Viru Maakohus
Toimiku number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik
1-17-6978 23. november 2017 Jõhvi kohtumajas
Kohtuistungi sekretär Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Kriminaalhooldusametnik Kohtuistungi aeg
Larissa Prokopenko Ingrid Koddo Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse 10.11.2017 erakorraline ettekanne G.P-le Viru Maakohtu 20.07.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks G.P, isikukood xxx, elukoht xxx, ei tööta Ando Pajo 23.11.2017
Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud ning kandmata jäänud karistus täitmisele, kuna G.P hoidub kõrvale ÜKT-st, ei ilmu registreerimisele ei ela kindlaksmääratud kohas ega taotle luba eelneva elukoha vahetuseks. G.P tunnistati süüdi Viru Maakohtu 20.07.2017 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistati KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel 6 kuu 24 päeva vangistusega. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 204 tunni ulatuses. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 12 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel pidi G.P järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1-6, sätestatule. G.P on talle täitmiseks määratud 204 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud 26 tundi. Sooritamata on tema poolt 178 tundi üldkasulikku tööd. 30.08.2017 seletuses kirjutab, et ei saanud tulla kriminaalhooldusametniku juurde esmakohtumisele ja registreerima mulle koju saadetud kutsete peale kuna olin xxx sugulaste juures külas. Esimesel registreerimisel 30.08.2017 kriminaalhooldusametniku poolt selgitati G.P-le kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning ÜKT eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga (allkirjastatud) ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Hooldusalusele on selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise korda. G.P-le tutvustati ÜKT esmast ajakava ja tema poolt allkirjastatud. Üldkasuliku töö ajakavad on koostatud:30.08.2017 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 22 tunni ÜKT sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses 31.08.2017-13.09.2017. Hooldusalune sooritas 14 tundi. Alates 11.09.2017 enam tunde tegema ei läinud kuna asus ametlikult tööle.
12.09.2017 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 8 tunni ÜKT sooritamiseks MTÜ Aktiviseerimiskeskuses Tulevik 16.09.2017 ja 24.09.2017. Hooldusalune sooritas 8 tundi. 26.09.2017 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 8 tunni ÜKT sooritamiseks MTÜ Aktiviseerimiskeskuses Tulevik 01.10.2017 ja 08.10.2017. Hooldusalune sooritas 4 tundi ja 08.10.2017 teadmata põhjusel tunde tegema ei läinud. Hooldusalune ei tulnud 16.10.2017 registreerimisele. Samal päeval oli talle saadetud kutse tulla registreerima 20.10.2017, kuid ei tulnud. Kriminaalhooldusametnik korduvalt helistas hooldusaluse telefoni numbril, kuid keegi ei vastanud. 31.10.2017 helistati politseist J. R. poolt ja teavitatud, et G.P oli purjus ja toimetatud tema elukohta xxx. 31.10.2017 kell 17.40 oli t ehtud kodukülastus hooldusaluse uuel elukoha aadressil: xxx. G.P oli kodus, kuid üle keha värises. Rääkis, et elab nüüd siin ja korter on tema vennanaise M. O. oma. Elab selles korteris üksinda. Hooldusalusele oli selgitatud rikkumiste tagajärgi ja ta andis kriminaalhooldusametnikule lubaduse tulla järgmisel päeval 01.11.2017 registreerima, kuid ei ilmunud. 31.10.2017 oli saadetud hooldusalusele ka kutse tulla registreerimisele 02.11.2017, kuid hooldusalune ei ilmunud. 07.11.2017 oli saadetud teine kutse tulla registreerimisele 09.11.2017, kuid kohale ei ilmunud. G.P ei ole teavitanud kriminaalhooldusametnikku oma uuest elukohast ega taotlenud luba elukoha vahetuseks. G.P ei reageeri kriminaalhooldusametniku poolt saadetud kutsetele ja hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. G.P on esitanud kriminaalhooldusametnikule töölepingu nr 5326 töötamise kohta xxx AS. Tööle asumise kuupäev 11.09.2017. Kriminaalhooldusametnik helistas 17.10.2017 hooldusaluse töökohta ja sain seal infot, et G.P käis viimati tööl 05.10.2017 ja teavitas, et on kõhugripis ning ei ole rohkem tööle tulnud. Karistusregistri andmetel on sooritanud kriminaalhoolduse ajal 1 väärteo: Otsuse tegija: Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuur Jõhvi politseijaoskond Patrullitalitus Patrulligrupp II Asja number: 244017007288 Otsuse kuupäev: 12.10.2017 Jõustumise kuupäev: 28.10.2017 KarS § 262 lg 1 Rahatrahv 16,00 EUR / 4 TÜ Jõustunud Hooldusalune G.P ei ilmu registreerimise, ei taotle luba elukoha vahetuseks ja hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Tema kõrvalehoidmine kriminaalhooldusest näitab, et G.P ei ole teinud temale kohtu poolt määratud karistusest õigeid järeldusi ega ole valmis koostööks kriminaalhooldusametnikuga. KrMS § 428 lg 2 kohaselt, üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. G.P selgitas kohtus, et rikkumistega on ta nõus. Krisminaalhooldusametnik jäi oma erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Asja materjalidest nähtub, et G.P karistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole täitnud eesmärki. Karistus 6 kuud 24 päeva vangistust oli asendatud 204 tunni üldkasuliku tööga, millest ta on teinud 26 tundi üldkasulikku tööd, tegemata on 178 tundi. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu ei ole temale määratud karistusest piisavaid järeldusi teinud, jätnud täitmata registreerimisele ilmumise kohustuse ning pole sooritanud ÜKTd ajakohaselt. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine ÜKT sooritamisega, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Lisaks ei ilmu G.P registreerimisele vaatamata korduvatele kutsetele. Viimati käis ta registreerimas 26.09.2017 (tl 116). Peale selle vahetas ta kriminaalhooldusametnikult luba küsimata elukohta ning ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku oma uuest elukohast. Tema uuest elukohast teavitas kriminaalhooldusametnikku politsei, kes oli purjus G.P tema koju toimetanud. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle mõistetud karistust. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist. Kuna isik ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ja sooritada ÜKT tunde, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnetunud. Süüdimõistetu on rikkunud talle pandud kohustust sooritada määratud tähtaegadel ÜKT-d, samuti registreerimisele ilmumise kohustust, ei ela kindlaksmääratud kohas, ei küsinud luba elukoha vahetamiseks ning see on toimunud süüdimõistetu süül. Vangistuse asendamine ÜKT-ga kuulub tühistamisele ja G.P tuleb saata karistust kandma. KarS § 69 lg 6 alusel tuleb täitmisele pöörata G.P-le mõistetud ärakandmata karistus vangistus 5 kuud 28 päeva. Juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Ando Pajo taotlus G.P-le Viru Maakohtu 20.07.2017 kohtuotsusega mõistetud kandamata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata karistuse ärakandmata osa, 5 kuud 28 päeva, täitmisele, saata süüdimõistetu karistust kandma. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus G.P-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks G.P vanglasse saabumise aeg. Kui G.P ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, kohaldada tema suhtes sundtoomist KrMS § 139 lg 1, lg 2 p 3 alusel. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.