Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse P.Y selles, et tema, isikuna, keda on Harju Maakohtu 31.10.2013 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja kes on varem toime pannud varguse, grupis, koos kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga, tungis 10.01.2017 kella 03.40 paiku üle aia ronimise teel Tallinnas Mustamäe tee 12B asuva Auto 100 AS Porsche esinduse suletud aiaga piiratud territooriumile ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil sinna pargitud Esperan OÜ-le kuuluva registreerimisnumbriteta musta värvi auto Porsche Panamera registreerimisnumbriga xxxx kaks esituld koguväärtusega 2326 eurot; Auto 100 ASle kuuluva registreerimisnumbriteta musta värvi Porsche Panamera kaks esituld koguväärtusega 2363 eurot ning proovis varastada esinduse territooriumile pargitud Xxxx OÜ-le kuuluva auto Porsche Panamera registreerimisnumbriga xxxx kahte esituld, koguväärtusega 2326 eurot, kuid neid sõiduki küljest tal eemaldada ei õnnestunud. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sai 01.02.2017 Tallinnas Kakumäe tee 42 asuva restorani Talleke ja pullike juures kohtueelses menetluses tuvastamata isikutelt oma valdusesse samal päeval Tallinnas Xxxx hoovist varastatud Xxxx kuuluva sõiduauto Porsche Panamera registreerimisnumbriga xxxx, väärtusega 180 000 eurot ning hoidis seda enda valduses sõites sellega Läti Vabariiki, kus andis sõiduki üle kohtueelse menetlusega tuvastamata isikule. P.Y , võttes isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis ning sissetungimisega ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 4, 7 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, hoides süüteo toimepanemise tulemusel saadud vara suures ulatuses, pani toime KarS § 202 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Urmo Paal, süüdistatav P.Y ja tema kaitsja Toomas Laanemaa sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 202 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 27.06.2017, s.o kokkuleppe sõlmimise seisuga 3 kuud ja 12 päeva karistusaja hulka, mõistes P.Y-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 aasa 4 kuud ja 18 päeva. KarS § 69 alusel asendada mõistetud ja ärakandmata vangistus, s.o kokkuleppe sõlmimise seisuga vangistus 1 aasta 4 kuud ja 18 päeva (s.o 498 päeva) üldkasuliku tööga 498 tundi, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel määrata, et süüdistatav kohustub üldkasuliku töö tegemise ajal kriminaalhooldaja järelevalve all järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalmenetluse kulud: DNA ekspertiisikulu kokku summas 2166.00 eurot; kaitsjatasu 288 eurot; sundraha 705 eurot. Tasumisele kuuluvad kriminaalmenetluse kulud kokku 3159 eurot, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et P.Y kuulub KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 202 lg 2 p 2, 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kokkuleppe kohaselt on eelvangistuses oldud aeg arvestatud kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga, s.o 09.10.2017. Mõistetud karistusest on see aeg maha arvatud ning määratud lähtuvalt sellest üldkasuliku töö tunnid. Kuivõrd süüdistatav on pärast kokkuleppe sõlmimist jätkuvalt vahi all, siis kohus arvestab eelvangistuses viibitud aja ja asenduskaristuse mahu kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Nimetatud muudatus ei eelda sisulisi läbirääkimisi ning seega menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt kohus ei tagasta kriminaaltoimikut prokuratuurile. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.