Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Külli Zimm
Tõlk
Alla Korkin
Kriminaalasja number
1-16-10618
Kriminaalasi
Tartu Vangla materjalid T.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Kinnipeetav
T.M . Isikukood: XXX ; viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas (karistuse kandmise algus 30. jaanuar 2017 ja lõpp 12. veebruar 2018)
Kohtuistungi vorm ja toimumise Kaugkohtuistung, 10. oktoober 2017 aeg
RESOLUTSIOON
Jätta T.M temale Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10618 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T.M tunnistati Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-1610618 (kokkuleppemenetluses) süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti T.M-ile liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust, liites üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 15. septembri 2016. a otsusega mõistetud 10 kuu pikkuse vangistuse. KarS § 65 lg 1 teise lause alusel arvati mõistetud karistusest (1 aasta ja 5 kuud) maha Tartu Maakohtu 15. septembri 2016. a otsusega mõistetud osaliselt ärakantud karistus 4 kuud ja 17 päeva vangistust; kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi seega 1 aasta ja 13 päeva
1-16-10618 vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati otsuse kuulutamisest, s.o alates 30. jaanuarist 2017. Vangistus lõpeb 12. veebruaril 2018.
2.2. augustil 2017 saabusid Tartu Maakohtu Valga kohtumajale Tartu Vangla dokumendid T.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla hinnangul on T.M-i puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 78% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 59%. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist.
3.Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on T.M-i kriminaalkorras karistatud üheksa korda (millest kaks kustunud ) ning reaalset vanglakaristust kannab ta juba seitsmendat korda. Praegu kannab ta karistust varguse eest ning ka varem on teda korduvalt karistatud varguste, aga ka röövimiste eest . Kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli sõltuvusainete tarvitamine ning eesmärgiks majandusliku kasu saamine.
4.Tulenevalt kinnipeetava lühikesest karistusajast ei ole T.M-ile taasühiskonnastavaid tegevusi määratud.
5.T.M ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi.
6.Kinnipeetav elas enne vangistust koos elukaaslasega XXX. Vabanemise korral soovib ta aga asuda elama oma isa juurde XXX. Karistatu isa vajab oma tervisliku seisundi tõttu abi. T.M on 8. klassi haridus. Isiku sõnul on ta teinud juhutöid. Vahetult enne vangistust isik aga ei töötanud ning hankis sissetulekut ebaseaduslikul teel. T.M-i väitel saaks ta vabanedes minna tööle XXX, ent tõend seda väidet ei kinnita. T.M on lisaks isale kaks venda, kellega ta saab hästi läbi. Isiku mõlemad vennad on samuti kriminaalkorras karistatud, ent on jätnud nüüdseks oma kriminaalse eluviisi selja taha. Enamiku karistatu suhtlusringkonnast moodustavad kr iminaal se taustaga isikud T.M hakkas juba noorukina alkoholi tarvitama ning mitmed oma kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamist kinnipeetav enese jaoks siiski probleemiks ei pea: ta võidab, et ta seda edaspidi enam ei tarvita. Ka narkootikumide tarvitamist alustas T.M juba noores eas. Varasemate vangistuste jooksul on ta osalenud erinevates uimastite tarvitamise vastu suunatud programmides, kuid on sellest hoolimata vabanedes narkootikumide tarvitamist jätkanud. Ka praegu väidab T.M, et soovib uimatite tarvitamise maha jätta. T.M on impulsiivne ja tema probleemide lahendamis e oskus on puudulik. Vanglas on T.M-i käitumine olnud hea.
7.Kriminaalhooldusametnik on esitanud sellise arvamuse. Rahvastikuregistri andmetel on T.M vallaline ja ülalpeetavad tal puuduvad, kuid väidetavalt on mehel üks alaealine laps. Karistatu isa A. V. väitel on enamik poja suhtlusringkonnast kriminaalse taustaga (sh kinnipeetava vennad). Kriminaalhooldusel on T.M olnud kaks korda ning mõlemal korral kriminaalhooldus ebaõnnestus.
KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
8.KrMS § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga, et süüdimõistetu t ei peaks tingimisi ennetähtaegselt vabastama.
1-16-10618
9.Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ta tahab enne tähtaeg vanglast välja pääseda. Ta on aru saanud, et talle pole narkootikume vaja. Ta soovib minna mingitesse narkootikumide vastu suunatud gruppidesse. Tema isa vajab tema abi. T.M soovib minna tööle oma venna juurde XXX .
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus jätab T.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja põhjendab oma otsustust järgmiselt.
11.T.M kannab karistust KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi, mis on oma sanktsioonist ja KarS § 4 lg -st 3 tulenevalt teise astme kuritegu. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdlane on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. T.M on temale mõistetud 1 aasta ja 13 päeva pikkusest vangistusest kandnud ära enam kui 8 kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vang istusest vabastamiseks täidetud.
12.Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loeteletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv KarS § 871 lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p 20. Olgu viimaks viidatud, et ka nt Saksamaal leitakse ennetähtaegse menetluse raames, et oluline on üksnes uute kuritegude oht. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja. Võimalikku nn kättetasumishuvi ( ) saab ennetähtaegse vabastamise menetluses arvestada üksnes käitumiskontrolli nõuete kehtestamisel. (Stree/Kinzig – Schönke/Schröder zum StGB. 29. Auflage, § 57/10–13).
13.Mida raskemaid kuritegusid on kinnipeetavalt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi (Stree/Kinzig – Schönke/Schörder zum Strafgesetzbuch, 29. Auflage, § 57/15; Fischer zum Strafgesetzbuch, 63. Auflage, § 57/12). Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt
1-16-10618 juba toime pandud kuritegude põhjal. T.M on sooritanud eeskätt vargusi, aga ka röövimisi. Seega tuleb temalt ka tulevikus karta sarnaseid tegusid. Varguste näol on tegemist keskmise raskusega või isegi keskmisest kergemat laadi kuritegudega. Röövimised on aga keskmisest raskemad kuriteod. Siiski tuleb arvestada seda, et rööve pole T.M juba aastaid toime pannud. See tähendab seda, et T.M-i vabastamine ei eelda väga kõrget tõenäosust tulevaste kuritegude mitte aset leidmise osas, aga kuritegevusvaba elu lootus peab siiski olema võrdlemisi kõrge . Nii see aga ei ole: on väga tõenäoline, et süüdimõistetu hakkab tulevikuski kuritegusid sooritama.
14.Retsidiivsusprognoosi jaoks relevantsetest asjaoludest kõneleb kohtu hinnangul T.M-i kasuks eeskätt vaid sotsiaalprogrammide läbimine vanglas: see annab alust loota, et T.M edaspidi meelemürke ei tarvita ja sellest lähtuvalt kuritegusid ei soorita (vt meelemürkide ja kuritegude seose kohta käesoleva määruse p 20). Ära märkimist väärib siiski ka T.M-i isa väidetav haigus: oma lähedase inimese eest hoolitsemine võib kurjategijat õiguskuulekal teel hoida.
15.Siiski tuleb käesoleva määruse eelmises punktis nimetatud asjaolusid tugevasti relativeerida.
16.Kõigepealt tuleb tähele panna seda, oma sõltuvusprobleemidega on T.M tegelenud ennegi, ent tulutult. Ei ole põhjust eeldada, et seekordsed programmid viljakamaks osutuvad. Tähelepanu tuleb juhtida ka sellele, et T.M on tema minevikku silmas pidades oma edaspidise õiguskuuleka elu osas põhjendamatult optimistlik: väide, et ta enam edaspidi lihtsalt meelemürke ei tarbi, kõneleb sellest, et T.M pole lõpuni aru saanud, et ta peab sama hästi kui kogu oma energia suunama meelemürkidest täielikule hoidumisele ja see saab olema raske.
17.Oma isa eest hoolitsemisse puutuvalt tuleb aga öelda järgmist. Esiteks ei ole kinnipeetav kuidagi tõendanud, et tema isal terviseprobleemid on. Isegi kui see aga nii on, ei ole see T.M-i uute kuritegude ohtu silmas pidades kuigi oluline. Isegi kui T.M soovib pühenduda oma isa eest hoolitsemisele, ei pruugi see tal oma mõnuainete sõltuvuse tõttu õnnestuda.
18.Ülejäänud asjaolud räägivad selgelt selle kasuks, et T.M hakkab uuesti kuritegusid toime panema.
19.Kõigepealt viitab sellele äärmiselt ilmekalt T.M-i minevik. Ta on kuritegusid sooritanud korduvalt ja ka vanglas on ta viibinud juba seitse korda. See näitab seda, et T.M-i puhul ei saa loota vangla rehabiliteerivale toimele. Niisiis pole ka praeguse vangistuse puhul alust arvata, et see on T.M-i õiguskuulekale teele suunanud.
20.Äärmiselt oluline on ka see, et T.M on pikaaegne alkoholi ja narkootikumide tarvitaja. Need meelemürgid võivad inimese sama hästi kui täielikult endale allutada. T.M-iga nii läinud ongi: mõnuained on teda minevikus mitmel puhul mitmel moel kuritegusid toime panema suunanud. Et nad on seda teinud varem, teevad nad seda suure tõenäosusega ka edaspidi.
21.Kui lisada käesoleva määruse p -des 19 ja 20 toodud ülimalt kaalukatele asjaoludele ka töö puudumine – sest lootust saada tööd ettevõttes, kus töötab tema vend, ei saa loomulikult samastada töö olemasoluga – (mis võib T.M-i uuesti varavastaste kuritegude toime
1-16-10618 panemisele suunata), saab öelda üksnes seda, et T.M-i poolsed uued kuriteod on väga tõenäolised. Seetõttu ei ole võimalik T.M-i vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik täitmiskohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.