Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on S.B temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused S.B tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

2 (4)

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S.B on kriminaalkorras karistatud 13-l korral, neist 5 kuritegu on seotud vägivallaga. Vanglakaristust kannab S.B 8-ndat korda. S.B karistusandmetest nähtuvalt alustas ta kuritegude toimepanemist juba alaealisena. Toimepandud kuriteod on eriliigilised- vargused, väljapressimised, vägistamine, vägivalla kasutamine, huligaansused, joobes juhtimine, ebaseaduslikult relva omamine, alkoholi tarvitamine karistuse kandmise ajal, narkootikumide vahendamine, võimuesindaja vastu suunatud vägivald, ähvardamised. Käesolevat liitkaristust kannab S.B grupis ja sissetungimisega toime pandud varguse ning alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kuritegusid soodustavaks teguriks on läbivalt olnud alkoholi kuritarvitamine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on S.B-le individuaalses täitmiskavas ette nähtud erinevaid tegevusi, sh sotsiaalprogrammide läbimine, tööhõives osalemine ja vestlused psühholoogiga, kuid kinnipeetavast mitteolenevatel põhjustel ei ole nende tegevustega alustatud. S.B on üks kehtiv distsiplinaarkaristus selle eest, et ta ei olnud ametnikuga suhtlemisel viisakas. Vabanemise korral on S.B võimalik asuda elama ema juurde. Hiljem on kinnipeetaval plaanis Eestist lahkuda ning suunduda Hollandisse, kus elab ja töötab tema abikaasa. S.B on omandanud erinevaid kutseid, mis tõstavad tema konkurentsivõimet tööturul. Sissetuleku saamine on oluline kuriteoriskide maandamise seisukohalt, kuna isik on süstemaatiliselt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Väidetavalt on S.B käesolevaks ajaks mõistnud ka seda, et alkoholi kuritarvitamine on peamiseks õigusvastast käitumist põhjustavaks teguriks ning positiivne on asjaolu, et kinnipeetav soovib oma probleemiga vabaduses tegeleda. Lähedastest on S.B head suhted ema ja õdedega, abikaasaga ja tütrega varasemast kooselust. Eeltoodust nähtub, et S.B puhul esineb nii positiivseid (vabanemisjärgsed elutingimused) kui negatiivseid (varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal) asjaolusid, kuid käesoleval juhul ei kaalu positiivsed asjaolud üle negatiivseid. Vaid head vabanemisjärgsed elutingimused ei ole piisavad, et isikut ennetähtaegselt vabastada. Elu- ja töökoht ning lähedaste toetus on S.B ka varem olnud, kuid see ei ole ära hoidnud uute kuritegude toimepanemist. Käesoleva karistuse kandmise ajal ei ole veel tegeletud (kinnipeetavast mitteolenevatel põhjustel) ka kuriteoriske maandava tegevusega, mistõttu puudub veendumus, et käesolevaks ajaks ärakantud karistus oleks isikut ka tegelikult mõjutanud oma varasemat eluviisi muutma. Ka vangla on hinnanud isiku jätkuvalt kõrgohtlikuks just tema korduva karistatuse tõttu eriliigiliste kuritegude eest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 58% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 52%, mis on kõrge riskitase. Eelneva põhjal leiab kohus, et S.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud S.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 18.09.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 18.09.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 105,60 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 105,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat

3 (4)

valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb S.B-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.