Kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. novembri 2017 määrusega jäeti F.N vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. Kohus tõi välja, et esinevad formaalsed eeldused F.N-i vabastamiseks karistuse kandmiselt. Materiaalsete aluste kohta märkis kohus järgmist. F.N-i domineerivaks kuriteoliigiks on olnud avaliku korra raske rikkumine. See on keskmise raskusega kuritegu. Seega ei eelda F.N-i vabastamine väga suurt edaspidise õiguskuuleka elu tõenäosust, ent see tõenäosus peab olema võrdlemisi kõrge. F.N-i puhul see nii ei ole. Kohus tuvastas, et F.N-i õiguskuuleka elu kasuks räägivad töökoha olemasolu, mis vähendaks jõudeaega, mis võiks muidu kuluda näiteks alkoholi tarvitamisele. Teiseks vähendaks sissetulek vajadust hankida raha kuritegelikul moel. Ka vanaema juurde elama asumine võib vähendada uute kuritegude riski, sest vanaema tugi ja kohalolek võivad hoida F.N-i kainena. See omakorda vähendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Samas ei ole sissetuleku olemasolu uute kuritegude ohtu silmas pidades kuigi oluline, kuivõrd üldjuhul ei ole F.N sooritanud kuritegusid raha saamiseks. Vanaemaga on ta aga elanud ka enne, ent on sellele vaatamata kuritegusid toime pannud. Kohus leidis, et positiivsed asjaolud ei võimalda väita, et F.N-i edasine elu oleks kuritegevusvaba. Nimelt on teda vaatamata noorele eale korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta on juba neljandat korda vanglas. Varasemad vangistused ei ole teda õiguskuulekale teele suunanud. Isegi kui sotsiaalprogrammid oleks võimalik läbida vabaduses, poleks F.N neid vanglast välja minnes läbinud ja seetõttu ei ole kuidagi tema retsidiivsusohtu maandatud. Kohut ei veennud seegi, et F.N on vangistuse jooksul vanemaks saanud ja seetõttu väidetavalt muutunud. Kriminoloogiline statistika näitab tõepoolest, et vanemad inimesed panevad vähem kuritegusid toime kui noored, ent 14 kuud inimese arengus ei ole kuigivõrd pikk aeg eeldamaks, et 25-aastasena on F.N hoopis teistsuguse iseloomuga kui 23 või 24 aastasena. Tähtsaks pidas kohus F.N-i aastatepikkust alkoholiprobleemi, mis on teda korduvalt suunanud kuritegusid toime panema. Ehkki F.N lubas kohtule, et läheb alkoholiravile, ütles ta enne seda nii vanglaametnikele kui kohtule, et saab alkoholi kuritarvitamisest hoidumisega ise hakkama. Kohtu hinnangul tähendab see, et F.N ei adu täiel määral alkoholiprobleemi ulatust. Kohus leidis, et kui inimene ei soovi väga kindlalt alkoholi tarbimisest võitu saada, ei aita teda ka ravi. Vabastamist ei tingi ka asjaolu, et varem ei ole F.N-i ennetähtaegselt vabastatud. Ta on olnud katseajal, ent on sooritanud nii uue kuriteo kui rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Ei ole põhjust arvata, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll on kuidagi tõhusam, kui muudel alustel kehtestatud katseaeg või käitumiskontroll.

5.2 Varasemate kuritegude soodusteguriks on olnud alkohol. F.N on valmis minema alkoholivastasele ravile, kui kohus talle selle kohustuse paneb. Kuna F.N on vangistuses viibinud 14 kuud ja olnud alkoholist eemal, siis ta ei vaja alkoholi. 5.3 Positiivseks saab pidada töökoha olemasolu, mis tagab kindla sissetuleku ja hoiab kuritegude toimepanemisest eemal. Elama läheb F.N vanaema juurde, kes on teda vangistuses toetanud ning on nõus aitama ka ennetähtaegse vabastamise korral. F.N on vanaemaga head ja lähedased suhted. Viimane on kinnitanud, et tema juures elades F.N alkoholiga probleeme ei olnud. 5.4 F.N on head suhted ka Saksamaal elava õe ja vennaga. Eeldused, et F.N vabanemisel uut kuritegu toime ei pane, on seega olemas ning karistus on oma eesmärgi täitnud. F.N soovib elada seaduskuulekat elu, asuda tööle ja loobuda alkoholist. 5.5 F.N-i ei ole varem tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. See oleks aga oluliselt mõjusam kui tingimisi vangistuse puhul, sest isik vabaneb vangistusest ennetähtaegselt ja vangistuse olemus on tal ehedalt ja vahetult meeles, nagu ka teadmine, et vähimgi eksimus tähendab vanglasse naasmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus jätab kaebused rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.

KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).

võiks kasutada palju otstarbekamalt (F.N soovib olla toeks vanaemale, töötada, elada seaduskuulekat elu). Küll aga on isiku varasem elukäik näidanud, et ehkki F.N suudab olla teatud aja uusi kuritegusid toime panemata, tabab teda taas tagasilangus, mille põhjustajaks võivad olla näiteks määruskaebuses esile toodud põhjused: alkoholi tarvitamine, majanduslikud raskused ja puudulik probleemilahendusoskus. F.N-i varasemast elukäigust nähtub, et kui tal probleemid tekivad, ei aita ka see, et olemas on kindel elukoht ja lähedase inimese toetus. F.N-i on vaatamata tema noorele eale korduvalt karistatud (kehtivaid kriminaalkaristusi on 6), mistõttu suhtub ringkonnakohus süüdlase lubadustesse umbusuga. Kahtlemata tuleb nõustuda ka maakohtu seisukohaga, et kuna senini ei ole F.N-i probleemkäitumisega vangistuses tegeletud, ei oleks vanglast välja minnes kuidagi maandatud temast tulenev retsidiivsusoht. I astme kohtu seisukohaga nõustuvalt leiab ka kohtukolleegium, et uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on F.N-i puhul võrdlemisi tõenäoline. Ka kohtupraktikas on täheldatav, et suurem on retsidiivsusoht varem kriminaalkorras karistatud isikute hulgas. Ringkonnakohus kahtleb, et just praeguseks on ära kantud 14 kuu pikkune F.N-i vaateid oluliselt muutnud ning et ta korduva karistatuse tõttu on jõudnud veendumusele, et soovib edaspidi elada seaduskuulekat elu. Alust sellises väites kahelda annab asjaolu, et F.N-i puhul on ohtlikkust ja riski täheldatud pooltes hinnatavates kategooriates, nagu töö- ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, sõltuvusprobleemid ja mõtlemine ning käitumine. Apellatsioonikohus leiab, et ka elektrooniline valve ei oleks käesoleval juhul uute kuritegude ärahoidmise seisukohast piisav meede.

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.