Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

sotsiaalprogrammis "Agressiivsuse asendamise treening", läbis sotsiaalprogrammi. Sotsiaalprogrammi läbiviija tagasiside kohaselt oli kõik tunnid kohal. Osales formaalselt, küsimustele vastas, kõik kodused ülesanded olid tehtud. Mõistab probleeme, on oma arvamusega ja ta ei soovi, et teised oma arvamust talle peale suruks; 05.05.2014 kuni 28.08.2014 õppis riigikeelt B2-tasemel, läbis kursuse ja sooritas koolieksami tulemusele 68% 100-st. SA Innove riiklikku eesti keele eksamit positiivselt ei sooritanud; ajavahemikul 01.09.2014 kuni 18.06.2015 õppis üldhariduskoolis ja lõpetas 10. klassi; 27.03.2015 alustas psühholoogilist nõustamist, mille põhikese keskendus suhetele (sealhulgas suhetele vennaga). Ühtlasi korrati põgusalt varasemalt sotsiaalprogrammis "Agressiivsuse asendamise treening" õpitut. Psühholoogi kokkuvõttena on kinnipeetaval kinnine iseloom, kuid ta osales dialoogis ja arutas käsitletud teemasid; 18.05.2015 kuni 31.08.2015. a kordas ilma tasuta B2-taseme riigikeele kursust, et sooritada üldhariduskoolis edukalt riigieksamid; lõpetas Täiskasvanute Gümnaasiumis 12. klassi, Xxxx üksuse avavanglasse paigutatud alates 15.02.2017. a. Töötas varasemalt ja alates 01.09.2017. a töötab ettevõttes XxxxAS, kuhu on võimalik jääda tööle ka pärast vabanemist, garantiikiri olemas. Vangla 17.10.2017 andmetel tasumata rahalisi nõudeid summas 8132,28 €, vabanemisfondis on 1026,44 €. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 2. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Sergei Feštšenko kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga oma abikaasa ja tema poja juures Tallinnas, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning korteri omanik andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetav loodab vabanemisjärgselt tööd jätkata XxxxASs. Sergei Feštšenko taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab Sergei Feštšenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Sergei Feštšenko võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Feštšenko isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 2-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 1. korda ning tal on 2-korral pannud toime vägivallakuriteo eesmärgiga ohvrit omakohtu korras „õpetada". Vägivalla kasutamine ja kuriteo tagajärjed on muutunud raskemaks - esimesel korral ründas ohvrit üksi ja tekitas kergeid kehavigastusi, teisel korral tungisid kolmekesi ohvrile kallale ning kuritegu lõppes kannatanu surmaga. Soodusteguriks on impulsiivsus. Vangistuses Sergei Feštšenko töötab, osales riigikeele kursustel, läbis sotsiaalprogrammi, kuid läbiviija tagasiside kohaselt osales formaalselt, kuna isik on oma arvamusega ega soovi, et teised oma arvamust talle peale suruks. Isik on võrdlemisi kõrge enesehinnanguga, mis aga ei põhine üldtunnustatud väärtustel ja läheb vastuollu kehtiva korraga. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tal 2.

Vanglamaterjalide kohaselt Sergei Feštšenko oma suhteliselt jäikade põhimõtete tõttu ei allu kergesti mõjutustele, pigem omab liidriomadusi. Kinnipeetav ei hooli teiste heaolust, kui kannatanute tegevus läheb vastuollu tema põhimõtetega. Sellisel juhul on suur tõenäosus riskikäitumiseks. Kuriteo on toime pannud teisi kuriteosse kaasates, juhtis n.ö kuriteo toimepanemist. Kinnipeetav tunneb sisemist vajadust teistele inimestele õpetust anda, kui keegi on tema arvates halvasti käitunud ning selle õpetuse andmise raames on valmis kasutama kuritegelikke võtteid, mis tema arvates on sellistes olukordades täiesti õigustatud. Sellisest käitumisest võib järeldada, et kinnipeetav pooldab teatavaid kriminaalseid hoiakuid. Suhtumine vanglateenistuse ametnikesse sõltub kinnipeetava vajadustest ja eesmärkidest. Kuna kriminaalhoolduse nõuded ei ühtinud isiku enda eelistustega loobus nende täitmisest, uue kuriteo pani toime katseajal. Ühiskonnas kehtivaid reegleid aktsepteerib valikuliselt, leiab õigustusi omakohtule, näiteks vägistajate ja laste ahistajate suhtes. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks, ohustatud on avalikkus ning ohustatud on isikud, kes on kinnipeetava hinnangul alatult/vääralt käitunud ja keda on vaja karistada. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, mille tagajärjeks võib olla kannatanu surm. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 17 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 20 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 7 aastat on pannud Sergei Feštšenko mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Sergei Feštšenkol on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Tallinnas, kuhu on võimalik paigaldada ka elektrooniline järelevalve seade. Samuti on tal olemas lähedased toetavad isikud ja töökoht. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Sergei Feštšenko tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Sergei Feštšenkole võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava vanglast vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla toetavad ka prokurör ja Vangla. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Sergei Feštšenko, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.