Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
24. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-05-1000
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 26. oktoobri 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Heigo Jaanson (isikukood 38609180224), määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 26. oktoobri 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
inimeste elule ja tervisele. Aprillis 2005 pani H. Jaanson toime röövimise (pärast kannatanule kruvikeeraja ja kiviga vigastuste tekitamist võttis ära kannatanu koti isiklike asjadega) ning avaliku korra raske rikkumise (lõi kannatanut käte ja jalgade ning taskunoaga). Ligikaudu kuu aega hiljem aga sooritas kahe inimese mõrva. Hinnanud toimepandud kuritegude asjaolusid, leidis kohus, et ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepanduga. Positiivsete asjaoludena arvestas kohus, et H. Jaanson on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes (sotsiaalprogrammid, keskhariduse omandamine, psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtul käimine, tööhõives osalemine ning keevitaja elukutse omandamine) ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ehkki H. Jaansonile on vangistuse jooksul korduvalt määratud distsiplinaarkaristusi ja täiendavaid julgeolekuabinõusid, näitab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, et ta on suuteline oma käitumist muutma ning järgima soovi korral kehtestatud nõudeid. Vabanemisjärgselt on H. Jaansonil elukoht ja lähedaste toetus. Vabanemise korral tal kindel töökoht puudub, mis oleks aga oluline, et võimaldada isiku paremat ja tulemuslikumat resotsialiseerumist. Teatava sissetuleku tagab xxx. H. Jaanson loodab tööd saada keevitajana. Kohus kaalus kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, ent leidis, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei oleks põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Eelkõige ei võimalda vabastamist kuriteo toimepanemise asjaolud, aga osaliselt ka vabanemisjärgsed elutingimused. Kohtu hinnangul ei ole senini ärakantud karistus proportsionaalne toimepandud kuritegudega ja ühiskonna õiglustundega.
Ringkonnakohus jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
kuritegude kui ka mõrva (H. Jaanson tappis tahtlikult ühe kannatanu lüües teda korduvalt noaga selga, tekitades talle eluohtlikke tervisekahjustusi ning lõikas noaga läbi kõri ning teise kannatanu lüües talle kirvega mitu korda pähe, mitu korda noaga kõhtu ja lõikas noaga läbi kõri) puhul võib öelda, et H. Jaanson võib olla äärmiselt vägivaldne. Seega ei ole isiku varasemat elukäiku ja toimepandud kuriteo asjaolusid arvestades välistatud uute kuritegude toimepanemine, ehkki riskikäitumisega on vangistuses tegeletud. Seda enam, et vaatamata paljudele läbitud sotsiaalprogrammidele on vangla praegusel ajal H. Jaansoni ennetähtaegset vabastamist mittetoetaval seisukohal.
/allkiri/
/allkiri/
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.