Majandusalased süüteod › Maksualased süüteod

Vabanedes asub elama elukaaslase ja pojaga (24 aastane) elukaaslasele kuuluvasse majja aadressile xxx. Elukaaslane ja poeg on nõus sellega, et S. Lodi asub nimetatud aadressile elama. Puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Isikul on kõrgharidus. On väidetavalt töötanud elektrikuna. Eestis ametlik tööstaaž puudub. Vanglas süstemaatiliselt keeldub töötamast. Majanduslikku olukorda enne vangistust peab väga heaks. Oli jõukas ja rahalise planeerimisega raskusi ei olnud. Samas nimetab kuritegude põhjusena rahalist kasusaamist. Hetkel toetab materiaalselt elukaaslane, kes töötab. Omab rahalisi nõudeid (13 832,69 eurot), mida tasub vastavalt võimalustele. Vabanemisfondi kogutud xxx eurot. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub, kuid kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt lubas poeg võtta isa oma firmasse tööle. Tulenevalt suurtest rahalistest nõuetest võib olla uue kuriteo risk, kui ta tahab kiirelt võlgnevust tasuda. Lähivõrgustikku kuuluvad elukaaslane ja poeg. Suhted on head, kuid suheldakse harva. Toimepandud kuritegu näitab, et isikul on olnud riskiv ja hoolimatu elustiil ning kuulumine kuritegelikku ühendusse. Ei ole mõjutatav, ise mõjutaja- kuriteo toimepanemisel oli juhtfiguur, teistele korralduste jagaja. Vangla andmetel varjab suhtluskanaleid, on püüdnud mõjutada teisi isikuid ähvarduste või ära ostmise kaudu. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamise kohta andmed puuduvad. Minevikus on probleemide lahendamisel kasutanud ebaseaduslikke meetodeid ja on mõelnud enesekeskselt, praeguseks osaliselt enda probleeme teab ja tunnistab. Enda sõnul on vangistuses olles palju õppinud, elu üle järele mõelnud ja väidetavalt rahul, et on piisavalt aega lugemiseks, keele õppeks. On ustav kriminaalse subkultuuri väärtustele (keeldub koristajana töötamast),seotud organiseeritud kuritegevusega, olles ise juhtfiguur, mis näitab, et ei ole varasemalt aktsepteerinud ühiskonnas kehtivaid norme. Käesolev kuritegu ühiskonnaohtlik. Ametnikesse suhtub neutraalselt. Distsiplinaarkorras on korduvalt karistatud korraldustele mitte allumise eest. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest hoidumiseks on olemas, kuid 9a ja 5 kuud pikkuses vangistuses olemises võivad olla hoopis vastupidised mõjud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2 korda ning reaalset vangistust kannab esimest korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 12%. Isik on avalikkusele kõrgohtlik, kuritegude toimepanemise soodusteguriks on majandusliku kasu saamise soov ja grupis tegutsemine. Viru Vangla ei toeta Sergei Lodi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Sergei Lodi soovib asuda elama pere juurde xxx. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub, kuid poeg on valmis talle tööd andma enda firmas. Lähedased on nõus teda igakülgselt vabanedes toetama. Prokurörid Sergei Listov ja Tristan Ploom ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sergei Lodi taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Sergei Lodi arvamuse, leiab, et Sergei Lodi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Lodi kannab vanglakaristust kahe liidetud narkokuriteo eest. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht, elukaaslane ja poeg on nõus teda vabanemisel toetama. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 11, vabanemisel garanteeritud töökoht puudub.

Asja materjalidest nähtub, et Sergei Lodi oli rahvusvahelise narkokaubanduse juhtfiguur, püüdes kergelt teenida kriminaalset tulu. Samuti nähtub asja materjalidest, et isikul on 11 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et isik ei suuda alluda kehtestatud käitumisnormidele ka range järelevalvega asutuses. Kõik distsiplinaarkaristused on seotud tööle asumise korralduse eiramisega, see näitab, et isik pooldab kriminaalse subkultuuri väärtusi. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohus peab positiivseks seda, et isik on õppinud riigikeelt ning osaleb aktiivselt vestlustes psühholoogiga. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist, vangistuses olles ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Sergei Lodi kuriteo toimepanemise asjaolusid (rahvusvaheline narkokuritegu), süüdimõistetu isikut, ei ole Sergei Lodi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 07.09.2019, ärakandmiseks on veel ligi 2 aastat, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest järgis ta kuritegelikku eluviisi. Samuti on isikul kriminaalse taustaga tuttavaid, mis samuti suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 11 kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti esineb oht ühiskonnale tervikuna, kuna isik võib taas hakata tegelema narkokuritegudega. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta nii vangla kui ka prokuratuur. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Sergei Lodi vabastamata temale Harju Maakohtu 07.06.2010 otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.