahtlusi ei tekita. Tunnistaja selgituse kohaselt ta nägi piisavalt selgelt, et süüdistatavad ründasid kahte kannatanut, peksid käte ja jalgadega. Tunnistaja selgitas, et antud kohas oli tänavavalgustus ning aialippidel on vahe, mistõttu saigi talle toimunu kirjeldatud kujul nähtavaks. Ka ringkonnakohtul kahtlusi tunnistaja ütluste usaldusvääruses ei tekkinud. Oluline on siinkohal märkida, et tunnistaja helistas koheselt häirekeskusesse, kus teatas peksmisest. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka kõnesalvestus häirekeskusele. Tunnistaja ütluste usaldusväärust ei kummuta ka kaitsja S. Erro apellatsioonile lisatud fotod. Maakohus ei ole täiendavate tõendite lisamise taotlust põhjendatult rahuldanud. Ka ringkonnakohus jätab need tähelepanuta põhjusel, et apellatsioonis fotode tõenditena kohtutoimiku juurde võtmist ei põhistata ning peale selle ei ole võimalik tuvastada, kas fotodel jäädvustatud objektid on puutumuses käesoleva kriminaalasjaga, sellekohased andmed fotodel puuduvad. 16.3 Kaebajate arvates ei oma tõenduslikku kaalu ka tunnistaja R.K. i ütlused, sest ta B.K. maja juures toimunud sündmust pealt ei näinud ning üleüldse tuleks tema ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Ringkonnakohtul puudub vähimgi menetluslik alus hinnata politseiametniku, tunnistaja R.K. i ütlusi apellantide soovitud kriitikaga. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et politseiametnik R.K. kogu sündmust peale ei näinud, vaid nägi alles jätkuolustikku alates sellest, kui üks mees jooksis maja taha ja teine üritas püsti tõusta. Tunnistaja järgnes ärajooksvale mehele ning X tn maja nr X hoovis nägi selgelt, et üks mees oli pikali maas ja kaks peksid teda jalgadega. Tunnistaja sekkumisel peksmine lõpetati. Peksjad olid süüdistatavad N. Gikalo ja A. Razdorski ning pekstav oli A.N. . Kõigist asjaoludest, mis tunnistajale teatavaks said kas siis ise nähtuna või teiste koha peal olnud isiksute vahendusel, on tunnistaja rääkinud ning need on kõigi faktiliste asjaoludega kogumis kooskõlas. 16.4 Kaebajad kritiseerivad ka politseiametniku tunnistaja K. K ütlusi. Ringkonnakohus ei peatu siinkohal pikemalt ka nimetatud politseiametniku ütlusel, sest ka need on põhjendatult loetud usaldusväärseteks, kuna langevad kokku teiste kogutud tõenditega, samuti tuvastatud faktiliste asjaoludega. 16.5 Apellandid leiavad, et süüdistatavate poolt kannatanutele kuuluvate mobiiltelefonide äravõtmine ei ole tõendatud. Kaitsja S. Erro arvates ei ole välistatud, et telefonid kukkusid kannatanute taskutest välja ja kannatanu (A.N. ) ise võis telefonid asetada üksteise peale sinna, kus need leiti ning välistatud ei ole, et seda tegi keegi kolmas tundmatu isik. Lisaks väidetakse, et süüdistatavatel endil olid telefonid olemas ning kannatanute omi nad ei vajanud. Süüdistatavate riietus ning vali muusika ei viita kavatsusele kedagi röövida. Esmalt märgib ringkonnakohus, et süüdistatavatele etteheidetava süüdistuse aspektist ei ma oma vähimadki tõenduslikku tähendust nende riietuse värvus ning vali muusika. N. Gikalot ja A. Razdorskit ei süüdistata selles, et nad 05.02.2017 öösel väljusid tänavale röövimise eesmärgil. Sellise kuritegeliku kavatsusega isikud enesest mõistetavalt püüaksid võimalikult vähe tähelepanu äratada. Antud juhul ründasid süüdistatavad neile tänaval juhuslikult vastu tulnud kannatanuid spontaanselt. Lisaks eelnevale, ei oma süüdistuse tõendatuse aspektist mingit tähendust ka see, et süüdistatavatel on endal mobiiltelefonid. Nõustuvalt maakohtuga ei tekkinud ka ringkonnakohtul mingeid kahtlusi selles, et süüdistatavad N. Gikalo ja A. Razdorski olid isikuteks, kes pärast kannatanute ründamist, võtsid viimaste taskutest ka mobiiltelefonid. Nimetatud järeldust kinnitab üheselt ka asjaolu, et telefonid leiti mõne meetri

kauguselt eramaja hoovis kuuri äärde maha asetatuna, s.o sisuliselt samas kohas, kus süüdistatavad peksid neile järgnenud ning oma telefoni tagastamist nõudnud kannatanut A.N. u. Arutelu selle üle, et kannatanu (A.N. ) ise või siis keegi hoopiski kolmas isik pani telefonid nende leidmise kohta, ei kannata mingit kriitikat ning on täielik spekulatsioon.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.