lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-10307/8

Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 12.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-10307/8
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod
Kuulutamise aeg
12.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1037
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-10307/3Viru Maakohus Narva kohtumaja10.11.20171-17-10307/21Viru Maakohus Rakvere kohtumaja15.05.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-17-10307

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Kriminaalasi

Mihhail Morozov süüdistuses KarS § 255 lg 1; § 214 lg 2 p 4, § 184 lg 21 p 1 (alates 01.01.2015 § 184 lg 21) ja § 189 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 10. novembri 2017 otsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Mihhail Morozovi (Morozov; isikukood 38007150356) kaitsja vandeadvokaadi abi S.E Matvejev, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatav Mihhail Morozovi kaitsja vandeadvokaadi abi S.E Matvejevi apellatsioon Viru Maakohtu 10. novembri 2017 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 10.11.2017 kohtuotsusega karistati Mihhail Morozovit KarS § 255 lg 1 järgi 4 aasta vangistusega; KarS § 214 lg 2 p 4 järgi 4 aasta vangistusega; KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 4 aasta vangistusega ning KarS § 189 lg 1 järgi 3 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti M. Morozovile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes M. Morozovi karistusaja alguseks 06.04.2016. M. Morozovile valitud tõkend – vahistamine – jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata.

Muuhulgas mõisteti kohtuotsusega M. Morozovilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1 175 eurot ja kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 204,48 eurot. Menetluskulud kogusummas 1379,48 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul.

Sarnased lahendid

Avaliku rahu vastased süüteod
  • 01.09.20261-26-4824/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 24.08.20261-26-4873/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-2446/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4857/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-3915/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20261-26-4283/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
2.Viru Maakohtu 10.11.2017 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega süüdistatavalt mõisteti välja kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 204,48 eurot. Süüdistavale oli kohtueelses menetluses määratud kaitsja RÕA korras. 11.04.2016, olles kahtlustatav, süüdistatav sõlmis kliendilepingu AB-ga Sven Sillar. Süüdistatava arvamusel ei olnud tal vajadust RÕA korras määratud kaitsja järele, mille tõttu ta loobus RÕA korras määratud kaitsjast, soovides leida endale kaitsja omal valikul. Süüdistatav teatas sellest kirjalikult menetlejale, kuid süüdistatava loobumine RÕA korras määratud kaitsjast jäi toimiku juurde lisamata. Süüdistatav on sellel arvamusel, et KrMS § 34 lg 1 p 3 kehtestatud kahtlustatava õigus kaitsja abile tähendab eelkõige õigust vabalt valida temale sobiv kaitsja. Antud juhul oli kahtlustatavale määratud kaitsja sõltumatult tema valikust. Süüdistatav on sellel seisukohal, et RÕA korras kaitsja määramisega oli rikutud tema õigust vabalt valida temale sobiv kaitsja. Kokkuleppe sõlmimine toimus vahetult enne istungit, millel prokuratuur esitas taotluse kokkuleppemenetluse kohaldamise kohta. On loomulik, et selles olukorras süüdistatav ei saanud põhjalikult kontrollida kokkuleppes määratud kulude summasid. 10.11.2017 kohtuistungil, millel süüdistatav nõustus sõlmitud kokkuleppega, süüdistav ei pidanud vajalikuks loobuda kokkuleppest, kuna sellel juhul kokkuleppe sõlmimine oleks võinud nurjuda ja menetlus oleks jätkunud üldmenetluse korras, mida süüdistatav ei soovinud. Süüdistatav on arvamusel, et selles olukorras kulude väljamõistmine õigusabi osutamiseks RÕA korras ei ole põhjendatud. Süüdistatav on ka sellel arvamusel, et kui menetlusalune isik ei ole nõus sellega, et õigusabi anti RÕA korras, pidi olema võetud arvesse tema soov valida kaitsjat omal valikul. Süüdistatav soovib tema kaebuse läbivaatamist kohtuistungil sellel põhjusel, et ta soovib anda ütlusi õigusabi andmise asjaolude kohta: tõendada ütluste pinnalt kaebuses esitatud faktilised asjaolud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3.Ringkonnakohus leiab, et M. Morozovi kaitsja apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Edutuks jääb seetõttu ka taotlus kohtuistungi korraldamiseks.
4.Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist, kuna süüdistatav ei soovinud endale riigi õigusabi korras kaitsjat ning seetõttu peaksid jääma kohtueelses menetluses tekkinud kulud riigi kanda. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
9.peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t 1. Küsimus sellest, kas süüdistatav soovis kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras kaitsjat või mitte, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus ei ole pädev seda hindama. Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29.03.2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust KrMS § 318 lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3.) Viru Maakohtu 10.11.2017 otsuses sisalduv otsustus menetluskulude väljamõistmise kohta vastab 03.11.2017 kokkuleppele, mille M. Morozov koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi. Kaitsja igasugused väited selle kohta, et süüdistatav ei jõudnud kokkulepet üle vaadata, ta ei soovinud riigi õigusabi korras kaitsjat, on edutud. Kaitsja ise viibis seejuures kokkuleppe sõlmimise juures ega pidanud vajalikuks viidata asjaoludele, mida ta apellatsioonis välja on toonud. Apellatsioonist ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis menetluskulu kindlaksmääramise või tasumise ulatust kindlaks määrates rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1. Seega ei ole M. Morozovil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsusega määratud menetluskulude väljamõistmist vaidlustada. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole M. Morozovil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

5.Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava kaitsja apellatsioon läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

/allkiri/ Mati Kartau

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.08.20261-25-6561/36Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 12.08.20261-26-5643/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja