Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtuasja number
1-17-1515
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Merike Erisalu, tõlk Olga Nõmmemees
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid R.D ́i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla
Asja läbivaatamise kuupäev
20.11.2017 avalikul videokohtuistungil
Süüdimõistetu
R.D, isikukood XXX, xxx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras: Jätta R.D vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määrused ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. R.D tunnistati süüdi Viru Maakohtu 25.05.2017 otsusega KarS § 424 järgi ja karistati 10 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusele 10 (kümme) kuud vangistust Viru Maakohtu 02.11.2016 otsusega mõistetud karistus 1
(üks) aasta vangistust ja liitkaristuseks mõista R.D-le 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 03.04.2017 ja lõpp 03.02.2019. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 13.11.2017. R.D andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa, tl 13). Kinnipidamisasutusest R.D kohta koostatud iseloomutuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud 12 korda ja viibib vangistuses 6 korda. R.D osaleb alates 16.10.2017 xxx. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel soovib elama asuda xxx. Korteri omanik T. A. on andnud nõusoleku, et käesolevasse korterisse saab paigaldada elektroonilise järelevalve seadet. Abikaasa T. A.on andnud nõusoleku, et kinnipeetav võib vabaneda kõnealusesse korterisse. Isikul on kehtiv elamisloakaart kehtivusega 26.12.2021. Süüdimõistetul on xxx klassi haridust. Erinevate kutseoskuste (xxx) väljaõppe saanud töötamise käigus. Riigikeelt ei valda. Isik ei näe oma vanuses hariduse täiendamises mingeid eeliseid. Kinnipeetav on pikemalt töötanud xxxs. Vahetult enne vangistust töötas xxxametikohal, töökoht oli mitteametlik. Peale vangistust on isikul olemas garanteeritud töökoht xxx mis tegeleb loomakasvatusega. TÄITSe andmetel on isikul rahalisi nõudeid 9422,65 eurot. Isikut on karistatud kolm korda varguste eest ning väidetavalt ei ole need sooritatud majandusliku kasusaamise eesmärgil. Kinnipeetaval on abikaasaga head suhted ja nad suhtlevad telefoni ja kokkusaamiste teel. Neil on kaks ühist täiskasvanut last. Isikuga läbiviidud vestlusest ilmneb, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Isik ei hooli oma tegude tagajärgedest, on süstemaatiline õigusrikkuja. Riskivat ja hoolimatut elustiili iseloomustab sõltuvusainete tarvitamine, korduvad kriminaal- ja väärteod. Teatud olukordades võib alkoholi tarvitamine kutsuda esile agressiivse käitumise. Kriminaalhooldusel olles rikkus talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Alkoholi näol risk ja ohtlikus olemas. Õigusrikkumine on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav eitab alkoholi sõltuvust. Isik ei tunnista ega hooli kahjust, mida alkoholi kuritarvitamine põhjustab tema isiklikule elule või tervisele. Isik ei näe vajadust alkoholi tarbimist piirata ning puudub motivatsioon muutuda. Varasemad õigusrikkumised on toime pandud alkoholijoobes. Meditsiiniosakonna andmetel isikul on diagnoositud alkoholi sõltuvus. Vanglal puuduvad andmed, et isik oleks narkootikume tarvitanud. Isikule ei ole diagnoositud kroonilisi haigusi. Tervislik seisund on väidetavalt hea ja ravimeid ei tarvita. Kinnipeetav kordab oma vigu, ei lahenda oma probleeme sihipäraselt, väldib nendega tegelemist. Süüdistab oma ebaõnnestumistes teisi ja lahendab oma probleeme kuritegelikul viisil. Isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele ja elab põhimõtteliselt üks päev korraga. Vangla hinnangul on isik ohtlik avalikkusele. Oht seisneb võimaliku eluohtliku vigastuse tekitamises, vägivalda kasutades vastuhakkamisega võimuesindajale, alkoholijoobes juhtimisele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 21%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 32 %. Arvestades kinnipeetava uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoreid toetab Viru Vangla R.D vabastamist ennetähtaegselt. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt R.D on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla elukohta xxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Lähedastest on isikul abikaasa T. A.a, ema A. A., poeg R. A. ja tütar A. .O Abikaasa s õnul on kinnipeetaval lähedastega head suhted, suheldakse nii telefoniteel kui külastamiste teel
vanglas. Abikaasa tunnistas, et kodus on esinenud küll erinevaid probleeme, aga ta ootab oma meest koju. Abikaasa avaldas, et kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega. Peale vangistusest vabanemist on kinnipeetaval garanteeritud töökoht firmas xxx, mis tegeleb loomakasvatusega. A.H. on kinnitanud, et garanteerib kinnipeetavale peale vanglast vabanemist töökoha. Rahvastikuregistri andmetel omab kinnipeetav kehtivat elamisloakaarti tähtajaga 26.12.2021. Varasemalt on R.D olnud korduvalt kriminaalkorras karistatud erinevate kuritegude eest. Viiel korral on isikut karistatud joobes juhtimise eest. Lisaks on varasemalt karistatud varguse, huligaansuse, vägistamise ja mootorsõiduki ärandamise eest. Viimati oli määratud kriminaalhooldusele 02.11.2016.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega KarS § 424 järgi. Kriminaalhooldusel olles rikkus talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi mis tuvastati registreerimise käigus. Karistus pöörati täitmisele ja seda karistust kannab käeoleva ajani. Prokurör teatab, et ei soovi võtta osa R.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, R.D ennetähtaegset vabastamist. R.D selgitas kohtuistungil, et ta taotleb enda vabsatamist ja on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Ta soovib alustada seadusekuuleka eluga, talle on tagatud töökoht ja lähedaste toetus. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et R.D tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. R.D on 11 klassi haridust. Isik on omandanud erinevad kutseoskused ( ehitaja, santehniku ja masinist) väljaõppe töötamise käigus. Isikul on peale vabanemist garanteeritud töökoht firmas Nurme Barbara. Isikul on peale vabanemist olemas elukoht ja toetav tugivõrgustik abikaasa, tütar ja poeg. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on neli kehtivat kriminaalkaristust. Kõik kehtivad kriminaalkaristused on joobes juhtimise eest. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu karistust joobes juhtimise eest. Kehtivaid väärteokaristusi on seitse, LS § 239 lg 1 p 2, LS § 201 lg 1; LS § 242 lg 1; LS § 224 lg 2, KPS § 23(1) lg 1, TS kuni 30.06.2017 § 73 lg 1, KarS § 218 lg 1 järgi.
Kinnipeetav on vangistuses osalenud alates 27.07.2017 sotsisaalprogrammis Eluviisitreening. Süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetul on tähtajaline elamisloakaart kehtivusega kuni 26.12.2021. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele ja omanik on nõus isiku sinna elama asumisega. Vabanemisjärgne töökoht on garanteeritud ettevõttes firmas xxx. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Samuti on positiivselt tervitatav tööhõives osalemine ja sotsiaalsetes tegevustes tegutsemine. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Esmalt tuleb tähele panna, et kehtiva kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-191-06 p 8.1). See tingimus on täidetud (süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused). On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 03.02.2019, s.o 1 aasta 4 kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Seega ei teki kohtul veendumust, et 7 kuuline vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Seda enam, kui praeguseks hetkeks on isiku individuaalses täitmiskavas viidud isikuga läbi üks sotsiaalprogramm. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elu- ja töökoht, lähedaste olemasolu ning tööhõives osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Seda enam, et kinnipeetav ise ei tunnista oma alkoholiprobleemi. Vangla iseloomustuse kohaselt isik ei näe vajadust, et vähendada alkoholi tarbimist, kuigi meditsiiniosakonna andmetel on isikule diagnoositud alkoholi sõltuvus. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt ka katseaja tõttu ähvardada pikaajalise vangistuse tõttu, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kriminaalhooldusametniku andmetel on isik korduvalt kriminaalhoolduse all olnud ja ikka jätkab kuritegude toimepanemisega. Seega on kohtule alust arvata, et vaatamata heale käitumisele vanglas ja võimalustele vabaduses, ei ole kriminaalhooldus see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Isiku käitumise muster on välja kujunenud. Isik on pikema ajal jooksul olnud orienteerunud kuritegude toimepanemisele ja kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu R.D temale Viru Maakohtu 25.05.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /
Inna Kirsipuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.