Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtuasja number
1-14-5131
Kohtukoosseis
kohtunik Inna Kirsipuu
Sekretär
Merike Erisalu, tõlk Olga Nõmmemees
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Vadim Latohhini tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
20.11.2017 avalikul videokohtuistungil
Süüdimõistetu
Vadim Latohhin, isikukood 38312100211, xxx
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras: Jätta Vadim Latohhin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.10.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Latohhini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vadim Latohhin tunnistati süüdi Harju Maakohtu 27.06.2014 KarS § 184 lg 1 järgi ja karistatud KarS § 68 lg 1 ja § 74 lg 1,3 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 7 kuud 28 päeva katseajaga 2 aastat 6 kuud. Harju Maakohtu 25.05.2016 määrusega pöörati mõistetud karistus täitmisele. Karistuse kandmise algus 16.05.2016 ja lõpp 13.01.2018. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 03.11.2017.
1(7)
Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on V.Latohhinit kriminaalkorras karistatud neljal korral. Kõik kuriteod on erinevad kuid seotud materiaalse kasu saamise eesmärgiga ja uimasti ainete tarbimisega. V.Latohhin on osalenud sõltlaste rühmas 30.09.2016-11.11.2016 ja sõltuvusteemalises programmis xxx. V.Latohhin on vangistuse jooksul töötanud majandustöödel ning lisaks on osalenud eluviisitreeningu jätkutegevuses, ITK alusel vestluses psühholoogiga ja analüüsi- ja probleemilahendamise oskuse arendamise individuaalvestluses. Vestluse käigus oli isik väga enesekindel ja arvab, et temal on kõik korras. Isik peab ainsaks probleemiks seda, et ta on preagu vanglas. V.Latohhinil puuduvad elus eesmärgid ja on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning seepärast tuli vanglasse. V.Latohhinil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas kinnipeetav ema ja kasuisaga xxx. Peale vabanemist asub elama xxx. Korterituba on rahuldavas korras ja selles on elamiseks esmavajalik sisustus, kus köök ja WC on koridori peale ühine. Pesemisvõimalused on lähedalasuvas saunas. Vabanemisel asub korterisse elama üksinda ja vanemad eeldavad, et isik hakkab kommunaalmakseid peale tööle asumist ise tasuma.Tähtajaline elamisloakaart kehtib kuni 10.02.2020. V.Latohhinil on omandatud põhiharidus. Lisaks on V.Latohhin läbinud kahenädalased koostelukksepa kursused xxx ning xxx xxx ja xxx kursused. V.Latohhin on terve elu töötanud xxx Riigikeelt ei valda ja seda õppida ei soovi. V.Latohhini enda sõnul on ta elu jooksul praktiliselt alati töötanud ja enamuse ajast mitteametlikult. 03.04.2016 sõlmis V.Latohhin xxxtöölepingu firma xxxga ning isik oli vaatamata kriminaalhooldaja keelule tööl xxx Varem on V.Latohhin xxxl. Enne seda töötas erinevates ehitusfirmades. Töötamises on olnud vaheajad, mil tegi juhutöid. Töötamist ja toimetulekut mõjutab narkosõltuvus. Peale vabanemist väidetavalt töökoht xxx, kuid kriminaalhooldajal polnud võimalik seda kontrollida. Kasuisa võib proovida isikul saada xxx juurde tööle. Rahalisi nõudeid 2791,61 eurot. Vanglas töötab majandustöödel. V.Latohhini lähedasteks on ema O. K., kasuisa A. K. ja õde T. L.. Perekonnas suhted on väidetavalt head ja toetavad. V.Latohhin on elanud vabaabielus N. S.a, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud narkosõltlane. Enda sõnul on suhted katkestanud. Seoses narkosõltuvusega on suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikud. Püüdis oma elustiili muuta, võttes vastu pakkumise minna xxx tööle, kuid rikkus sellega kriminaalhoolduse nõudeid ja karistus pöörati täitmisele. V.Latohhini enda sõnul tarbis alkoholi harva ja mõõdukalt, kuid tunnistab, et varem olid suured tülid vanematega tema alkoholi kuritarvitamise pärast. V.Latohhin on karistatud motoorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest nii väärteo kui ka kriminaalkorras. V.Latohhinil on vanglas tuvastatud narkosõltuvus. Varem on proovinud kanepit, ecstasyt, amfetamiini. Probleemid tekkisid narkootikumide tarvitamisega 2012.a, mil elas koos N. . Koos temaga hakkas fentanüüli tarvitama. Läbis võõrutusravi xxx, kuid toimus tagasilangus. Varasema katseaja jooksul on olnud 2 NPALS rikkumist. Viimasel katseajal tuli kahel korral registreerima olles narkojoobes. V.Latohhin hindab oma tervist heaks, krooniliste haiguste olemasolu eitab. V.Latohhin on konkreetse ja lihtsa mõtlemisega. V.Latohhinil on probleemide lahendamise oskus on nõrk ning on ka raskusi prioriteetide seadmise ja eesmärkide püstitamisega. Ei ole mõelnud narkootikume kahjulikkusest ühiskonnale. Tunnistab probleeme, kuid ei hinda neid alati objektiivselt. V.Latohhin on väga enesekindel ja arvab, et temal kõik korras. V.Latohhin ei õigusta kuritegusid ja subkultuurilisi seisukohti ei väljenda. Isik ei taju narkokuritegude laiemat mõju ühiskonnale ja näeb ainult kahju mida on endale teinud. Muutumisvajadusest räägib tingivas kõneviisis, mis ei väljenda aktiivset soovi. On narkootikumide tarvitamisega rikkunud varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid. Vangla hinnangul on V.Latohhini puhul ohustatud turvaline liiklus ja rahvatervis. Oht seisneb ühiskonna tervise ohustamises narkootikumide levikule kaasa aitamisega ja joobes juhtimisega. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik ei muuda oma narkootikumide ja alkoholi tarbimist, elustiili ja suhtlusringkonda ning samuti kui isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele.
2(7)
Tema puhul suurendab riski alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning töötuse periood. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 30 %. Arvestades eeltoodust toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on V.Latohhini lähedasteks inimesteks ema O. K., kasuisa A.K. ja õde T. L.. Ema ja kasuisa sõnul on V.Latohhinil kõigi lähedastega säilinud head suhted. Vanglas viibimise ajal helistab V.Latohhin emale ja õele. Vanemad ei ole V.Latohhiniga kokkusaamistel käinud, sest suhtuvad taunivalt tema käitumisse, mis viis ta vanglakaristuseni. Vadim Latohhini bioloogiline isa A. L. on surnud. Rahvastikuregistri andmete järgi on Vadim Latohhin vallaline. Ema ja kasuisa sõnul oli V.Latohhinil enne vangistust umbes aasta vältel suhe N., kellega elasid umbes kolm kuud koos ema ja kasuisa juures. Mõlemad tarvitasid narkootikume. N. sündis tütar, kuid pole kindlalt teada, kas lapse isa on Vadim Latohhin. Ema ja kasuisa arvasid, et V.Latohhinil on selliseid sõpru ja tuttavaid, kes võivad talle peale vabanemist negatiivset mõju avaldada ja uuesti narkootiliste ainete tarvitamisele kallutada. Ühe negatiivset mõju osutada võiva isikuna nimetasid kinnipeetava vanemad N., kes tarvitas samuti narkootikume ning kes sai vanglakaristuse enne V.Latohhinit ja viibib käesoleva ajani vangistuses. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda xxx. Kodukülastuse käigus 21.09.2017 selgus, et tegemist on endisel ühiselamuga. Ema ja kasuisa on kinnipeetavale ostnud sinna ühe toa, et ta saaks omaette elada. Tuba on rahuldavas korras ja selles on elamiseks esmavajalik sisustus. Köök ja WC on koridori peal ühine. Dušširuumi ei ole. Vanemad arvasid, et poeg saaks käia lähedalasuvas saunas. Kinnistusregistri andmetel on toa omanikud A. K. ja O. K.a. Käesoleval ajal ei ela toas kedagi, Vadim Latohhin hakkaks vabanemise järgselt elama seal üksinda. Ennetähtaegse vabanemie korral puudub V.Latohhinil garanteeritud töökoht. Vangla päringus on märgitud vabanemisjärgseks töökohaks xxx. Kriminaalhooldaja leidis e-äriregistrist kaks firma telefoninumbrit ja helistas korduvalt, kuid keegi ei vastanud. Seetõttu ei olnud võimalik kontrollida, kas V.Latohhinil oleks võimalik sellesse firmasse tööle saada. Vanemad on nõus V.Latohhinit vabanemise järgselt kuni töölesaamiseni toetama mitterahaliselt, ostma süüa ja esmatarbevahendeid, kuid raha nad ei julge talle anda. Vadim Latohhinit on riskihindamise andmetel karistatud kriminaalkorras 4 korda: 2004.aastal KarS § 215, 2007.aastal KarS § 424, 2012.aastal KarS §199, 2014.aastal KarS § 184 järgi. Kõikidel kordadel mõisteti tingimisi vangistus ja käitumiskontroll. Läbis esimesed kolm käitumiskontrolli, kuid tema seadusekuulekas toimetulek nende ajal ei paranenud. Viimast ei läbinud, rikkus kohustust mitte tarvitada narkootikume ja sõitis ilma loata Prantsusmaale ega tulnud registeerimistele ja seejärel karistus pöörati täitmisele. A.Latohhini vanemad rääkisid, et alkoholi V.Latohhin tarvitas, kuid liigtarvitamist ei ole nad täheldanud, aga teavad V.Latohhini poolt narkootikumide tarvitamisest. Isa arvas, et tarvitama hakkas umbes 25-aastaselt koos sõpradega sel ajal kui töötas xxx Vadim Latohhin on enne vangistust olnud kahel korral mitmenädalasel narkosõltuvuse vastasel haiglaravil. Esimesel korral xxx, teisel korral xxx. Vanemate arvates ei olnud ravi tulemuslik ja selles võis olla oma osa suhtlemisel N.. Viimase kriminaalhoolduse ajal läbis mõnuainete tarvitamisest hoidumise motivatsiooni toetava sotsiaalprogrammi xxx, kuid see ei andnud tulemust ning V.Latohhin jätkas narkootikumide tarvitamist. Vanglakaristuse kandmise ajal on osalenud 2016.aastal sõltlaste rühma töös ja 2017.aastal on läbinud uuesti sotsiaalprogrammi Rahvastikuregistri andmetel on Vadim Latohhinil tähtajatu elamisluba ja kuni 31.03.2021 kehtiv välismaalase pass. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes KrMS § 432 lg 33 prokurör ei soovi võtta osa Vadim Latohhini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Vadim Latohhini ennetähtaegset vabastamist. 3(7)
V.Latohhin selgitas, et ta soovib vabaneda enne tähtaega ja loodab lähedaste toetusel hakata elama seadusekuulekalt. Ta soovib loobuda lõplikult narkootikumidest. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et V.Latohhin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isikul on omandatud põhiharidus. Isik on vanglas osalenud sõltlastele mõeldud rühmas ja sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning ITK vetlustel psühholoogiga. Lisaks on isik töötanud vangistuses majandustöödel. Isikul on toetavad suhted lähedastega. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust. Isiku kõik kuriteod on erinevad, kuid seotud materiaalse kasu saamise eesmärgiga ja narkootilisteainete tarbimisega. V.Latohhin ei ole vägivalda kasutanud. Hetkel kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemalt on karistatud ka varguse, asja omavolilise kasutamise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kinnipeetava kuritegude soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Kehtivaid väärteokaristusi on süüdimõistetul 29 ja need on mõistetud NPALS § 15 (1), ÜTS § 85 lg 1, ÜTS § 54 (7) lg 1, KarS § 218 lg 1 järgi. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning karistus pöörati täitmisele. Seega kohus on seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ning järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. V.Latohhini on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti väärteokorras. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. V.Latohhini puhul on tegemist narkosõltlasega, kes on kahel korral viibinud ravil, kuid vaatamata sellele on tekkinud tagasilangus ning kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Süüdimõistetu omab elamisloa kaarti kehtivusega kuni 10.02.2020.
4(7)
Samas tuleb positiivseks lugeda, et süüdimõistetul on olemas toetav tugivõrgustik ema, kasuisa ja õe näol. V.Latohhinil on olemas vabanemisjärgne elukoht. V.Latohhin on vanglas osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ja töötanud vanglas majandustöödel. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib V.Latohhin elama asuda xxx. Korter on ostetud kinnipeetavale tema vanemate poolt ning antud koretrituba on rahuldavas korras ja selles on olemas esmavajalik sisustus. Köök ja WC asuvad koridori peal ühiselt. Pesemisvõimalused kortermajas puuduvad. Positiivse asjaoluna tuleb arvestada, et kinnipeetava ema ja kasuisa on valmis isikut toetama mitterahaliselt, ostes isikule süüa ja esmatarbevahendeid. Seega on V.Latohhinil olemas toetav tugivõrgustik. Veel tuleb positiivseks lugeda, et käesoleva vangistuse jooksul on V.Latohhin läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja osalenud sõltlaste rühmas Lisaks loeb kohus positiivseks asjaoluks, et kinnipeetav on olnud vangistuse jooksul hõivatud majandustöödel. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul V.Latohhini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal on isik kontrollnõudeid rikkunud ja talle mõistetud tingimuslik karistus on täitmisele pööratud oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohtu hinnangul on oluline asjaolu, et kinnipeetav eelneval katseajal tarvitas narkootilisi aineid ning katseajal oli tal kaks selle kohast rikkumist. Seega ei ole kohtu hinnangul välistatud, et isik vanglast vabanemise korral hakkab uuesti tarvitama narkootikume, mis on ka uue kuriteo toime panemise riskifaktoriks, kuna kõik isiku poolt sooritatud kuriteod on seotud narkootikumidega. Kuritegude soodusteguriks on alkohol ja narkootikumid. Ka ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid ning narkosõltlasi. V.Latohhini endine elukaaslane N. S. on samuti narkosõltlane, kes kannab käesoleval hetkel vangla karistust. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kinnipeetava vanemad arvavad, et nende vaheline suhtlus ei ole katkenud. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kohus märgib, et V.Latohhin on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kõik tema kuriteod on seotud materiaalse kasu saamise eesmärgiga ja uimastite tarbimisega. Hetkel kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Tema kuritegude soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Vangla on kinnipeetava kohta koostatud hinnangus avaldanud, et V.Latohhin on ohtlik avalikkusele ühiskonnas ning ohustatud on turvaline liiklus ja rahvatervis. V.Latohhini puhul seisneb oht ühiskonna tervise
5(7)
ohustamises narkootikumide levikule kaasa aitamisega ja joobes juhtimisega. Kohus nõustub vangla hinnanguga, et oht on isiku suhtes kõige tõenäolisem, kui isik ei muuda oma narkootikumide ja alkoholi tarbimist, elustiili ja suhtlusringkonda ning et tema puhul suurendabriski alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning töötuse perioodid. Lisaks tuleks arvestada asjaolu, et kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid 2791,61 eurot. Kohus leiab, et võlanõuded võivad tekitada kinnipeetavale majanduslike raskusi ja viia teda tagasilangusesse, mille tulemusel võib kinnipeetav hakata taas tarvitama narkootikume ja panna toime uue kuriteo. Vangla hinnangul näitavad kinnipeetava korduvad kuriteod ja narkootikumide tarvitamine seda, et isikul on puudulik probleemilahendamiseoskus. Kohtu hinnangul arvestades kinnipeetava varasemat karistatud ja tema ohtlikkust ühiskonnale tuleb järeldada, et isikul on juba välja kujunenud kindel, kriminaalne käitumismuster ja isik on ohtlik ühiskonnale. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus leiab, et V.Latohhini kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 13.01.2018, seega karistuse ärakandmiseni on jäänud vähem kui kaks kuud. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, töötamine vangistuses majandustöödel, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine vangistuses, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav.
6(7)
Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd V.Latohhin on korduvalt kriminaalkorras karistatud, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetav kannab karistust I astme rahvatervisevastase (narko-)kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Vadim Latohhinile temale Viru Maakohtu 27.06.2014 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.