Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juures asuvad DNA-proovid.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatades kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 21. detsembril 2017. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

SÜÜDISTUSE SISU

Vladimirs Bogdanovsile on esitatud süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi selles, et tema 30.09.2016.a kella 19.00 kuni 20.00 vahelisel ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxasuvates xxxxxxxxxxxxxxkontorihoone elamiseks kohandatud ruumides tülist tekkinud vihahoos tapmise eesmärgil lõi noaga ühel korral xxxxxxxxxxxxxxxxxxxe pea piirkonda, tekitades koljuõõnde tungiva, vasakut oimuluud ning suuraju vasakut oimusagarat vigastav torkelõikehaava vasakul pool peapiirkonnas oimuaugu eesosas kõvakelmealuse verevalumiga vasakul pool suuraju pinnal ning ämblikvõrkkestaaluse verevalumiga vasaku oimusagara pinnal, massiivse verevalumiga vasakus oimulihases ning nahaaluse verevalumiga näol nahahaava piirkonnas; ning vähemalt 2 korral lõi noaga vasakule kehapiirkonda, tekitades lõikehaavad vasakul pool rindkere külgpinnal, vasakul õlavarrel verevalumitega haavade ümbruses ning ühe noalöögi suutis kannatanu tõrjuda oma käega, mille tagajärjel tekitas lõikehaava tema paremal kämblal I-II sõrme vahel verevalumitega haavade ümbruses, milliste kehavigastuste tõttu saabus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxurm 01.10.2016. a kell 16.00 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi intensiivraviosakonnas.

KOHTU SEISUKOHT

2016. a alustasid kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxa süüdistatav Vladimirs Bogdanovs ehitustööde (angaari katusetööde) tegemist xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alevikus. Lisaks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxe ja süüdistatav Vladimirs Bogdanovsile tegi ehitustöid xxxxxxxxxxxxxxxx ka tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kõik eelnimetatud isikud on Läti Vabariigi kodanikud (I kd, tl 30-31,54,169). Töö ajal elasid kannatanuxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx süüdistatav Vladimirs Bogdanovs ühiselt xxxxxxxxxxxxxxxxxx territooriumil, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond. Tegemist oli xxxxxxxxxxxx kontorihoonega, milles asusid elamiseks kohandatud ruumid (sündmuskoha vaatlusprotokoll I kd, tl 42-52, fototabel I kd, tl 55-57). Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütluste kohaselt kasutasid elamiseks keskmist ruumi tema ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx (sündmuskoha vaatlusprotokoll fotod 1-3) ning keskmise ruumi ukselt paremale poole jäävat ruumi kasutas elamiseks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx (sündmuskoha vaatlusprotokoll fotod 5-6). Keskmise ruumi ukselt vasakule poole jäi sauna- ja dušširuum (sündmuskoha vaatlusprotokoll fotod 7-15).

tuvastati tunnistajal alkoholijoobe suuruseks 0,87 xxxxxxxxxxxxxxxxx toimetati kainenema (I kd, tl 32-33).

mg/l

kohta.

Ka

tunnistaja

Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt armastas tema poeg xxxxxxxxxxxxxxxx õlut juua, kuid probleeme alkoholiga tal ei olnud. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütluste kohaselt tarvitas ka kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx 30.09.2016. a õhtul õlut. Surnu ekspertiisiakti nr 16E-LÕS0031/311 kohaselt ei leitud xxxxxxxxxxxxxxxxxx verest ja uriinist etanooli (I kd, tl 61-72).

organitega, mille talitus on lõppenud. Kliiniliselt oli xxxxxxxxxxxxxxxxx ajusurma seisundis. 01.10.2016. a kell 12.00 alustas arstide konsiilium ajusurma diagnoosimist jaxxxxxxxxxxxxxxxxxxx surm tuvastati 01.10.2016. a kell 16.00 (I kd, tl 61-72). Eksperdiarvamuse kohaselt esines xxxxxxxxxxxxxxxxxx surnukehal koljuõõnde tungiv, vasakut oimuluud ning suuraju vasakut oimusagarat vigastav torke-lõikehaav vasakul pool peapiirkonnas oimuaugu eesosas kõvakelmealuse verevalumiga vasakul pool suuraju pinnal (ca 50 ml) ning ämblikvõrkkestaaluse verevalumiga vasaku oimusagara pinnal, massiivse verevalumiga vasakus oimulihases ning nahaaluse verevalumiga näol nahaava piirkonnas; lõikehaavad vasakul pool rindkere külgpinnal, vasakul õlavarrel ning paremal kämblal I-II sõrme vahel verevalumitega haavade ümbruses. Lisaks esinesid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxsurnukehal veel nahaalused verevalumid parema käe II sõrmel ning vasaku küünarliigesepiirkonnas ning nahamarrastus alahuulel. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx sedastatud haavad (peapiirkonnas, kehal) on tekitatud kokku kolmest löögist/lõikamisest vastavatesse piirkondadesse. Lõikehaav paremal kämblal, võib olla saadud enesekaitse käigus noaterast haaramisel. Nahaalused verevalumid võivad olla saadud mitte rohkem kui 3 ööpäeva enne surma saabumist tömbi vägivallaga, löömisest vastu või löökidest kõrvade tömpide esemetega. Nahamarrastus alahuulel võib olla saadud huulepuna vigastusest kannatanu intubeerimisel. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx sedastatud vigastused põhjustasid, lähtudes raskeimast e koljuõõnde tungivast torke-lõikehaavast, eluohtliku tervisekahjustuse ning konkreetsel juhul kannatanu surma (I kd, tl 61-72). Asjaolu, et xxxxxxxxxxxxxxxxxx surm saabus 01.10.2016. a kell 16.00 ja surnu on suunatud kohtuarstlikule lahangule, kinnitab ka uurimisasutuse teavitamine surmajuhtumist (I kd, tl 53). Eeltoodust tulenevalt on surnu kohtuarstlikku ekspertiisiga tuvastatud kannatanu peapiirkonnas 1 ja kehapiirkonnas 2 torke- ja lõikevahendiga tekitatud vigastust. Samuti on tuvastatud kannatanu paremal kämblal I ja II sõrme vahel lõikehaav. Kohtu hinnangul on eksperdi järeldus põhjendatud, et kämblal oleva vigastuse puhul võib tegemist olla enesekaitse käigus saadud vigastusega. Seega kokku on sooritatud kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx suunas 4 lööki. Lisaks lõike- ja torkevahendiga tekitatud vigastustele on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxl tuvastatud nahaalused verevalumid ja nahamarrastus alahuulel. Nimetatud vigastuste tekitamist süüdistatav Vladimirs Bogdanovsile ette heita ei saa. Seda ei ole süüdistuses ka tehtud. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxe torke- ja lõikevahendiga tekitatud vigastused on süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi tegevuse tagajärg, st selles, et vigastused on tekitanud just süüdistatav Vladimirs Bogdanovs. Seda on kinnitanud ka süüdistatav Vladimirs Bogdanovs ise. Lisaks viitavad sellele ka muud tõendid kogumis (nii isikulised kui ka kirjalikud).

6.2 Kogutud tõenditega on kohtu hinnangul tuvastatud, et pärast 30.09.2016. a õhtul toimunut oli tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx endast väga väljas. Seda kinnitab kohtu arvates tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxi poolt tehtud kõne Häirekeskusele. Selles kirjeldab xxxxxxxxxxxxxxxxx, et sündmuskohal on „Palju verd, ma ei saa seal olla“, „Seal on palju verd!“, „Ma olen šokis, ma näen seda esimest korda, seal on nii palju verd!“ ja „Ma ei saa sinna ligi minna, seal on palju verd“. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx on selgitanud Häirekeskuse töötajale, et kannatanut oli noaga löödud pea piirkonda ja sündmuskohal on kaks inimest. Häirekeskuse töötaja küsimusele, kas löödi juhuslikult või sihilikult, vastas tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx, et ta ei tea, kuna ta ei olnud seal (I kd, tl 34-40). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxi hirmu ja ärevust kinnitab Häirekeskuse kõnesalvestiselt kuuldav (I kd, tl 41). Seda, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx oli pärast toimunut endast väljas kinnitavad ka sündmuskohal käinud politseiametnike ütlused. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxe ütluste kohaselt tuli neile sündmuskohal esmalt vastu kiirabiauto juht ja seejärel väljakutse teinud vene keelt kõnelenud noormees xxxxxx, kes oli endast väljas (värinad kätes). Ka tunnistajaxxxxxxxx kinnitas, et sündmuskohal tuli neile esimesena vastu xxxxxxxxxxxxxxxxx, kes rääkis ainult vene keeles ja oli šokis. Sündmuskohale teise patrullekipaažina saabunud politseiametnik tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt viibis sündmuskohal nooremapoolne läti mees, kes oli väga ärritunud (värises ja tahtis koguaeg minna suitsu tegema). Ka tunnistaja xxxxxxxxxxx kinnitas, et sündmuskohal oli nooremapoolne lätlane, kes oli väga närvis - istus üksinda nurgas ja hoidis pead käte vahel. Lisaks nähtub sündmuskohal viibinud politseiametnike ütlustest, aga ka sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist (I kd, tl 42-51, 55-57), et sündmuskohal oli väga palju verd. Inimene, kelle seisundi kohta on tunnistajad eelkirjeldatud ütlusi andnud, sai olla üksnes tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx. Seda seetõttu, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxoli vigastatud ja süüdistatav Vladimirs Bogdanovs oli ennast lukustanud sauna- ja dušširuumi. Sündmuskohal vestles tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxa tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx Tunnistajad xxxxxxxxxxxx jaxxxxxxxxx vene keelt ei valda ning tunnistaja xxxxxxxxxxx tegeles süüdistatav Vladimirs Bogdanovsiga. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt rääkis talle tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx, et kolmekesti käidi saunas, tarbisid alkoholi. Tema läks välja suitsetama ja kui tagasi tuli, oli kõik verd täis. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx küsis kindlasti ka tüli kohta, aga tunnistaja vastas, et ei olnud tüli. Peale süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi kinnipidamist sündmuskohal vestles tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxveel tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja sai temalt teada, et kõik mehed (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxVladimirs Bogdanovs, xxxxxxxxxxxxxxxxx) olid omavahel tuttavad ja Eestisse saabunud ehitustöid tegema. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxselgituste kohaselt olid nad Adavere objektil viibinud lühikest aega - nädala või kaks. xxxxxxxxxxxxxxxxx andis xxxxxxxxxxxxxxxxx töödejuhataja telefoninumbri, kellele viimane helistas. Lisaks sai xxxxxxxxxxxxxx teada, et Vladimirs Bogdanovs küsis peale aset leidnud sündmust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sularaha, kuna soovis põgeneda. Ka sündmuskohal viibinud politseiametnik tunnisaja xxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt kuulis ta xxxxxxxxxxxxxxxxxx käest, et viimane oli läinud välja suitsetama ja tuppa tagasi jõudes oli sündmus aset leidnud - üks isik vedeles maas, sündmuskoht oli verine. Üks sündmuskohal viibinud isikutest tuli xxxxxxxxxxxxxxxxxx juurde ja ütles, et anna kõik raha siia, mis sul on. Kõik kolm isikut olid koos alkoholi tarvitanud. Tööde juhataja, kellele tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx helistas on tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxi. Täpseid asjaolusid sündmusest teadasaamise kohta ei ole tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx mäletanud, kuna sündmusest on möödunud pikk aeg. Tunnistaja mäletab, et talle helistas politseinik ja selgitas, mis Adaveres toimus ja palus Jõgevale tulla ning võimalusel

xxxxxxxxxxxxxxxxx kaasa võtta. Tunnistaja tuli Jõgevale, xxxxxxxxxxxxxxxxx tuli autosse ning oli tunnistaja sõnul kaine ja šokis. Esimene tund ei rääkinud xxxxxxxxxxxxxxxxx üldse. Tunnistaja sõitis Adavere kaudu Tallinna. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx rääkis tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx, et tapmise momenti tema pealt ei näinud. Vastust sellele, kus tunnistaja vahepeal ära käis ja miks, tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx ei mäleta. Alkoholi tarvitasid nad eluruumides kolmekesti, kannatanu õlut, Vladimirs ja xxxxxxxxõlut ning kanget alkoholi. Kui tunnistaja küsis, mis toimus, selgitas tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx, et ta kuulis mingeid hääli, läks tuppa ja pärast jooksis sealt minema. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx maksis tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 50 eurot (kassa väljamineku order I kd, tl 202) ja viis ta Tallinna bussijaama, et viimane saaks Riiga sõita. Kohtu hinnangul on kassa väljamineku orderiga tuvastatud, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx tuli tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Jõgevale järele 01.10.2016. a (I kd, tl 202). Seega kohtus tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pärast seda kui viimane oli vabastatud kainenemiselt (tunnistaja paigutati kainenema). Eeltoodust tulenevalt on vahendlike tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx ütlused kooskõlas sellega, mida tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx on avaldanud Häirekeskuse töötajale – tema sündmust vahetult pealt näinud ei ole. Seda on tunnistaja kinnitanud ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx kui ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tunnistaja sõnul tüli ei olnud. Tema läks suitsetama ja kui tagasi tuli, oli verine. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt tunnistajatele avaldatu on kohtu arvates omavahel kooskõlas – tunnistaja on kirjeldanud sündmusi samalaadselt, nii sündmuskohal olnud politseiametnikule kui ka järgmisel päeval pärast sündmust tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lisaks kattub teiste kogutud tõenditega tunnistaja avaldatud asjaolud selle kohta, mis toimus enne ja pärast kannatanu noaga löömist. Nii on näiteks süüdistatav Vladimirs Bogdanovs ise kinnitanud, et ta küsis tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxt raha ja kiirabi kutsus tunnistaja. Kohtu hinnangul saab tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt edastatud teavet pidada usaldusväärseks ja eluliselt usutavaks. Seda ka põhjusel, et kohtu hinnangul ei ole usaldusväärsed süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlused selle kohta, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxlõi teda esimesena (vt otsuse p 6.3). 6.3 Küsimusele, mis toimus süüdistatav Vladmirs Bogdanovsi ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxi vahel on süüdistatav kohtus ütlusi andes esmalt vastanud, et „nähtavasti me läksime temaga tülli selle raha pärast“. Täpsustavale küsimusele on süüdistatav Vladimirs Bogdanovs vastanud, et „ei oska öelda, mis seal toimus, sõnaselgelt ei mäleta“. Seejärel on süüdistatav Vladimirs Bogdanovs selgitanud, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxs lõi teda esimesena - kaks korda – kui nad tülitsesid. Kohtu arvates ei ole süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi sellesisulised ütlused usaldusväärsed, st ennekõike eluliselt usutavad. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlused võimaliku tüli kohta kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei ole olnud järjepidevad. Nii on süüdistatav Vladimirs Bogdanovs kaitsja küsimustele vastates öelnud, et kuni 30.09.2016. a ei olnud ta kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tülitsenud. Hiljem prokuröri küsimustele vastates on süüdistatav Vladimirs Bogdanovs selgitanud, et enamasti tülitses ta kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx raha pärast, jättes mulje nagu neil kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oleks ikka tülisid ette tulnud. Seega on süüdistatav Vldamirs Bogdanovsi ütlused vastuolulised selles, kas ta on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxa tülitsenud enne 30.09.2016. a või oli nimetatud kuupäeval nende vahel esimene tüli. Kohtu täpsustavale küsimusele on süüdistatav Vladimirs Bogdanovs vastanud, et raha pärast olid neil kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx erimeelsused, aga mitte midagi tõsist. Seega on täiesti arusaamatu, mida peab süüdistatav Vladimirs Bogdanovs silmas kui ta räägib tüli(de)st kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Kui algselt on süüdistatav Vladimirs Bogdanovs kohtus ütlusi andes selgitanud, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx lõi teda, siis ristküsitluse käigus (kui küsiti temalt palju täpsustavaid küsimusi) vastas süüdistatav Vladimirs Bogdanovs, et tegelikult ei mäleta ta, mida kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx tegi enne seda, kui ta kannatanut ründas. Siinkohal peab kohus oluliseks rõhutada, et ristküsitluse käigus on süüdistatav Vladimirs Bogdanovs selgitanud, et ta ei mäleta sedagi, kus ruumis ta kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx ründas. Oluline on arvestada sedagi, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovs on andnud selgitusi 30.09.2016. a päeva kohta suhteliselt üksikasjalikult, samuti mäletab süüdistatav Vladimirs Bogdanovs saunas käimist (sh seda, millises järjekorras saunas käidi), kuid kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx toimunud tüli ja sellele järgnevat (sh pärast politsei poolt kinnipidamist toimunut) süüdistatav Vladimirs Bogdanovs enda ütluste kohaselt ei mäleta. Seega on kohtu hinnangul täielikult ebausutav, et olukorras, kus süüdistatav Vladimirs Bogdanovs enda sõnul tegelikult toimunut ei mäleta, on tal meeles tüli kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (mäletamata konkreetseid põhjuseid või tüli kulgu), kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxi poolt tema suhtes vägivalla kasutamine (mäletamata, kuhu ja millega kannatanu teda lõi) ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx tuppa tulemine ning palumine tal kutsuda kiirabi ja politsei. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovsil on suur osa toimunust meelest läinud, kuid üksikud olulised faktid (mis ka tema käitumist õigustaksid või vastutust kergendaksid) on meeles. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et tegelikkuses süüdistatav Vladimirs Bogdanovs toimunut ei mäletagi. Nii on ta ka kohtus ütlusi andes selgitanud, et „nähtavasti“ läks ta kannatanuga tülli, „ta meenutas“, et kannatanu teda lõi jne. Kokkuvõtlikult on süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlused tema ja kannatanu vahel toimunu osas selgelt ebakindlad, st ta ise ei ole ka veendunud, kas ta ikka mäletab sündmust või on ta kasutanud meenutamiseks kriminaaltoimiku materjale (nt kannatanu poolt löömise kohta on Vladimirs Bogdanovs selgitanud, et on olemas fotod, kus vigastused on). Süüdistatav Vladimirs Bogdanovs ei mäleta, millega ja kuhu teda löödi. Kohtus ütlusi andes on ta järeldanud, et kannatanu lõi teda pähe, sest muu koht tal ei valutanud. Kriminaalasja materjalide hulgas on 01.10.2016. a tehtud fotod Vladimirs Bogdanovsist (I kd, tl 100). Fotodelt nähtub, et mõningased vigastused võivad olla Vladimirs Bogdanovsi vasakul kõrval. Seda, et Vladimirs Bogdanovsil sedastati vigastusi, on märgitud ka indikaatorvahendi kasutamise protokolli (I kd, tl 94) ja joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli (I kd, tl 95). Viimatinimetatud dokumendist nähtuvalt olid Vladimirs Bogdanovsil marrastused kehal, kõrval ning nina piirkonnas marrastused. Märgitud on ka, et Vladimirs Bogdanovs tervise üle ei kurda ning kiirabi ei soovi. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav Vladimirs Bogdanovsil tuvastatud vigastuste iseloomu (marrastused) arvesse võttes eluliselt usutav, et need on saadud löömise tagajärjel. Küll peab kohus usutavaks, et nimetatud vigastused võis süüdistatav Vladimirs Bogdanovs saada tema kinnipidamise käigus politseiametnike poolt. Nimelt nähtub isikusamasuse tuvastamise protokollist, indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi kinnipidamisel on politseiametnikud kasutanud tema suhtes jõudu. Seda on kinnitanud ka politseiametnikud kohtus ütlusi andes. Politseiametnik xxxxxxxxxxx on andnud ütlusi, et xxxxxxxxxxxxxn haaras süüdistatava vasakust käest ning xxxxxxxxxxx paremast käest. Vladimirs Bogdanovsi pea suruti allapoole, mis fikseeriti jalgadega ära. Käed paigutati seljale ning paigaldati käerauad. Seejärel pandi süüdistatav kõhuli tualettruumi ukse juurde maha. Seega on kohtu arvates igati eluliselt usutav, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovs sai marrastused just kinnipidamise käigus. Samas ei ole välistatud, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovs sai osa vigastustest ka kannatanuga rüselemise käigus. Kohtu hinnangul on kannatanul esinenud vigastusi arvestades ilmselge, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx vahel toimus teatav rüselus. Seda kinnitab asjaolu, et

kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx esineb enesekaitsele viitav vigastus, st kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx tõrjus oma käega vähemalt ühe löögi, mis süüdistatav Vladimirs Bogdanovs tema suunas tegi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates tuvastatud, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx kasutas süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi suhtes 30.09.2016. a õhtul vägivalda. Siinjuures peab kohus usutavaks süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi enda selgitusi selle kohta, et sel õhtul alkoholijoobe mõjul „hakkas tal vedama“ ja probleemiks oli kõik, mis oli temasse seoses raha ja tööga oli kogunenud. Samuti peab kohus usutavaks süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi selgitusi raha ja tööasjade kohta. Kuigi nii tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx kui ka süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlustest järeldub, et töötasu maksmise osas tegi otsuseid Läti Vabariigis asuv partner Sanders, kellega suhtles kannatanuxxxxxxxxxxxxxxxxxx (mitte süüdistatav Vladimirs Bogdanovs või tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx) ja kelle korraldusel viis ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 30.09.2016. a raha 300 eurot (I kd, tl 201) (on ka varasemalt raha viinud – 21.09.2016. a – I kd, tl 199,200). Nimetatud rahast sai süüdistatav Vladimirs Bogdanovs 100 eurot ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx 100 eurot. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlustest järelduvalt ei olnud ta oma töötasu tervikuna (Tallinnas tehtud töö eest) kätte saanud ja nad (kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxa) leppisid kokku, et töö tegemisega ei jätka enne, kui varasemad rahad on makstud. 30.09.2016. a kui tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxi oli ära läinud, teatas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx, et nad jätkavad homme töö tegemist. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlustest järeldub, justkui nimetatud asjaolu pahandas teda. Samas kirjeldab süüdistatav Vladimirs Bogdanovs järgnevaid sündmusi kui tavapäraseid (lõpetasid tööpäeva, käisid poes, saunas jne). Viiteid koheselt tekkinud tülile kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx või pahameele tekkimisele süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlustest ei nähtu. Seega on usutav ja ilmne, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi arvates oli tema ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx vahel konflikt (süüdistatav oli pahane saamata jäänud töötasu pärast ja töö tegemise jätkamise tõttu), aga kogutud tõendeid hinnates on ilmselge, et vägivalda kasutas ainult üks osapooltest, s.o süüdistatav Vladimirs Bogdanovs. Samas on kogutud tõendeid hinnates ilmne, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx ei otsustanud töötasu maksmise üle (töötasu maksmist otsustas keegi Läti partner Sandris). Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi pahameel kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxi vastu oli tingitud sellest, et viimane oli see, kes kutsus ta Eestisse tööle ja tegeles suhtlemisega. Lisaks tuleb kohtu hinnangul süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütluste usaldusväärsuse hindamisel arvesse võtta, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlused ei ole järjepidevalt olnud samalaadsed. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlused kohtus erinevad olulistes asjaoludes tema kohtueelses menetluses antud ütlustest. Kohtueelses menetluses on Vladimirs Bogdanovs ütlusi andes kinnitanud, et ta mäletab noaga löömist küll. Vladimirs Bogdanovs küll täpselt ei mäletanud, mitu korda ta kannatanut noaga lõi, kuid arvas, et lõi teda kaks korda. Vladimirs Bogdanovs arvas, et lõi kannatanut kaela piirkonda. Kohtus ütlusi andes on süüdistatav Vladimirs Bogdanovs selgitanud, et ta ei mäleta noaga löömist ja ei ole seda üldse mäletanud. Tema käest küsiti, mitu lööki ta tegi ja ta ütles, et võib-olla üks kord lõi. Kui avaldati kohtueelses menetluses antud ütlused seoses vastuoludega, ei osanud süüdistatav Vladimirs Bogdanovs tekkinud vastuolusid selgitada. Vladimirs Bogdanovs kordas, et ta tõesti ei mäleta, kuidas see kõik juhtus ja kuidas ta üldse ütles, et ta lõi kaks korda. Kuna Vladimirs Bogdanovsi selgitused vastuolude kohta ei ole adekvaatsed, tuleb süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlused eelkirjeldatud osas jätta kõrvale samuti kui ebausaldusväärsed.

Kohtu arvates ei ole eluliselt usutavad ka süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlused selle kohta, et pärast toimunut hakkas ta riidesse panema, et valmistuda politseisse minekuks, kuna ta teadis, et teda võetakse kinni. Siinkohal peab kohus oluliseks, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovs ei ole osanud vastata täpsustavatele küsimustele, nagu mis tal oli seljas enne kui ta riidesse panema hakkas. Samuti ei teadnud süüdistatav Vladimirs Bogdanovs, miks ta läks pärast riietumist vannituppa. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlused eluliselt usutavad ka selle objektiivse pildi tõttu, mis politseinikele avanes kui nad olid sündmuskohale jõudnud. Nimelt oli süüdistatav Vladimirs Bogdanovs lukustanud ennast sauna- ja dušširuumi. Nimetatud ruumi ukse avasid sündmuskohal viibinud politseiametnike ütluste kohaselt teine patrullekipaaž, s.o tunnistajad xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx Välijuht xxxxxxxxxxxxxx andis ruumis viibinud isikule korduvad venekeelsed korraldused avada uks. Kuna korraldust ei täidetud ja ust ei avatud, avasid politseiametnikud ise ukse. Politseiametnik xxxxxxxxxxxxxx andis ruumis viibinud isikule koheselt korralduse tõsta käed üles. Nii xxxxxxxxxxxxxxi, kui ka xxxxxxxxxxxx ütlustest nähtub, et ruumis viibinud isik istus tualettpotil ja millelegi ei reageerinud. Kõrval oli seljakott, mis nähtub ka sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd, tl 4252, fotod 7-9). Esemete üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt olid seljakotis pesu- ja hügieenivahendid, tubakatooted, riietusesemed, s.o kampsun, aluspesu ja T-särgid, klahvidega mobiiltelefon Samsung, peakomplekt ja laadija. Nimetatud esemed kuulusid süüdistatav Vladimirs Bogdanovsile (I kd, tl 114-115). Süüdistatav Vladimirs Bogdanovs peeti politseiametnike xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx poolt kinni ning talle paigaldati käerauad. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi seljas olnud riided verised ei olnud. Seda kinnitavad lisaks politseiametnike ütlustele ka fotod Vladimirs Bogdanovsist tema kinnipidamise hetkel (I kd, tl 100). Sellest järelduvalt pidi süüdistatav Vladimirs Bogdanovs enne riietumist ennast verest puhastama. Kohtu arvates ei ole mingil juhul usutav, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovs kannatanu verega kokku ei puutunud. Seda ainuüksi seetõttu, et ruum, milles kannatanu noaga löömine on toimunud, on suuresti verega määrdunud. Samuti on sündmuskoha vaatluse käigus fotografeeritud verekahtlase määrdumise jälgi sauna- ja dušširuumis oleval pesumasinal (mis asub kraanikausi kõrval) (foto 10,11) ja ruumi ukse välisküljel (foto 13) (I kd, tl 42-52). Kohtu hinnangul järeldub süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi põgenemistahtlus ka sellest, et ta oli pakkinud kokku seljakoti isiklike asjadega (riietusesemed, mobiiltelefon koos laadijaga, hügieenitarbed), pannud ennast soojalt riidesse (jalas mitu paari pükse, seljas pikkade varrukatega pullover ja vest – tunnistajaxxxxxxxxxxxxx ütlused) ning kahe püksipaari vahele oli peidetud sularaha ja dokument. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et operatiivsõiduki sireene kuuldes lukustas süüdistatav Vladimirs Bogdanovs ennast sauna- ja dušširuumi. Sealjuures ei olnud süüdistatav Vladimirs Bogdanovs teadlik, et esimesena saabus sündmuskohale kiirabi, mitte politsei. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsil tõenäoliselt puudusid teadmised sellest, milline näeb välja Eesti Vabariigis kiirabi ja milline politsei sõiduk ning vorm. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt jõudis kiirabi sündmuskohale 6 minuti pärast. Esimene politsei patrulliekipaaž saabus sündmuskohale tõepoolest hiljem, s.o 20 minutit pärast väljakutse saamist (I kd, tl 32-33). Selleks ajaks oli kiirabi juba sündmuskohal. Seda, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovs soovis tegelikult põgeneda on avaldanud ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx. Sellest tulenevalt ei pea kohus usutavaks ka süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlusi selle kohta, et raha küsis ta tunnistaja käest seetõttu, et tal oleks hiljem vanglas raha olemas. Kohtu hinnangul ei saa järeldada süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi soovi enda kinnipidamiseks ka käitumisest, mis järgnes sellele kui süüdistatav Vladimirs Bogdanovs oli politseinike poolt kinni peetud.

Tunnistaja Rauno Mõttuse ütluste kohaselt karjus sauna- ja dušširuumist väljatoomisel süüdistatav Vladimirs Bogdanovs arutult, algul lihtsalt karjus, hiljem karjus sõnu, ropendas vene keeles. Pärast politseibussi panekut karjus süüdistatav Vladimirs Bogdanovs samuti. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt süüdistatav Vladimirs Bogdanovs politseibussis lihtsalt röökis. Tunnistaja ei saanud aru, miks süüdistatav selliselt käitub. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt ei rääkinud Vladimirs Bogdanovs midagi ajal, kui talle pandi käerauad. Mingil ajahetkel hakkas ta rääkima, karjuma. Ajal kui Vladimirs Bogdanovsit toimetati politseibussi oli ta kohati üleoleva suhtumisega ja andis teada, et „kas te teate, kes ma olen“. Politseibussis teostas tunnistaja xxxxxxxxxxxxsüüdistatav Vladimirs Bogdanovsile turvakontrolli (tundis, et jalas on mitu paari pükse, jalgevahel oli peidetud rahakotilaadne asi, milles isikut tõendav dokument). Kohati isik karjus, kohati rääkis, sõimas. Käitus kummaliselt – kohati üleolev, sõbralik, kohati rääkis vabalt, kohati ropendas, karjus. Tunnistaja ütluste kohaselt küsis ta süüdistatav Vladimirs Bogdanovsilt, mis juhtus ja sellele andis süüdistatav Vladimirs Bogdanovs erinevaid vastuseid – et väidetaval tunnistajal (xxxxxxxxxxxxxxxxx) oli konflikt kannatanuga ja konflikti käigus lõi teda noaga; ülemus tuli sinna ja konflikt tekkis ülemusega ning ülemus lõi noaga; tema (Vladimirs Bogdanovs) ise lõi noaga. Noa kohta andis Vladimirs Bogdanovs erinevaid selgitusi – väidetavalt viskas noa aknast välja; nuga asub keskmises ruumis vasakut kätt väiksemat sorti kapi peal. Juhtunu kohta versioonide esitamisel oli Vladimirs Bogdanovsi meeleolu pidevas muutumises – kohati karjus, kohati andis adekvaatseid vastuseid, kohati ei rääkinud tõtt. Tunnistaja xxxxxxxx ütluste kohaselt nägi ta politseibussi juures olles süüdistatav Vladimirs Bogdanovsit karjumas – karjus väga palju, vene keeles. Tunnistaja ei saanud aru, mida karjus. Pärast seda kui süüdistatav Vladimirs Bogdanovs politseibussi pandi, karjus ta väga kaua. Eeltoodud tunnistajate ütlustest nähtuvaid kirjeldusi arvesse võttes ei ole võimalik kuidagi järeldada, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi sooviks oli enda vastutusele võtmine politsei poolt. Vastupidi, süüdistatav Vladimirs Bogdanovs on koheselt pärast kinnipidamist alustanud erinevate versioonide jutustamist, millest osa ei vastanud tõele. Selle eesmärgiks sai ainuüksi olla enda vastutuse välistamine. Lisaks käitus süüdistatav Vladimirs Bogdanovs agressiivselt, sh karjus, ropendas jne. Politseiametnikel tuli tema suhtes kasutada jõudu. Kõik eelnimetatud tunnistajad on seostanud süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi kummalist käitumist tema kinnipidamisel ja pärast seda alkoholijoobe seisundi ning juhtunu pärast ehmatamise tõttu. Seda, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovs oli väga raskes alkoholijoobes kinnitab kohtu arvates see, et ta ei olnud suuteline indikaatorvahendisse puhuma (vt otsuse p 3). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi eelkirjeldatud ütlused usaldusväärsed. Kohtu hinnangul on süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi käitumine 30.09.2016. a sündmuskohal ja tema ebausaldusväärsed ütlused ilmselgelt kantud soovist enda vastutust vähendada ja oma teguviisi õigustada.

Kogutud tõenditega on tuvastatud, et 30.09.2016. a õhtul tarvitasid Vladimirs Bogdanovs, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx koos alkoholi. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovs, olles alkoholijoobes ja vihane töö ning rahaasjade pärast, võttis noa ja lõi sellega korduvalt kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxe pea- ja kehapiirkonda. Oma tegevusega tekitas süüdistatav Vladimirs Bogdanovs kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hulgaliselt vigastusi, mis põhjustasid kannatanu surma. Seega ainuüksi tehioludest järelduvalt pidi süüdistatav Vladimirs Bogdanovs vähemalt võimalikuks pidama, et lüües kannatanut noaga pea- ja kehapiirkonda, s.o elutähtsate organite piirkonda, võib kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx surra. Kuna süüdistatav Vladimirs Bogdanovs selliselt käitus, pidi ta kohtu hinnangul vähemalt möönma, et kannatanu surm võib saabuda.

jne (vt otsuse p 6.3). Lisaks ei ole nähtu süüdistatav Vladimir Bogdanovsi ütlustest mingisuguseid viiteid sellele, et tal oli äkki tekkinud tugev hingelise erutuse seisund.

süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi teole järgnenud käitumist, mis ilmestab samuti tema suhtumist. Kogutud tõendite kohaselt soovis süüdistatav Vladimirs Bogdanovs sündmuskohalt põgeneda. Kohus peab oluliseks arvestada ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Käesoleval juhul peab kohus äärmiselt oluliseks, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovs on toime pannud raskeima isikuvastase kuriteo - teise inimese tapmise. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovs on suhtunud äärmiselt hoolimatult ja ükskõikselt teise isiku õigusesse elada. Eeltoodud karistust mõjutavaid asjaolusid arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata Vladimirs Bogdanovsile KarS § 113 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest karistuseks 10 aastat vangistust. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi suhtes on Tartu Maakohtu 02.10.2016. a määrusega kohaldatud tõkendit vahistamine kaheks kuuks, s.o kuni 01.12.2016. a kaasaarvatud (I kd, tl 105-107). Tartu Maakohtu 23.11.2016. a määrusega pikendati Vladimirs Bogdanovsi vahi all pidamise tähtaega kahe kuu võrra, s.o kuni 01.12.2017. a kaasaarvatult (I kd, tl 117-118). Tartu Maakohtu 16.05.2017. a määrusega jäeti süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine muutmata (I kd, tl 153-155). KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda Vladimirs Bogdanovsi karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 30.09.2016. a. Kohus leiab, et käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tuleb Vladimirs Bogdanovsi suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine - tühistada.

süüdistatav Vladimirs Bogdanovsilt midagi. Ka xxxxxxxxxxxxxxxxx elukaaslane ei soovi sellelt inimeselt raha saada. Eeltoodust tulenevalt on kannatanu Txxxxxxxxxxxxxxxx esitatud tsiviilhagi tagasi võtnud. Seega tuleb KrMS § 2962 lg 1 p 2 ja § 310 lg 1 alusel jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. KrMS § 2962 lg 3 alusel ei välista tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud kogusummas 525,24 eurot (84,72+108,72+66,36+180,72+84,72) (I kd, tl 111, 112, 113, 123, 129). Lisaks on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kohtumenetluses summas 1636,80 eurot (614,16+84,72+588,96+348,96) (I kd, tl 146, 184; II kd, tl 2, 10). Kokku on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 2162,04 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks ekspertiisitasu (surnu keerukas kohtuarstlik ekspertiis) 250 eurot (I kd, tl 73). KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx hüvitatud sõidukulu summas 57 eurot (I kd, tl 149-150) ja tunnistaja xxxxxxxxxx hüvitatud sõidukulu summas 11,36 eurot (II kd, tl 9). KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel on kriminaalmenetluse kuluks kutsete saatmise kulu 3,48 eurot (I kd, tl 58). Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2016.a kuni 31.12.2017. a) määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt oli otsuse tegemise ajal töötasu alammääraks 470 eurot. Seega on sundraha suuruseks 1175 eurot. Menetluskulud kokku on 3658,88 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Vladimirs Bogdanovsilt. Asitõendid

lahkunud (xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Sellest tulenevalt saab kohtu arvates pidada noa omanikuks just süüdistatavat. Kohtu hinnangul on põhjendatud KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kriminaalasjas asitõendiks olev metallist päraosaga nuga ja kohtuotsuse jõustumisel see hävitada.

Anu Kivisaar rahvakohtunik

Raina Pärn kohtunik

Annika Soomelt rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.