Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1162675 22. detsember 2017 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Roosma Kriminaalasi Andrei Juganovi süüdistuses KarS § 141 lg 2 pde 1 ja 6 järgi Tartu Ringkonnakohtu 24. augusti 2017. a otsus Andrei Juganovi kaitsja vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev Prokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olga Dorogan 22. november 2017, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 24. augusti 2017. a ja Viru Maakohtu 16. märtsi 2017. a otsus osas, milles jäeti kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Eesti Vabariigilt Andrei Juganovi kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 2150 eurot.
3.Määrata kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 192 eurot (sh käibemaks 32 eurot).
4.Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
1.Andrei Juganov anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 pde 1 ja 6 järgi selles, et ta alaealise vägistamise eest karistatud isikuna tungis 3. oktoobril 2015 Kohtla-Järve linnas suguühendusse astumise eesmärgil kallale tänaval kõndinud B-le. A. Juganov asetas noa kannatanu kõrile ja talutas tapmisega ähvardades hoovi. Seal katsus ta kannatanu rindu, sundis põlvili laskuma, sidus tal silmad kinni ja käskis püksid alla lasta, mida kannatanu ähvarduse mõjul ka tegi. A. Juganov viis oma jäigastunud suguti teadvalt alaealise kannatanu pärakusse ja sooritas liigutusi kuni seemnepurskeni, tekitades kannatanule füüsilist valu.
1-16-2675 116-2675
2.A. Juganovi kaitsja esitas taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, kuna Riigikohtu 21. juuni 2016. a määrusega asjas nr 3111916 tunnistati A. Juganovi vahistamise asjas tehtud kohtumäärused õigusvastaseks vahistamise aluseks olevatele tõenditele juurdepääsust alusetu keeldumise tõttu.
3.Viru Maakohtu 16. märtsi 2017. a otsusega tunnistati A. Juganov KarS § 141 lg 2 pde 1 ja 6 järgi süüdi ja talle mõisteti karistuseks 15 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 9. aprilli 2014. a otsusega mõistetud karistuse, s.o kahe aasta ja kuue kuu võrra ning liitkaristuseks mõisteti A. Juganovile 17 aastat ja kuus kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 16. oktoobrist 2015. Viru Maakohus leidis, et A. Juganov on süüdistuses kirjeldatud teo toime pannud ning see tegu on õigesti kvalifitseeritud. Arvestades süü suurust ja seda, et varasem pikaajaline vangistus ning kriminaalhooldaja järelevalve uue kuriteo toimepanemist ära ei hoidnud, mõistis maakohus karistuse sanktsiooni maksimaalses määras. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse jättis maakohus rahuldamata, leides, et menetlejapoolne rikkumine ei olnud süüline, sest tegemist oli eksimusega.
4.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid A. Juganov ja tema kaitsja D. Matvejev kes taotlesid kohtuotsuse tühistamist, süüdistatava õigeksmõistmist ja kahju hüvitamist. Alternatiivselt taotleti karistuse kergendamist.
5.Tartu Ringkonnakohtu 24. augusti 2017. a otsusega tühistati maakohtu otsus karistuse osas. Ringkonnakohus mõistis A. Juganovile KarS § 141 lg 2 pde 1 ja 6 järgi karistuseks 12 aastat vangistust ning KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 14 aastat ja kuus kuud vangistust. Ringkonnakohus hindas A. Juganovi süüd samuti suureks, kuid leidis, et kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist arvestades tuleb karistus mõista veidi üle sanktsiooni keskmise määra. Otsuses nõustuti maakohtu põhjendustega kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisel. Ringkonnakohus märkis, et tegemist oli uurimistaktikaliste küsimuste erineva tõlgendamisega süüdistuse ja kaitse vaatevinklist.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Juganovi kaitsja vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev, kes taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning süüdistatava õigeksmõistmist.
7.Kaitsja vaidlustas kohtueelse menetluse lõpuleviimisel taotluste esitamise tähtajaga seonduva. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 225 lg 1 kohaselt võivad menetlusosalised neile toimiku tutvustamisest alates 10 päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Prokurör teatas kaitsjale e-posti teel 18. märtsil 2016, et samast päevast alates saab e-toimiku süsteemis kriminaalasjaga tutvuda ja et järgmisel nädalal väljastab ta DNAekspertiisi. Kaitsja oli sellel päeval istungil ja sai kaks toimiku köidet kätte 21. märtsil 2016 ning DNA-ekspertiisi akti 24. märtsil 2016. Kümnepäevane tähtaeg hakkas kulgema ekspertiisiakti kättesaamisest, millest kaitsja prokuröri informeeris. Kaitsja esitas taotlused
31.märtsil 2016. Prokuratuur käsitas kaitsja esitatud taotlusi hilinenult esitatutena. Kaitsja taotlusi saamata ei saanud prokurör olla veendunud selles, et kriminaalasjas on KrMS § 226 lg 1 kohaselt kogutud kõik vajalikud tõendid. Tegemist on kaitseõiguse olulise rikkumisega.
8.Ringkonnakohtul on lubatud jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada oma põhjendusi vaid juhul, kui esimese astme kohtu otsus jäetakse sisuliselt muutmata. Maakohtu otsus tühistati karistuse määra osas, mis tähendab seda, et 2(6)
1-16-2675 116-2675 otsust muudeti sisuliselt. Seega ei olnud ringkonnakohtul alust nõustuda maakohtu järeldustega tõendite lubatavuse osas ja jätta neid kordamata.
9.Maakohus on mõistnud karistuse maksimaalmääras. Ringkonnakohus on seda lühendanud ja lugenud kohaseks karistuseks veidi üle keskmise määra – 12 aastat vangistust. Kaitsja hinnangul ei ole kohtuotsusest nähtav kohtu siseveendumuse kujunemine ja ta taotleb karistuse vähendamist.
10.Kohtud on jätnud ebaõigesti rahuldamata süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude.
11.Ringkonnaprokurör Olga Dorogani kassatsioonivastuse kohaselt on Tartu Ringkonnakohtu
24.augusti 2017. a otsus seaduslik ja põhjendatud. Kaitsja on kassatsioonis taasesitanud varem väljendatud seisukohti, mis on kohtuotsuses juba kummutatud. Valdavalt põhinevad väited mittenõustumisel esimese ja teise astme kohtu poolt tõenditele antud hinnangutega. Tõendite hindamisel ei ole rikutud kriminaalmenetlusõigust ja kohtuotsus ei rajane lubamatutel tõenditel. Prokurör nõustub maa- ja ringkonnakohtu järeldustega süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise ja menetluskulude väljamõistmise osas.
12.A. Juganovi kaitsja 21. novembril 2017 esitatud seisukohas pööratakse süüdistatava nõudel tähelepanu erinevatele tõenditele ja asjaoludele. Samuti taotleb kaitsja riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramist summas 576 eurot (sh käibemaks).
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
I
13.Kassaator vaidlustab jätkuvalt kohtueelse menetluse lõpuleviimisel toimiku tutvustamisega seotud asjaolusid. Kolleegium märgib kõigepealt, et vaidlust pole selles, et kriminaaltoimik on praeguses asjas täies mahus kaitsjale edastatud ja kätte saadud 24. märtsil 2016. Sellest ajast tuleb lugeda ka 10-päevast taotluste esitamise tähtaega (KrMS § 225 lg 1). Samas ei nähtu asja materjalidest, et selle tähtaja järgimata jätmine oleks kaasa toonud kaitseõiguse olulise rikkumise. Esiteks nõustub kolleegium ringkonnakohtuga selles, et maakohtule olid kaitsja väited ja tõenditega seotud taotlused kaitseakti kaudu teada ning seisukoht nende suhtes võeti eelistungil ja kohtu alla andmise määruses. Teiseks ei välista tõenditega seotud taotluse esitamata jäämine või rahuldamata jätmine kohtueelses menetluses taotluse esitamist kohtumenetluses (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 31110916, p 13). Praeguses asjas on kaitsja maakohtu istungil loobunud kaitseaktis esitatud taotlustest täiendavate tõendite kogumiseks ega ole ka esile toonud, et nõutavast lühema taotluste esitamise tähtaja tõttu kriminaaltoimiku tutvustamisel oleks ta pöördumatult kaotanud võimaluse mingeid tõendeid või taotlusi esitada.
14.Kassaator heitis ringkonnakohtule ette, et nõustudes maakohtu hinnanguga tõendite lubatavuse kohta, pole ta esitanud oma otsuses asjakohaseid põhjendusi olukorras, kus ringkonnakohus muutis esimese astme kohtu otsust karistuse osas. KrMS § 342 lg 3 p 1 ja § 337 lg 1 pde 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused juhul, kui esimese astme kohtu otsus jääb muutmata või sisuliselt muutmata. Kolleegium ei jaga kassaatori seisukohta, mille kohaselt toob igasugune esimese astme kohtu otsuse muutmine 3(6)
1-16-2675 116-2675 kaasa täiemahulise põhjendamiskohustuse. Ringkonnakohus on maakohtu lahendit kontrolliv kohtuinstants. Kui ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, siis ei ole täiemahulise põhjendamise nõudmine, mis tähendaks lõppastmes esimese astme kohtu argumentatsiooni ülekordamist, menetlusökonoomia kaalutlustel õigustatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2017. a otsus asjas nr 1166115, p 30). Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et ringkonnakohus ei pea oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsiooni väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3119211, p 15.1 ja 29. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3112311, p 18). KrMS § 342 lg 3 p 1 kohane põhiosa asjaolude kordamata jätmise ja vajadusel omapoolsete põhjenduste lisamise õigus on ringkonnakohtul kõigis küsimustes, milles maakohtu otsus on vigadeta (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. veebruari 2016. a otsus asjas nr 3111716, p 8 ja 25. juuni 2015. a otsus asjas nr 3116415, p 46).
15.Ringkonnakohus vähendas A. Juganovile mõistetud karistust, leides, et karistuse mõistmiseks maksimaalmääras pole alust. Arvestades kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning süüdistatava isikut, hindas ringkonnakohus kohaseks vangistust veidi üle sanktsiooni keskmise määra, s.o 12 aastat. Kolleegium leiab, et ehkki ringkonnakohtu otsus on karistuse mõistmise küsimuses napisõnaline, ei puudu selles põhjendused KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole karistuse täiendavaks kergendamiseks alust, jääb kassatsioon selles osas edutuks. II
16.Kolleegiumi hinnangul väärivad tähelepanu kaitsja väited süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude ebaõige lahendamise kohta. Kohtud on A. Juganovi mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.
17.Riigikohus leidis A. Juganovi vahistamise küsimust käsitledes 21. juuni 2016. a määruses asjas nr 3111916, et kohtud keeldusid põhjendamatult vahistamistaotluse aluseks olevate tõendite tutvustamisest. Kuivõrd Viru Maakohtu 13. aprilli 2016. a määrusega anti A. Juganov kohtu alla, lõppes asjas vaidlustatud kohtumääruste kehtivus ning sellest tulenevalt võimalus nende tühistamiseks. Riigikohus tunnistas Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu määruse õigusvastaseks. A. Juganov taotleb õigusvastase vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
18.Kuigi A. Juganovilt võeti vabadus kohtumääruse alusel, ei kohaldu selles asjas süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 7 lg 3, mille kohaselt juhtumitel, kui kahju põhjustab menetlusõiguste süülise rikkumisega kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse kohaselt. Riigikohus on varem leidnud, et kõnealust sätet tuleb tõlgendada kitsalt. SKHS § 7 lg 3 erand hõlmab üksnes kohtu tuumikfunktsiooni ehk õigusemõistmist materiaalses tähenduses. Menetlustoimingute tegemiseks nõutavad kohtu load peavad kohtueelses kriminaalmenetluses tagama põhiõiguste ennetava kaitse ega ole seetõttu käsitatavad õigusemõistmisena materiaalses tähenduses (nt isikute süüküsimuse ja karistamise otsustamine kriminaalmenetluses) ning on üldjuhul väljaspool riigivastutuse seaduse kohaldamisala. Seega saab SKHS § 7 järgi hüvitada kohtumääruse alusel tehtud kohtueelse kriminaalmenetluse toimingutega süüliselt tekitatud õigusvastast kahju (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. juuni 2016. a määrus asjas nr 3113416, p 26).
19.Kahju hüvitamise nõude esitamise õigust ei väära asjaolu, et A. Juganovi suhtes tehti süüdimõistev kohtuotsus. SKHK § 7 võimaldab kahju hüvitamist sõltumata süüasja 4(6)
1-16-2675 116-2675 lõpptulemusest, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust. Menetlusõiguste rikkumine on käesolevas asjas tuvastatud Riigikohtu määrusega asjas nr 3111916, milles leiti, et maa- ja ringkonnakohtu määrus ei vastanud nende tegemise ajal seadusest tulenevatele nõuetele, s.t nad olid õigusvastased. Süü puudumise tõendamise kohustus lasub SKHS § 7 lg 2 kohaselt menetlejal, kes seda praegusel juhul teinud ei ole.
20.Samuti on täidetud SKHS § 11 lgst 2 tulenev mittevaralise kahju hüvitamise eeldus – isikult on süüteomenetluses võetud vabadus. SKHS § 11 lg 3 kohaselt mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas ulatuses, milles see ei ole heastatav muude vahenditega, sealhulgas eksimuse tunnistamise ja vabandamisega. SKHS § 11 lg 4 sätestab, et vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Statistikaameti andmetel oli 2016. aasta IV kvartali keskmine brutokuupalk 1182 eurot (https://www.stat.ee/stat-keskmine-brutokuupalk). Seega on päevamäära suuruseks 39 eurot 40 senti. Perioodile 16. oktoober 2015 – 13. aprill 2016 vastab päevamäära alusel arvutatud hüvitis 7131 eurot 40 senti.
21.SKHS § 9 lg 2 kohaselt võib menetleja seaduse 3. peatükis sätestatud hüvitise suurust muuta, kui see hüvitis ei ole õiglane, arvestades üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. See säte hõlmab endas nii suurendamise kui ka vähendamise võimalust. SKHS § 11 lgs 4 toodud hüvitismäär ei ole sätestatud piirmäärana, vaid juhisena tüüpjuhtumite lahendamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. septembri 2016. a otsus asjas nr 3313216, p 16). Hüvitise summa kindlakstegemine on õigusliku hinnangu andmine, mille saab lahendada ka Riigikohus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. juuni 2016. a määrus asjas nr 3113416, p 25).
22.KarS § 68 lg 1 kohaselt arvestatakse eelvangistus karistusaja hulka. Käesolevas asjas nõutakse vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitist perioodi eest, mis on loetud A. Juganovi karistuse kandmise aja hulka. Kolleegiumi hinnangul ei piisa praeguses asjas mittevaralise kahju heastamiseks eksimuse tunnistamisest (SKHS § 11 lg 3), kuid kahju tekkimise asjaolud, sh see, et kõnealune periood on arvatud A. Juganovi karistusaja hulka, tingib hüvitise suuruse vähendamise ligikaudu 30 protsendini SKHS § 11 lgs 4 sätestatud hüvitise määrast. SKHS § 11 lg 4 alusel arvutatud hüvitise määrast tuleb seega välja mõista hüvitis summas 2150 eurot.
23.Otsuse punktides 16–22 toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 pst 7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 24. augusti 2017. a ja Viru Maakohtu
16.märtsi 2017. a otsuse osas, milles jäeti kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab Eesti Vabariigilt A. Juganovi kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 2150 eurot.
24.Kuivõrd kassatsioonimenetluses tehakse KrMS § 361 lg 1 ps 7 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud KrMS § 186 lg 1 kohaselt riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja esitas 21. novembril 2017 Riigikohtule taotluse määrata tema poolt A. Juganovile osutatud õigusabi eest riigi õigusabi tasu suuruseks 576 eurot (sh käibemaks 96 eurot). Kolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud 5(6)
1-16-2675 116-2675 hüvitamisele kuuluvad kulud. Kaitsja taotleb osaliselt kaitsetasu suurendamist 100% võrra. Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 2 lg 1 kohaselt võib kohus, uurimisasutus või prokuratuur riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada 2. peatükis riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 300 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Kohtuistungil osalemise tasu ei suurendata. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist eriliselt töömahuka asjaga. Kaitsja taotletud tasu on põhjendatud ringkonnakohtu otsusega tutvumise ja kassatsioonkaebuse koostamise eest 4 tunni ulatuses summas 192 eurot (sh käibemaks 32 eurot). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.