Kohtulahend

Kinnipeetava päritoluperekonnas on ema ja noorem vend. Suhtlus toimub peamiselt telefoni teel, kuid isik on käinud ka lühiajalistel väljasõitudel. Suhted emaga on pingelised – emal on isikut raske usaldada ning ta kahtleb isiku soovis muutuda, seetõttu peab isik vanglast vabanedes iseseisvalt hakkama saama. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga isikud, kellega ta on suhted katkestanud. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad korduvad kuri- ja väärteod ning narkootikumide tarvitamine. Isik pani katseajal toime kuriteo, olles alkoholijoobes. Varasemalt esines alkoholi kuritarvitamist, kuid enne vangistust ei tarvitanud ta peaaegu üldse. Isikut on korduvalt väärteokorras karistatud AS § 71 rikkumise eest. Kinnipeetav tunnistab minevikuprobleeme, olles enesekriitiline. Isik on proovinud kokaiini, hallutsinogeenseid seeni, amfetamiini, ecstasy’t ja LSD’d. Mitu aastat tagasi on isik pikalt tarvitanud lenduvaid aineid (gaas). Enne vanglasse sattumist tarvitas isik iga päev sünteetilist kanepit, süstinud ei ole. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Varavastaseid kuritegusid on isik toime pannud narkootikumide ostmiseks. Kinnipeetav mõistab, et narkootikumide tarvitamine on palju kahju toonud. Ta oskab välja tuua erinevaid lahendusi narkootikumidest hoidumiseks ning otsiks vajadusel ka kõrvalist abi. Motivatsioon narkootikumidest loobumiseks on tugev. Kinnipeetav vajab vabanedes tuge, et tagasilangust vältida. Lapsepõlves on isik saanud korduvalt psühhiaatrilist ravi. Isik tegutseb impulsiivselt ega suuda oma vigadest õppust võtta. Kinnipeetav ei mõelnud oma tegude tagajärgedele ning arvestas ainult oma vajadustega. Käesolev (esimene pikem) vangistus on andnud mõtlemisaega, aidanud käitumist analüüsida ja vigadest õppida. Kinnipeetav paiknes ajavahemikul 05.09.2016-06.10.2017 avavanglaosakonnas, kus pani toime uusi õigusrikkumisi (avavanglas liikumise eeskirjade rikkumine), mistõttu paigutati ta tagasi kinnisesse vanglasse. Katseajal pani isik toime uue kuriteo. Kinnipeetav saab aru ühiskonnas kehtivatest normidest, kuid õigustab kuritegude toimepanemist sellega, et muud võimalust ei olnud. Kinnipeetav tunnistab oma süüd ning on valmis muutusteks. Ohu ilmnemise tõenäosus on isiku puhul kõige suurem, kui tal puuduvad rahalised vahendid ning ta jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 78%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 61%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava Kevin Eimre suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Juhul, kui kohus otsustab Kevin Eimre suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, teeb Viru Vangla ettepaneku määrata talle karistusjärgne käitumiskontroll pikkusega 12 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Kevin Eimrele KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et varasemast infost tulenevalt moodustavad Kevin Eimre päritoluperekonna ema E. E ja isiku noorem vend. Suhted käesoleval hetkel on pingelised, vabanedes ei saa Kevin Eimre ema abile lootma jääda, vaid peab ise hakkama saama. Arvestades Kevin Eimre poolt toimepandud kuritegusid, võib oletada, et tema tutvusringkonda kuuluvad isikud, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada, kui ta jätkab nendega vabanedes suhtlemist. Karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamise korral puudub Kevin Eimrel kindel ja püsiv elukoht vanglast vabanedes. Rahvastikuregistri andmetel omab Kevin Eimre sissekirjutust xxxx linnaosas. Juba vanglas olles tuleks isikul pöörduda xxxx poole abi saamiseks seoses puuduva elukoha probleemiga. Samuti on võimalus vanglas viibimise ajal suunata isik vanglast vabanejate tugiteenusele, mis tagaks isikule tugiisiku ja vabanedes majutuse. Majutusteenuse võimalust pakutakse Jõhvis (MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik), Tartus (MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus), Pärnus (MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik) ja Laitses (MTÜ Lootuse Küla). Vabanedes Kevin Eimre töökohta ei oma, mistõttu tuleks tal end arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud

riigipoolsed teenused (nõustamine, koolitused, haigekassa, uued tööpakkumised jmt). Ettenähtud sotsiaaltoetuste ja -teenuste saamiseks tuleb samuti isikul endal pöörduda xxxx LOV-i poole. Kevin Eimre käitumist vabaduses mõjutab see, kas ta hakkab tarvitama alkoholi ja narkootikume ning suhtlema narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega, samuti sellest, kas ta leiab endale töökoha. Varasem tingimuslik karistus oma eesmärki ei täitnud – isik sooritas katseajal olles uue kuriteo. Kevin Eimre on andnud mõista, et ta ise ei ole karistusjärgse käitumiskontrolliga nõus. Kui kohus leiab, et Kevin Eimre tuleb määrata karistusjärgsele käitumiskontrollile, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Kevin Eimrele tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 kuud. Kevin Eimre avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi vangistusest vabaneda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega, sest tal on plaanis Eestist lahkuda. Ta läheb ära xxxx ehitustööliseks, sest tal on juba oma tuttavatega räägitud. Karistusjärgne käitumiskontroll purustaks kõik ta ootused ja plaanid. Kui oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine, siis oli tal elukoht olemas. Kui teda ei vabastatud, läksid suhted emaga halvemaks ja pingelisemaks. Ema elab xxxx linnaosas. Neil on kahetoaline korter, tal on väike vend ja neil pole võimalik kolmekesi seal elada. Ema ei usalda teda, sest see on tal juba kolmas vanglakaristus. Ta on nüüd vanglas olnud üle 3 aasta. Varasemad karistused olid mõned kuud ja ta ei õppinud neist midagi, tal puudus tunnetus, et teda on karistatud. Nüüd on karistus pikem ja tal on olnud aega järele mõelda. xxxx tuleb tal nullist alustada. Elukoha seal ikka saab. Ta ei saa Eestisse jääda, sest tal on siin nii palju tuttavaid. Ehitustöö kogemus on tal olemas ja abitöölisena ehitusel saab ta hakkama. Abiprokurör Ain Tali avaldas kohtuistungil, et Kevin Eimre suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on formaalsed eeldused olemas. Teda on viimati karistatud kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ja tema elukäiku vaadates oleks vajalik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Täna selgus, et Kevin Eimrel puudub Eestis elukoht. Ema juurde ta minna ei saa, sest suhted emaga on halvad. Kevin Eimrel on plaanis minna tööle xxxx. Elukoha olemasolu on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise esmane tingimus. Kuna vangla ei ole leidnud konkreetset elukohta, kus Kevin Eimre peaks elama, siis leiab prokurör, et tuleb jätta vangla taotlus rahuldamata ja karistusjärgset käitumiskontrolli Kevin Eimrele mitte määrata. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase

vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. KarS § 871 lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat. KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistetu Kevin Eimre suhtes tuleb jätta kohaldamata, sest kohtumääruses ei ole võimalik näidata ära kohta, kus süüdimõistetu elama peab. Vangla poolt esitatud materjalide kohaselt puudub Kevin Eimrel vabanemisjärgselt kindel elukoht. Ka süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et tal puudub Eestis elukoht, sest suhted emaga on halvad ning ema elab koos väikese vennaga kahetoalises korteris, kuhu nad kolmekesi ei mahu. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et isikul puudub vabanemisel kindel alaline elukoht. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 p-s 7 märkinud, et „karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida.“ Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.