Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

menetluskulude tasumisel on 99916700013421. Selgitusse tuleb märkida „1-16-1049, menetluskulu, Roman Gavrontšuk“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 15.02.2016. a otsusega tunnistati Roman Gavrontšuk süüdi KarS § 200 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Roman Gavrontšukile mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.02.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Roman Gavrontšukile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 26 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.11.2015. a ja lõppeb 11.10.2019. a. Vangla toetab Roman Gavrontšuki vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elamistingimused MTÜ-s Lootuse Küla on väga head. Elatakse kaugküttega elumajades kahekuni neljakohalistes tubades. Elanikud on kindlustatud kõige vajalikuga. Elukoha üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. xxxxxxxxxxxxxxxxxxegevjuht xxxxxxxxxxxxxxxxx on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Roman Gavrontšuki tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Roman Gavrontšuki ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Roman Gavrontšuk selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Roman Gavrontšuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Roman Gavrontšuk temale mõistetud karistusajast (2 aastat 8 kuud) ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Roman Gavrontšuk andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Roman Gavrontšuki vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu maakond. Elukoha üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. xxxxxxxxxxxxxxxx tegevjuht xxxxxxxxxxxxxxxxxxn andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Roman Gavrontšuki vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla.

jooksul läbinud Tagasilanguse ennetamise tugigrupi ja sotsiaalprogrammi Jõud muutuda. Roman Gavrontšuk on osalenud vangla tööhõives. Kohus peab positiivseks, et Roman Gavrontšuk on motiveeritud ja soovib vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest ning ta on astunud selleks ka konkreetseid sammeosalenud vangla rehabiliteerivates tegevustes ja vabanemise korral on valmis jätkama rehabilitatsiooni läbimist xxxxxxxxxxxxxxxxx. Samas peab kohus oluliseks arvestada, et Roman Gavrontšuk on pikaajaline narkootikumide tarvitaja (probleemid alates 2001. aastast), kellel on väljakujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Kohus peab oluliseks sedagi, et Roman Gavrontšuk on ka varasemalt proovinud narkootikumide tarvitamisest loobuda (varasema vangistuse jooksul, s.o 2009. a - 2010. a läbinud aktiivse rehabilitatsiooni), kuid on uuesti tarvitamist alustanud. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine Roman Gavrontšukilt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Kohus ei ole veendunud, et Roman Gavrontšuk oleks käesoleval ajal suuteline (arvestades senini ärakantud karistusaega, varasemat elukäiku) edukalt oma senist eluviisi muutma ja seda vaatamata vanglas läbitud rehabiliteerivatele tegevustele. Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele ei saa Roman Gavrontšuki käitumist karistuse kandmise ajal pidada siiski positiivseks. Roman Gavrontšukil on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust - määratud 05.04, 05.05 ja 06.06.2017. a vastavalt talle mittekuuluvate esemete hoidmise, kohusetundliku töötamise nõude eiramise ja jalutuskäigul eseme maha viskamise eest. Roman Gavrontšukile 11.04.2017. a määratud distsiplinaarkaristus vanglaametniku korralduse mittetäitmise eest on Tartu Halduskohtu 11.10.2017. a otsusega (haldusasi nr 3-17-1235) tühistatud. Roman Gavrontšuki kohtule antud selgitustest nähtuvalt on talle määratud arvukalt distsiplinaarkaristusi seetõttu, et tema läbisaamine vangla kontaktisikuga ei ole hea. Roman Gavrontšuk on sellesisulise pöördumise teinud ka vanglakomisjoni esimehele. Vanglakomisjoni esimees Eeva Levina on möönnud pöördumisele vastamises (16.10.2017. a nr 14/17), et Roman Gavrontšuki ja tema kontaktisiku omavaheline suhtlus oli häiritud ja seda eelkõige TEV menetluses koostatud kinnipeetava iseloomustuse tõttu, kuid käesolevaks ajaks on suhtlus taastunud ja koostöö sujub. Lisaks on vanglakomisjoni esimees oma vastuses põhjendatult osundanud, et vanglakomisjoni pädevusse ei kuulu vangla koostatud haldusaktide õiguspärasuse kontroll. Kohus leiab, et karistust kandev kinnipeetav peaks ennekõike positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. Roman Gavrontšuk seda teinud ei ole. 3.3 Vabanemise korral on Roman Gavrontšukil kindel elukoht aadressil Laitse küla, Kernu vald Harju maakond, kus asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxajutuskoht. Kohtu hinnangul on positiivne, et Roman Gavrontšuk soovib vabanemise korral jätkata sõltuvusrehabilitatsiooni läbimist statsionaarses 10-12 kuud kestvas võõrutus- ja rehabilitatsiooniprogrammis. Samas peab kohus oluliseks, et Tartu Maakohtu 17.08.2010. a määrusega (kriminaalasi nr 1-09-1662) kohustati Roman Gavrontšuki pärast elektroonilise järelevalve lõppemist osalema MTÜ Lootuse Küla 10kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis. Roman Gavrontšuk osales nimetatud programmis. Vaatamata sellele tekkis Roman Gavrontšukil tagasilangus ja ta alustas uuesti narkootikumide tarvitamist. Seega ei võimaldanud Roman Gavrontšukil ka ajutine elukeskkonnavahetus koos aktiivse rehabilitatsiooniga vabaneda varasemast tutvusringkonnast. Roman Gavrontšuk on kohtule selgitanud, et tagasilangusteni on teda viinud eelkõige tutvusringkond. Vabanemise korral on Roman Gavrontšukil esialgu võimalus töötada xxxxxxxxxxxxxxxxx. Pärast elektroonilise järelevalve kohaldamise lõppemist oleks Roman Gavrontšukil võimalus tööle asuda xxxxxxxxxxxxxxxs (ehitusettevõte) sisetöödele. Seega on Roman Gavrontšukil võimalus vabanemise korral saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. See võimaldab omakorda äraelamist, aga ka maandada uute kuritegude toimepanemise riske, kuna Roman Gavrontšuk on kuriteod toime

pannud tingituna narkosõltuvusest ja materiaalse kasu saamise eesmärgil. K-Raha andmetel on Roman Gavrontšukil rahalisi nõudeid ligikaudu 20 165 euro ulatuses ja vabanemisfondis üksnes 83,11 eurot. Lisaks on Roman Gavrontšukil ülalpidamist vajav alaealine laps.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.