Kohtulahend

vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Sergei Lodile katseaeg kuni 07.09.2019 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Sergei Lodile KarS § 75 lg 2 p 4,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Sergei Lodi andis andmed ainult oma elukaaslase S D kohta. Vestluses poja S L selgus, et ta töötab xxxx xxxx ning ootab isa koju, olles nõus teda materiaalselt toetama. Samuti on elukaaslane nõus kinnipeetavat toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. S D töötab xxxx xxxx ning on xxxx juhatuse liige. Sergei Lodi on paigutatud Viru Vanglas tugevdatud järelvalvega osakonda. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 07.09.2019 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas riskide maandamiseks määrata Sergei Lodile KarS § 75 lg 2 p 4,7 sätestatud kohustused. Sergei Lodi ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Majandustöödest vanglas ta keeldunud ei ole, vaid ta on arsti poolt tervislikel põhjustel sellest vabastatud. Sergei Lodi väitel on ta haige, käis uuringutel seoses peavaludega ja läbib nüüd ravikuuri. Riigiprokurör Tristan Ploom on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Sergei Lodi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Erinevalt Viru Vangla poolt 25.06.2015 koostatud iseloomustuses toodud arvamusest, milles toetatakse Sergei Lodi enne tähtaega vangistusest vabastamist, leiab prokuratuur, et KarS § 76 lg-s 4 nimetatud üld- ja eripreventiivsetel kaalutlustel ei ole Sergei Lodi vabastamine pärast 2/3 karistusaja ära kandmist põhjendatud järgmistel kaalutlustel. Viru Vangla on Sergei Lodi iseloomustuses tuginedes karistusregistri andmetele märkinud, et teda on kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Need andmed on ekslikud, kuna S. Lodit (sel ajal perekonnanimega Gussev) karistati Helsingi alama astme kohtu 15.06.2001.a otsusega raske narkokuriteo eest vangistusega 4 a 6 kuud. Helsingi ringkonnakohtu 03.01.2002 otsusega jäeti I astme otsus muutmata. 4 a 6 k karistusaja hulka arvati eelvangistuses oldud aeg 09.11.2000 kuni 02.01.2002. Kuritegu, mille eest S. Lodit karistati, oli isikute grupis suures koguses narkootilise aine, 7 kg hašiši, käitlemine 10.10. - 11.10.2000. Asjaolu, et need karistusandmed ei kajastu karistusregistris, on selgitatav sellega, et S. Lodi kandis vangistuse Soome Vabariigis. Sergei Lodi kannab karistust mitmete I astme (üldohtlike ja rahvatervisevastaste) kuritegude grupis toimepanemise eest, mille puhul tal oli oluline teopanus otsuste tegemisel, rollide jaotusel, samuti oli ta kuritegudest kasu saaja. Seda tõendab Harju Maakohtu 27.06.2012 määrus nr 1-11-12827, mis jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 25.07.2012 määrusega. 27.06.2012 määruses on kohus tuvastanud järgmise: Sergei Lodi ei ole saanud alates 01.01.2000 kuni 31.03.2009 maksustatavat tulu ega dividende, seega puudus Sergei Lodil perioodil 01.01.2000 kuni 31.12.2007 igasugune legaalne sissetulek. S. Lodi ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, sest karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et selliste kuritegude toimepanemine toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seda seisukohta on suures koguses narkootiliste ainete käitlemise puhul väljendanud Tartu Ringkonnakohus 02.09.2014 otsuse nr 1-09-19183 p-s 6.2. Samuti on Tartu Ringkonnakohtu 29.05.2015 otsuse nr 1-08-12818 p-s 5.3 öeldud, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud,

et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. S. Lodi puhul ei esine isikust lähtuvaid erandlikke asjaolusid tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Vastupidiselt on ka eripreventiivsed kaalutlused sellised, mis ei toeta S. Lodi ennetähtaegset vabastamist. S. Lodi vastu on suur rahaline nõue, tal puudub sissetulek, tema poolt varem toimepandud kuritegude motiiviks oli varalise kasu saamine. Ta pani toime rasked organiseeritud kuriteod. Ta on säilitanud sidemed kriminaalkorras karistatud isikutega, mistõttu on suur tõenäosus, et S. Lodi võib jätkata raskete kuritegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt ei ole S. Lodi vabastamine enne määratud tähtaega põhjendatud (tal on jäänud vangistust kanda käesoleva seisukoha koostamise hetkeseisuga 4 a 1 k 7 p), mistõttu on prokuratuur vastu tema ennetähtaegsele vabastamisele. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamuse ja selle lisadega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Lodi ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud 3-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kriminaalasjas nr 1-083262 on Harju Maakohtu 10.06.2009 ja 03.07.2008 otsustega Sergei Lodi süüdi tunnistatud KarS §-de 418 lg 4 p 1,2; 392 lg 2 p 2, 418 lg 1, 420 lg 1, 414 lg 4 p 2, 415 lg 1 ja 189 lg 1 järgi ning karistatud liitkaristusena 12 aasta pikkuse vangistusega. Harju Maakohtu 07.06.2010 otsusega nr 1-10-7260 tunnistati Sergei Lodi süüdi KarS §-de 184 lg 2 p 1,2 ja 392 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 12 aastat 6 kuud vangistust, millist karistust ta käesoleval ajal kannab. Sergei Lodit (sel ajal perekonnanimega Gussev) on karistatud ka Helsingi alama astme kohtu 15.06.2001.a otsusega raske narkokuriteo eest vangistusega 4 aastat 6 kuud. Kuritegu, mille eest Sergei Lodit karistati, oli isikute grupis suures koguses narkootilise aine, 7 kg hašiši käitlemine. Nimetatud vangistuse kandis Sergei Lodi Soome Vabariigis. Ühiseks nimetajaks kuritegude puhul on majandusliku kasu saamine ja grupis tegutsemine. Eeltoodust järeldub, et kinnipeetavat on karistatud raskete esimese raskusastme kuritegude toimepanemise eest ning ta kannab käesoleval ajal liitkaristust mitmete esimese astme (üldohtlike ja rahvatervisevastaste) kuritegude grupis toimepanemise eest, mille puhul tal oli oluline teopanus otsuste tegemisel, rollide jaotusel, samuti oli ta kuritegudest kasu saaja. Arvestades Sergei Lodi poolt toimepandud kuritegude raskusastet ja asjaolusid, ärakantud karistuse ja mõistetud karistuse pikkust, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal, mil kanda on jäänud tal veel enam kui 4 aastat vangistust, tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht, kuid tal on tasumata rahalisi nõudeid 14 000 euro ulatuses. Kuna kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude motiiviks on olnud majandusliku kasu saamine, siis ei ole kohtu arvates välistatud, et ta jätkab kuritegude, sealhulgas esimese raskusastme kuritegude toimepanemist nimetatud motiivil. Viru Vangla andmetel ei ole kinnipeetav vangistuses lahti öelnud kriminaalsetest hoiakutest, vaid on ustav kriminaalse subkultuuri väärtustele. Julgeolekuosakonna andmetel varjab kinnipeetav suhtluskanaleid, on püüdnud mõjutada teisi isikuid ähvarduste või ära ostmise kaudu. Sergei Lodi on teinud katse põgeneda Tallinna Vanglast. Ta on paigutatud Viru Vanglas tugevdatud järelvalvega osakonda. Narkootikumidega seotud kuritegu Sergei Lodi ei tunnista, leides, et ta lavastati süüdi. Eeltoodu näitab seda, et karistus ei ole kinnipeetava puhul veel oma eesmärki täitnud, mis omakorda lubab kahelda selles, et kinnipeetav oleks vabaduses suuteline elama õiguskuulekat elu. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele,

ohustatud on ühiskond tervikuna, kui kinnipeetav soovib materiaalset kasu ning jätkab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemist. Positiivseks on Sergei Lodi puhul see, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, et ta on õppinud riigikeelt ja töötab psühholoogiga. Kinnipeetaval on kindel elukoht, materiaalset ja moraalset toetust pakkuv perekond. Samas kindel elukoht ja perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul ei kaalu Sergei Lodit positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Sergei Lodi suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.