Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

SÜÜDISTUS:

MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOONID:

1-17-7138

3.2 Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 20. oktoobri 2017. a otsus kriminaalasjas nr 117-7138 Igor Struki karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega mõista Igor Strukile kergem karistus. Apellant leiab, et süüdistatava karistuse määra ei ole veenvalt põhjendatud ning süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus. Seejuures tuleb märkida, et 14. juulil 2017. a toimunud kokkuleppeläbirääkimiste käigus oli prokuröri karistusettepanek süüdistatavale minimaalmäära lähedane vangistus, millele pidi lisanduma eelmine ärakandmata karistus. Riigikohus on samuti märkinud, et karistusmäärad erinevates menetlustes ei tohiks olulisel määral erineda. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-96-09 on rõhutatud põhimõtet, et KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Süü suurus ei sõltu sellest, millises menetlusliigis isiku süüküsimus lahendatakse. Seega ei mõjuta süü suurust ka asjaolu, et süüdistatav loobub ühest, sh ka tema enda õigusi vähem tagavast menetlusliigist (kõnealusel juhul kokkuleppemenetlusest) teise menetlusliigi (kõnealusel juhul üldmenetluse) kasuks. 3.3 Käesolevas asjas ei ole karistust kergendavate asjaoludena arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust, süü tunnistamist ja kaasaaitamist menetlusele. Süüdistatav selgitas kohtuistungil oma narkosõltuvuse probleeme ning vajadust tarvitada suuri koguseid narkootilist ainet. Seejuures avaldas Igor Struk ka kahetsust ja soovi vabaneda narkosõltuvusest. Leian, et Igor Struki puhul esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandu osas kohtueelses menetluses ja kohtus. Käesoleval juhul on Igor Struk end järjepidevalt ja täielikult süüdi tunnistanud ja seega tuleks ka karistuse mõistmisel kergendavat asjaolu arvestada. Maakohus on otsuses märkinud, et süüdistatava kahetsusavaldus kohtuistungil ei ole karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes arvestatav ning on kantud vaid soovist saavutada mõistetava karistuse kergendamine. Selle kohtu seisukohaga ei saa nõustuda. Lisaks kahetsuse väljendamisele kohtueelse menetluse algusest alates on Igor Struk olnud märkimisväärselt koostöövalmis ning soovinud anda muuhulgas informatsiooni ka selle kohta, kust ja kellelt ta amfetamiini omandas. Seega puhtsüdamlik kahetsus vaieldamatult esineb ja KarS § 56 ja § 57 kohaselt tuleks seda karistuse mõistmisel arvestada. Kohtupraktikas on asutus seisukohale, et isikutele, kes enda süüd tunnistavad, võib riigipoolne hukkamõist ja karistusõiguslik kohtlemine olla leebem. Antud juhul pole karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse arvestamata jätmine põhjendatud ega seaduslik. Erinevalt maakohtust karistust kergendava asjaolu arvestamine peaks tooma kaasa uue otsusega leebema karistuse mõistmise. 3.4 Süüdistatav taotles tingimusliku vangistuse kohaldamist lisakohustusega läbida narkosõltuvusravi. Maakohus ei nõustunud sellega, et süüdistatavale võiks mõista karistuse KarS § 74 ja 75 sätete kohaldamisega. Üksnes Igor Struki varasemate karistuste põhjal ei saa välistada kontrollnõuete piisavat distsiplineerivat toimet süüdistatava suhtes. Igor Struki isikuandmeid ning sõltuvusravi läbimise soovi arvestades ei saa väita, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on vajalik tingimata kohaldada reaalset vangistust. Süüdistatav on sõltuvusravi järjekorras SA Viljandi Haiglas ning tal on võimalus vabanemisel koheselt teenusele asuda. Varasemalt on Igor Struk saanud toetust MTÜ-s Convictus. Igor Stuk on motiveeritud rehabilitatsiooniks ja raviks eesmärgiga vabaneda narkosõltuvusest. Maakohus ei arvestanud Igor Struki puhtsüdamlikku kahetsust, kuna süüdistatav oma lõppsõnas väitis, et kui karistuseks määratakse reaalne vangistus, siis nagunii tuleb ta välja ja hakkab jälle narkootikume tarvitama. Igor Struki viimases sõnas väljendatu näitab aga vastupidiselt maakohtu arusaamale seda, et süüdistatava arvates on tal narkosõltuvusest võimalik vabaneda üksnes Viljandi Haiglas, narkootikumidest võõrdumist reaalse vangistuse

1-17-7138 ärakandmisel ei pidanud ta tõenäoliseks. KarS §-de 74 ja 75 kohaldamisega kaasnevad kontrollnõuded ja lisakohustusena sõltuvusravi läbimine võivad tulemuslikult kaasa aidata karistuse eesmärkide saavutamisele. Narkosõltuvusest vabanemisel on tõenäoline isiku paranemise teele asumine, kuivõrd tal on mitu eriala (lukksepp, keevitaja), ta on ka varasemalt töötanud ettevõttes Tisla tekstiil ja ta soovib oma eluviise muuta. Kui süüdistatav kannab vanglas karistuse lõpuni ning vabaneb vangistuse kandmiselt tähtaegselt, puudub tema üle karistusaja lõppemise järel igasugune kontroll ja võimalus teda toetada õiguskuulekale teele asumisel. Eeltoodu alusel ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et Igor Struki suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale reaalse vangistuse mitte sanktsiooni alammäära lähedaselt. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistusmäär ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1-17-7138 kokkuleppemenetluseks, kuid kokkulepet poolte vahel ei saavutatud. Kaitsja viitab, et läbirääkimiste käigus oli prokuröri ettepanek minimaalmäära lähedane karistus, kuid jätab tähelepanuta, et ka üldmenetluses on prokurör palunud süüdistatavat karistada sisuliselt minimaalmäära lähedase karistusega, arvestades sanktsiooni keskmist määra. 5.2 Maakohus on arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium nõustub maakohtu põhistustega ning lisab, et siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Samas on Igor Struk jätkanud temale väljakujunenud kuritegelikku käitumist. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte lihtsalt kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik tõepoolest siiralt kahetseb oma tegu. Kuigi asjaolu, et isik on varem korduvalt kuritegusid, sh samalaadseid kuritegusid toime pannud, ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust (vt Riigikohtu 11.09.2007. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-33-07), sunnib taoline kuritegude jätkuv toimepanemine Igor Struki poolt tõsiselt kaaluma, kas avaldatud kahetsus on ikka siiras. 5.3 Süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine tähendab koostööd politseiga, uurijaga või prokuröriga ning nimetatud tegevus peab olema aktiivne. Kaitsja poolt märgitu, et süüdistatav soovib aidata kaasa uurimisele ja teha koostööd politseiga, ei ole karistust kergendavaks asjaoluks. Kuriteo asjaoludele avastamisele kaasaaitamine peab olema oluline. Kolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et antud juhul ei ole süüdistatav Igor Struk aidanud süüteo avastamisele aktiivselt kaasa, mistõttu ei esine karistust kergendavat asjaolu KrMS § 57 lg 1 p 3 alt 3 mõttes. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad.

1-17-7138 ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p-d 16-17). Kolleegium leiab, et maakohus on kõike ülalnimetatud põhimõtteid järginud ja Riigikohtu praktika valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta süüdistatava Igor Struki mõistetud vangistusest vabastamata jätab, on maakohus seda siiski teinud. 6.2 Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Maakohus on õigustatult võtnud arvesse, et süüdistatav Igor Struk on isik keda on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt. Karistusest tingimisi vabastamine ei omaks ilmselgelt Igor Struki suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähendusega ega suunaks Igor Struki edaspidi käituma seaduskuulekalt, mistõttu Igor Struki karistamine reaalse vangistusega on igati põhjendatud. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. 6.3 Süüdistatava soovile minna ravile, tuleb märkida järgimist. Ainuüksi see, et Igor Struk soovib minna ravile ei anna alust kohaldada KarS § 74 sätteid. Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, et süüdistatav soovib minna ravile ja vabaneda narkosõltuvusest. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et on maakohus õigustatult leidnud, et Igor Strukile tuleb mõista reaalne vangistus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.