Liiklussüüteod

1-17-9743

juhtimisõigus kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 alusel on I.K kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Mõista KrMS § 2565 lg 2 alusel I.K-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot ja 50 senti sundraha ja 48 (nelikümmend kaheksa) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et I.K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud kokku summas 400 (nelisada) eurot ja 50 senti osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700072885 ning selgitus „I.K , 1-17-9743, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 254 lg 5 alusel toimetada kohtuotsus kolme päeva jooksul alates otsuse tegemisest süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Maakohus tuvastas Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud I.K-le selles, et tema 16.10.2017.a kella 16.00 paiku, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus moodustas 0,82 +/0,07 mg/l, s.o. mitte vähem, kui 0,75 mg/l, vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega rikkus I.K liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis) juhtis sõiduautot Honda CRV registreerimismärgiga xxx Narvas, Tallinna maantee 52 juures. Oma tegevusega pani I.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.t KarS § 424 ettenähtud kuriteo 18.10.2017 koostatud süüdistusakti kohaselt taotleb Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Sofja Hristoforova kohtus kriminaalasja läbivaatamist kiirmenetluses käskmenetluse korras ning teeb ettepaneku tunnistada I.K süüdi KarS § 424 alusel ning karistada rahalise karistusega 80 päevamäära ulatuses, st. 800 x 12,80 eurot, so. summas 1024 eurot. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamine 16. – 17.10.2017, s.o. 2 päeva, millele vastab rahalise karistuse 6 päevamäära ja määrata karistuseks 74

1-17-9743 (seitsekümmend neli) päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 12,80 eurot, s.o. summas 947 (üheksasada nelikümmend seitse) eurot ja 20 senti. Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata rahalise karistuse tasumine ositi tähtajaga 1 (üks) aasta. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 (kaheks) kuuks. I.K-lt kuuluvad väljamõistmisele sundraha (kiirmenetlus, II astme kuritegu - 352,50 eurot) ja kriminaalmenetluse kulud (riigi õigusabi 48 eurot) kokku 400,50 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 kohtukulude tasumine määrata ositi tähtajaga 1 (üks) aasta. Maakohus leiab Uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et I.K süü KarS § 424 järgi on tõendatud tunnistaja A M ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ning kahtlustatava I.K ütlustega. Süüdistatava tegu kvalifitseeriti õigesti KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüteo iseloomu ja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti abiprokuröri arvamust karistuse osas. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 251 lg 1, 253 lg 1 ja 254, 2565 lg 1 p 2, lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.