lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-6853/17

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-6853/17
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Kokkuleppega lõpetatud üldmenetlus enne tõendite uurimist
Kuulutamise aeg
19.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1085
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-6853/10Viru Maakohus Rakvere kohtumaja23.11.20171-17-6853/33Viru Maakohus Rakvere kohtumaja11.07.20181-17-6853/39Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja28.11.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-17-6853

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas

Kriminaalasi

X.G süüdistuses kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 23. novembri 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kabuse liik

Süüdistatav X.G apellatsioon

KarS

(isikukood

§

järgi

XXX),

RESOLUTSIOON

X.G apellatsioon Viru Maakohtu 23. novembri 2017 otsuse peale jätta läbi vaatamata ja tagastada kaebus temale. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

6.oktoobril 2017 sõlmisid prokuratuur, süüdistatav X.G ja tema kaitsja Robert Sprengk kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe X.G süüditunnistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja temale karistuseks 2 aasta pikkuse vangistuse mõistmiseks. Muu hulgas märgiti kokkuleppes, et X.G-lt kuulub KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistmisele menetluskulu sundraha 705 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 144 eurot ning lisaks kokkuleppe sõlmimisega seotud kaitsjatasu ja kohtuistungil tekkiv kaitsjatasu. Samuti lepiti kokku, et X.G-l on KrMS § 180 lg 3 alusel õigus tasuda menetluskulu osade kaupa 12 kuu jooksul.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 11.09.20261-26-6420/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-6028/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 08.09.20261-26-5426/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 08.09.20261-26-6256/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
2.Kohtuistungil Viru Maakohtus 23. novembril 2017 selgitas prokuratuur menetluskulude osas, millised summad lisanduvad kokkuleppe tekstis märgitud kuludele. X.G jäi kokkuleppe juurde, märkides eraldi, et on nõus karistuse ja menetluskuludega, see on tema tõelise tahte väljendus. Ka süüdistatava kaitsja väljendas nõusolekut.
3.Viru Maakohus 23. novembri 2017 otsusega tunnistas X.G kokkuleppe järgi süüdi, mõistis talle kokkuleppes märgitud karistuse ning mõistis temalt välja menetluskulud sundraha 705

eurot ja kaitsjatasud kokku 372 eurot. 1. KrMS § 180 lg 3 alusel määras kohus, et X.G-l on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et ta maksab igakuiselt vähemalt 89 eurot 75 senti.

4.Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni X.G , kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist või alternatiivsena nende tasumise tähtaja pikendamist selliselt, et ta saaks need tasuda ühe aasta jooksul pärast vanglast vabanemist; samuti palub ta vähendada karistust.
4.1.X.G leiab, et kohus ei ole temalt menetluskulusid välja mõistes arvestanud tema majanduslikku olukorda ega tema viibimist vanglas järgmise kahe aasta jooksul. Vangistuse ajal tal sissetulekut ei ole. Seega tuleb menetluskulusid vähendada ja need riigi kanda jätta või siis võimaldada tal need tasuda ühe aasta jooksul pärast vanglast vabanemist. X.G märgib veel, et kuivõrd menetluskulud on KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi kokkuleppe osa, siis pidanuks kohus nende suurust ja tasumise tähtaega otsuse tegemisel arvestama ning juhul kui need tuleks riigi kanda jätta või pikema aja peale ajatada, kokkuleppe prokuratuurile tagastama.
4.2.X.G on seisukohal, et temale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe ning seega on apellatsioon KrMS § 318 lg 4 kohaselt lubatav. Viru Maakohtu 14. detsembri 2015 otsusega mõisteti talle varasemalt karistus kahe joobes juhtimise eest. Käesolevalt on tegemist ühe sellise teoga. Seega peaks karistus olema väiksem kui varasemalt mõistetu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Viru Maakohtu otsus on tehtud kokkuleppemenetluses. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
9.peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumisega. Süüdistatav ja tema kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
6.X.G taotleb maakohtu otsuse tühistamist kõigepealt temalt menetluskulu välja mõistmise osas. Ringkonnakohus märgib siin järgmist.
6.1.Käesoleva määruse p-s 5 märgitut silmas pidades saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t 1. Küsimus sellest, kas osa menetluskulust tulnuks jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda või kas määratud menetluskulude tasumise tähtaeg on põhjendatud, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus ei ole pädev seda hindama. Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29. märtsist 2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust KrMS § 318 lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2016 määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3.)
6.2.Viru Maakohtu 23. novembri 2017 otsuses sisalduv kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus, sealhulgas otsustus KrMS § 180 lg 3 kohaldamise kohta, vastab täpselt 6. oktoobri 2017 kokkuleppele, mille süüdistatav koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi. Apellatsioonist ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis menetluskulu

süüdistatavalt välja mõistes rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lg-t 1. Lisaks märgib ringkonnakohus, et sellist võimalust, nagu menetluskulude täielikult riigi kanda jätmine, KrMS § 180 lg 3 üldse ka ei võimalda. Seega ei ole X.G-l KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulu summat vaidlustada.

7.Järgmiseks hindab ringkonnakohus küsimust sellest, kas süüdistatava apellatsioon on lubatav seetõttu, et temale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Nagu käesoleva määruse p-s 5 märgitud, võib süüdistatav sellisel juhul kokkuleppemenetluses tehtud otsuse kõrgemas kohtus vaidlustada. Ringkonnakohus X.G kaebeõigust ei jaata. Tema karistus vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Seaduses ettenägemata karistuse mõistmisest on põhjust rääkida siis, kui süüdistatavale on kokkuleppe põhjal koostatud kohtuotsusega kohaldatud karistust, mida ei ole sätestatud karistusseadustiku eriosa vastava normi sanktsioonis. Sellist minetust ringkonnakohus ei tuvastanud. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Viru Maakohtu
23.novembri 2017 otsusega on X.G karistuseks mõistetud kahe aasta pikkune vangistus. Selliselt oli tema karistus märgitud ka tema enda, kaitsja ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkuleppes. Ringkonnakohtul puudub pädevus asuda ise kokkuleppemenetluses mõistetud karistust revideerima.
8.KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole X.G-l KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimustes vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

/allkiri/ Aarne Sarjas kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20261-26-5659/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.09.20261-26-2842/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja