lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-4555/30

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 27.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-4555/30
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
27.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1262
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-4555/9Viru Maakohus Narva kohtumaja20.06.20171-17-4555/25Viru Maakohus Narva kohtumaja21.09.20171-17-4555/47Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja20.06.20191-17-4555/70Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja05.08.20191-17-4555/80Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium27.08.20191-17-4555/96Viru Maakohus Rakvere kohtumaja29.05.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27.oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-17-4555 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 21. septembri 2017 määrus süüdimõistetu Dmitri Argunovi suhtes mitme kohtuotsuse täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Dmitri Argunov (isikukood 38803283726), määruskaebus süüdimõistetu Dmitri Argunovi taotlus kaitsja määramiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata süüdimõistetu Dmitri Argunovi taotlus riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks.
2.Jätta Viru Maakohtu 21. septembri 2017 määrus muutmata ning süüdimõistetu Dmitri Argunovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 13.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6421 karistati Dmitri Argunovit KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 4 aasta 8 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti nimetatud karistus Viru Maakohtu 28.04.2015 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 11 kuud 28 päeva vangistust – ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust, mille alguseks loeti 05.02.2016. Kohtuotsus jõustus 19.08.2017.
2.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 17.09.20261-26-6089/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
1-17-4555/101
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
01.07.2020
1-17-4555/143Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium16.11.2021
Viru Maakohtu 20.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4555 karistati D. Argunovit KarS § 328 järgi 1 aasta 5 kuu vangistusega ning KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti D. Argunovile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.04.2015 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 11 kuud 28 päeva vangistust – ning mõisteti D. Argunovile liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust, mille alguseks loeti 20.06.2017. Kohtuotsus jõustus 06.07.2017.
3.30.08.2017 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule taotluse 13.06.2017 ja 20.06.2017 kohtuotsustega mõistetud karistuste liitmiseks KarS § 413 alusel.
4.Viru Maakohtu 21.09.2017 määrusega KrMS § 413 ja KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti D. Argunovile Viru Maakohtu 13.06.2017 kohtuotsusega nr 1-16-6421 mõistetud karistus 5 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust ning Viru Maakohtu 20.06.2017 kohtuotsusega nr 1-17-4555 mõistetud karistuse – 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistusega ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti D. Argunovile liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust, mille alguseks loeti 05.02.2016.
4.1.Kuivõrd Viru Maakohtu kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-6421 ei olnud jõustunud ajaks, mil kohus tegi otsuse kriminaalasjas nr 1-17-4555, ei saanud kohus viimase otsuse tegemisel arvestada kohtuotsusega nr 1-16-6421 mõistetud karistust ning mõistetud karistusi liita. Arvestades siinkohal KrMS §-s 413 sätestatut tuleb täitmiskohtunikul tekkinud olukord lahendada juhindudes KarS §-st 65. KarS § 65 lg 1 näeb ette, et juhul kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus KarS §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvestatakse liitkaristusest maha. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1 mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.
4.2.D. Argunov on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ta pani toime nii teise kui ka esimese raskusastme kuriteod, mis on suunatud erinevate õigushüvede vastu. Ta pani kuriteod toime katseaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel tuleb liita D. Argunovile Viru Maakohtu 13.06.2017 kohtuotsuse alusel mõistetud karistus – 5 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust – Viru Maakohtu 20.06.2017 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust – ning arvestades D. Argunovi süü suurust, toimepandud kuritegude raskust, nende suunatust erinevate õigushüvede vastu, samuti seda, et mõlemale otsusele liideti Viru Maakohtu 28.04.2015 kohtuotsusega mõistetud karistus – 11 kuud ja 28 päeva vangistust, tuleb mõista talle liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 6 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 05.02.2016. Kuna D. Argunov on isik, kes ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegelikku tegevust, siis tema suhtes on otstarbekas mõista liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Maakohus leidis, et karistuse eesmärke ei ole D. Argunovi puhul võimalik saavutada arvestades tema korduvat varasemat karistatust kriminaalkorras, kui lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Määruskaebus
5.Viru Maakohtu 21.09.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Argunov, kes palub endale määrata kaitsja, tühistada maakohtu otsus ning lugeda 20.06.2017 otsus kaetuks varasema 13.06.2017 otsusega mõistetud karistusega. Kaebuses taotletakse karistuseks mõista 5 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust, mille alguseks lugeda 05.02.2016. Süüdimõistetu märgib, et maakohus ei määranud talle kaitsjat ning kuna ta arvas, et tegemist on formaalsusega, siis ei taotlenud seda ka ise. Maakohus ignoreeris prokuröri taotlust, mille kohaselt oleks pidanud 20.06.2017 otsusega lugema kaetuks 13.06.2017 otsusega. Maakohtu otsus on ebaobjektiivne, kuna kohus ei saa väita, et ta ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi, kuna kuriteo toimepanemise ajal süüdimõistetu ei olnud veel karistatud. Kokkuleppe sõlmimisel arutas süüdimõistetu prokuröriga lõplikku karistust ning prokurör selgitas, et

raskeim karistus peab katma kergema karistuse. D. Argunov leiab, et teda viidi eksitusse ja kui ta oleks seda teadnud, siis ta ei oleks olnud kokkuleppemenetlusega nõus. D. Argunov tunnistab oma süüd ja siiralt kahetseb. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6.Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu taotlus kaitsja määramiseks tuleb jätta rahuldamata, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
7.Koos määruskaebusega esitas süüdimõistetu ka taotluse kaitsja määramiseks. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. D. Argunov on Viru Vanglas süüdimõistetu. Vaatamata sellele, et majanduslikust seisundist tulenevad nõuded on täitmata, märgib ringkonnakohus järgnevat. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohtu määruse vaidlustamiseks ei ole süüdimõistetul vaja kaitsjat ning kaitsja kohustuslikkust ei näe ette ka seadus (KrMS § 384). Arvestades D. Argunovi kaebust, siis on süüdimõistetu käesolevas asjas ise võimeline maakohtu määruse vaidlustama.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult liitnud karistused KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning ei pea vajalikuks eelnevat üle korrata, siis vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist. Karistuse mõistmine toimub KarS § 56 alusel ning on iga isiku suhtes personaalne ja kohtul tuleb arvestada kõiki viidatud sättes toodud asjaolusid, seega ei ole asjakohane süüdimõistetu viide kaassüüdistatavale, kes sai rohkemate kuritegude eest kergema lõpliku karistuse. Ka ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale võrreldes maakohtuga süüdimõistetu väide, et prokuröriga oli tal väidetavalt kokkulepe, et talle mõistetakse liitkaristus KarS § 64 lg 1 alternatiivi alusel, millega loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Millist alternatiivi KarS § 64 lg-st 1 kasutada, on kohtu otsustada, järgides KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise üldaluseid. Seejuures vältimaks liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõigsuse sootuks arvestamata jäämist, tuleks vältida absorptsioonipõhimõttest (kergema karistuse kaetuks lugemine) juhindumist olukorras, kus liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei ole mõistetud selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmääras. Maakohus on põhjendanud liitkaristuse mõistmist ning määruskaebuses toodud väited jäävad edutuks. Ka on väär süüdimõistetu seisukoht, et kuriteo toimepanemise ajal ei kandnud ta karistust. Nii enne 13.06.2017 kui ka 20.06.2017 kohtuotsust on isik olnud karistatud. Sellele viitab ka mõlemad otsuses toimunud liitmine Viru Maakohtu 28.04.2015 otsusega kriminaalasjas nr 114-5048.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1, KrMS §-st 390 ja §-st 413 tuleb jätta D. Argunovile kaitsja määramata, Viru Maakohtu 21. septembri 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-4909/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.08.20261-26-591/24Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja