Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Karistuse kandmise algus oli 16.06.2017.a ja lõpp on 16.06.2018.a. Andrei Gladuniki kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda (neist 2 kustunud), reaalset vangistust kannab viiendat korda. Vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad.Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Andrei Gladuniki kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et perekond on kokkuhoidev ja perekonna teised liikmed on õiguskuuleka käitumisega. Perekonna suhted kinnipeetavaga on aasta aastalt halvenenud seoses kinnipeetava narkosõltuvuse ja kriminaalse käitumisega. Isik taotleb võimalust elama asuda aadressil Xxxx. Tegemist on MTÜ Xxxx(toetatud eluase vanglast vabanenutele). MTÜ xxxx juhatuse liikme sõnul ei ole kinnipeetaval võimalik ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda antud aadressil, kuna kõik kohad on broneeritud. 03.01.2018.a edastas kriminaalhooldusametnik kohtule vastuskirja päringule vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega. Vastuskirjast nähtub, et süüdimõistetu Andrei Gladunik vabanemisjärgne elukoht aadressil Xxxx vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise nõuetele. Kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks Xxxx ruumides xxxx andis keskuse sotsiaaltöötaja, kellele on selgitatud elektroonilise valve korraldust. Andrei Gladunik taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Andrei Gladunik vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kaitsja leidis, et vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lisakohustuste määramisega. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. Isik on valmis tegelema edasi ka oma narkosõltuvusega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Andrei Gladuniki võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andrei Gladuniki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 7 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda sõltuvusprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks uimastisõltuvus. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam narkootikumide

kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Ka vangla iseloomustuses on välja toodud, et hetkel peab kõige prioriteetsemaks narkosõltuvusest vabanemist, on motiveeritud vabanema sõltuvusest, et elada õiguskuulekalt. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Andrei Gladuniki tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Andrei Gladunikile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma narkootikumidest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on Andrei Gladunikil olemas ka kindel elukoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Andrei Gladunik, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.