1-17-3866/23 - Rahvatervisevastased süüteod - Narkootikumidega seotud süüteod - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

Sergei Kutšerenko käitles ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet. Nimelt omandas ta ebaseaduslikult eeluurimisel täpsemalt tuvastamata isikult, ajal ja kohas, kuid varem kui 25.01.2017 kell 15.35 vähemalt 10,15 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, mis sisaldas vähemalt 0,838 grammi puhast fentanüüli ning 1,15 grammi narkootilise aine marihuaana ja tubaka segu sisaldavat puru, milles tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli 8,5%. Nimetatud ainet hoidis ta enda valduses. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet fentanüüli sisaldavast pulbrist pakendas Sergei Kutšerenko enda elukohas, so Tallinnas XXX asuvas korteris fooliumvoldikusse ning kandis endaga kaasas kuni 25.01.2017 kella 15.35-ni, mil ta Tallinnas XXX asuva maja juures kahtlustatavana kinni peeti. Kinnipidamisel leiti tema pükste tagumisest taskust fooliumvoldik, milles oli 0,32 grammi helepruuni pulbrilist ainet, mis sisaldas 8,7% ehk 0,028 grammi puhast fentanüüli. Osa ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet fentanüüli sisaldavast pulbrist hoidis Sergei Kutšerenko enda elukohas, so Tallinnas XXX asuvas korteris kuni 25.01.2017 kella 16.00-ni, mil ta nimetatud korteri läbiotsimise käigus andis vabatahtlikult ahju all asuvast peidikust välja kaks minigrip kilekotti, milles oli 9,83 grammi helepruuni pulbrilist ainet, mis sisaldas 8,2% ehk 0,81 grammi puhast fentanüüli. Osa ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet marihuaanat hoidis Sergei Kutšerenko enda elukohas, so Tallinnas YYY asuvas korteris kuni 25.01.2017 kella 16.55-ni, mil ta nimetatud korteri läbiotsimise käigus andis vabatahtlikult köögikapi pealt välja minigrip kilekoti, milles oli 1,15 grammi marihuaana ja tubaka segu, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli 8,5%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 milligrammist fentanüülist puhtal kujul. Eeltoodust tulenevalt piisanuks S. Kutšenko juurest leitud ainest narkootilise joobe tekitamiseks 6446-le inimesele. Sellega pani Sergei Kutšenko toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, so KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

kroonilise tarvitaja jaoks, mille kohaselt: „tavalise inimese ühekordne fentanüüli kogus on 0,050,2 (keskmiselt 0,125 ehk 0,13) mg sõltumata manustamisviisis/.../ fentanüüli kroonilise tarvitaja annust ei saa täpselt välja tuua, sest on tarvitajaid, kelle annus on eelnevalt väljatooduga samasugune, kuid tarvitatakse mitmeid kordi päevas. Seega isegi ekspert ei saa täpselt kindlaks määrata, kui suur võiks olla kroonilise tarvitaja nt päevane fentanüüli doos. Apellant viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-29-14 p-s 10, mille kohaselt: „Isiku süüküsimuse lahendamisel ei lähtuta üksnes kahtlusest, et isik võib kuriteoga seotud olla, vaid see seos tuleb tõsikindlalt tuvastada. Apellant viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-114-13, milles käsitatakse kaudsete tõenditega tõendamist.Kohtuotsus saab KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Tulenevalt KrMS §-dest 7 ja 14 ei või kohus võtta endale süüdistaja rolli ja asuda täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-11, p 26). Apellant leiab, et Sergei Kutšerenko ütlused selle kohta, et talle inkrimineeritud narkootilise aine kogus oli mõeldud enda tarbeks umbes kuu aja jooksul, on eluliselt usutavad ega ole millegagi ümber lükatud. Asitõendina äravõetud fooliumirull ja majapidamiskindad ei kinnita kuidagi narkootikumide müümise eesmärki Sergei Kutšerenkol, kuna tegemist on majapidamises kasutatavate esemetega, kindad olid vana korteriomaniku omad, fooliumi kasutas isik fentanüüli suitsetamiseks. Eeltoodust lähtuvalt ei põhine kohtu argumendid selle kohta, et Sergei Kutšerenkolt leitud narkootilised ained olid mõeldud edasiandmiseks, asjas kogutud tõenditel ning tegemist on oletustega. Seega leiab apellant, et ei ole alust arestitud raha konfiskeerimiseks, kuna ei ole tegemist kriminaaltuluga. Sergei Kutšerenko selgitas, et tegemist on korteri remondist saadud rahaga ning endise abikaasa pere rahaga, mis Vikerlase tänaval asuvast korterist leiti. Eeltoodust lähtuvalt esinevad asjas kõrvaldamata kahtlused selles, et Sergei Kutšerenko poolt soetatud narkootilised ained olid kasvõi osaliselt mõeldud edasiandmiseks, seega süütusepresumptsioonist lähtuvalt tuleb nimetatud kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks ning vähendada talle mõistetud vangistust, jättes konfiskeerimise kohaldamata.

4.Prokurör nõustub, et Harju Maakohtu otsuses märgitud konfiskeerimise alus ei ole korrektne, kuid leiab, et konfiskeerimine on siiski põhjendatud ning Harju Maakohtu põhjendused konfiskeerimise kohta on argumenteeritud ja loogiliselt järgitavad. Prokuröri hinnangul on Harju Maakohus ekslikult konfiskeerimise alusena kohaldanud KarS § § 831 lõiget 1, mille kohaldamise eelduseks on asjaolu, et isik on toime pannud tahtliku süüteo ning konfiskeeritava vara näol on tegemist selle süüteoga saadad varaga. Käesoleval juhul on tõendatud, et Sergei Kutšerenko on toime pannud tahtliku süüteo ehk käidelnud tahtlikult ja teadlikult suures koguses narkootilist ainet fentanüüli, kuid tema valdusest leitud raha pärinemine konkreetse narkootilise aine müügist ei ole tõepoolest tõendatud. Harju Maakohus on konfiskeerimist põhistades asunud seisukohale, et Sergei Kutšerenko ütlused sularaha legaalse päritolu kohta on paljasõnalised ning seega on raha legaalne päritolu tõendamata, samas kui käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid vaadates on ilmne, et kuritegude toimepanemine on Sergei Kutšerenko elustiil ja tema sissetulekute allikas. Sellised põhistused viitavad üheselt, et Harju Maakohus on konfiskeerimise kohaldamisel pidanud silmas laiendatud konfiskeerimise sätteid, kuid ekslikult märkinud kohtuotsusesse konfiskeerimise alusena KarS § 831 lg 1. Nimetatud seisukohta kinnitab ka asjaolu, et Harju Maakohus on oma otsuses märkinud, et konfiskeeritakse Harju Maakohtu poolt 21.02.2017 määrusega arestitud vara. Viidatud määruse alusel on Sergei Kutšerenko valdusest leitud sularaha summas 1130 eurot arestitud laiendatud konfiskeerimise tagamiseks. Samuti taotles prokurör Harju Maakohtu istungil kohtuvaidluste raames Sergei Kutšerenko valdusest leitud sularaha konfiskeerimist KarS § 832 sätete alusel. KarS § 832 näeb ette laiendatud konfiskeerimise regulatsiooni, mille kohaselt konfiskeerib kohus osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui mõistab isiku süüdi kuriteos ning vara kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alus eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Seega ei ole KarS § 832

puhul tähtis, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse. Laiendatud konfiskeerimise kohaldamisel põhineb kohtu siseveendumus seega eeldusel, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena ning sellise eelduse kujunemisel võetakse aluseks isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdlus. Riigikohus on märkinud (3-1-1-1-12 p 10), et alust eeldada isiku vara ebaseaduslikku päritolu annab põhjendamatult suur erinevus tema legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra vahel. Seejuures ei ole oluline, et konfiskeeritav vara oleks pärinenud samast kuriteost, milles isik süüdi mõistetakse ja et ta üldse selle kuriteoga vara oleks saanud. Laiendatud konfiskeerimise regulatsioon sätestab nn. ümberpööratud tõendamiskoormuse. Selliselt ei kohaldata konfiskeerimist üksnes varale, mille suhtes isik ise tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Sergei Kutšerenko kinnipidamisel leiti 380 eurot sularaha ning tema elukoha läbiotsimisel andis isik välja 750 eurot sularaha, so sularaha kokku 1130 eurot. Samuti andis Sergei Kutšerenko välja 10,15 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit, mille grammihind on umbes 200 eurot ehk narkootilist ainet umbes 2000 euro ulatuses. Liiati väärib mainimist, et Sergei Kutšerenko kandis kinnipidamisel seljas Tommy Hilfigeri jopet ning läbiotsimise käigus leiti sularaha Tommy Hilfigeri rahakotist. On üldtuntud asjaolu, et Tommy Hilfiger on kallis kaubamärk ning sellise firma tooteid saavad endale lubada vaid keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesed. Sergei Kutšerenkol aga puudusid igasugused legaalsed sissetulekud, kuivõrd Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed Sergei Kutšerenko tulude kohta 2014., 2015. ja 2016. aastal. Kohtuistungil väitis Sergei Kutšerenko, et ta on viimaste aastate vältel tegelenud väga kvaliteetsete remonttöödega ning sai selle eest igakuiselt palka ca 2500 kuni 5000 eurot. Harju Maakohus on oma otsuses põhjalikult ja loogiliselt järgitavalt argumenteerinud, miks Sergei Kutšerenko ütlused selliste tööde teostamise ning sellises mahus sissetulekute kohta ei ole eluliselt usutavad. KarS § 832 sätestab nn. ümberpööratud tõendamiskoormuse, mis tähendab, et Sergei Kutšerenko oleks ise pidanud esitama veenvaid tõendeid, näitmaks, et tal tõepoolest esinesid sellised sissetulekud nagu ta väidab. Liiati peab kohtupraktikas valitseva seisukoha järgi menetlusalune isik end aktiivselt kaitsma asudes esitama oma väidete õigsuse kinnitamiseks tõendid või looma süüdistusfunktsiooni kandjale vähemalt reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Käesoleval juhul väitis Sergei Kutšerenko kohtuistungil paljasõnaliselt, et tegeles äärmiselt kvaliteetsete remonttöödega, milliste eest sai tuhandetesse eurodesse ulatuvat tasu. Samas ei nimetanud ta ühtegi isikut, kellele ta nimetatud töid teostas ega ühtegi aadressi, kus ta nimetatud töid teostas, et oleks olnud võimalik kontrollida tema poolt esitatud versiooni paikapidavust. Selleks, et näidata kohtule oma versiooni õigsust, oleks ta võinud kohtusse kutsuda need isikud, kelle eluasemeid ta remontis ning kes tema töö nii kvaliteetseks hindasid, et olid talle valmis selle eest tuhandeid eurosid maksma. Samuti oleks ta võinud esitada fotosid teostatud töödest või nimetada vähemalt isikuid, kellega koos ta remonttöid teostas. Kokkuvõttes ei ole Sergei Kutšerenko prokuröri hinnangul mingil moel tõendanud tema valdusest leitud sularaha pärinemist legaalsetest allikatest, kuid esitatud tõenditest nähtuvalt on tuvastatud suur erinevus tema legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra vahel. Samas on kaudsetele tõenditele ja kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginedes tõendatud, et Sergei Kutšerenko valdusest leitud sularaha näol on tegemist kriminaaltuluga. Nimelt saab kaudseid tõendeid kogumis hinnates ja selle taustaks elulise usutavuse kriteeriumit kasutades väita, et isik, kelle sissetuleku ja varandusliku olukorra vahel on märkimisväärsed vastuolud, kelle valdusest leiti 6446 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet ja aine käitlemisele viitavaid esemeid ning kelle valdusest leiti erineval moel pakendatud narkootilist ainet, tegeles narkootiliste ainete müümisega kriminaaltulu teenimise eesmärgil.

Eeltoodud põhjustel palub jätta Harju Maakohtu otsus konfiskeerimise osas muutmata, kuid teha selles KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel täpsustus, muutes konfiskeerimise aluseks olevat paragrahvi ning konfiskeerida Sergei Kutšerenko valdusest leitud sularaha summas 1130 eurot KarS § 832 lg 1 alusel. Prokurör leiab, et Sergei Kutšerenkole mõistetud karistus vastab tema poolt toimepandud teo raskusele ning Harju Maakohus on arusaadavalt ja loogiliselt järgitavalt põhjendanud mõistetud karistuse liiki ja määra. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi järjepidev praktika nõuab, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, millele järgneb konkreetsel juhul toimepanija süü suurusele vastava karistuse määra leidmine (nt RKKK 3-41-13-15). Käesoleval juhul on Harju Maakohus arvestanud Sergei Kutšerenko kahetsusega ning mõistnud karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus on põhjendatult viidanud, et Sergei Kutšerenko on käidelnud järjepidevalt narkootilisi aineid, kuivõrd tal on kehtiv karistus narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Samuti on Maakohus oma otsuses välja toonud asjaolu, et Sergei Kutšerenko kokkupuude narkootiliste ainetega on olnud pikaajaline ning fakt, et isik juhib mootorsõidukit narkojoobes, viitab asjaolule, et ta ei ole pidanud vajalikuks astuda samme, mis aitaksid tal sõltuvusest vabaneda. Prokurör ei leia, et Harju Maakohus oleks karistuse mõistmisel tuginenud arhiveeritud karistustele. Harju Maakohus on üksnes selgitanud oma siseveendumuse kujunemise asjaolusid. Harju Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ta on pidanud võimalikuks kohaldada karistust alla keskmise määra ning selgitanud, miks Sergei Kutšerenkol tuleb temale mõistetud karistus ära kanda reaalselt ning miks ei ole võimalik kohaldada vangistuse asendamist raviga ega vangistusest tingimisi vabastamist. Pidades silmas karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke on Harju Maakohtu poolt 07.06.2017 mõistetud karistus Sergei Kutšerenkole sobiv ning prokurör ei nõustu kergema karistuse mõistmisega. Eeltoodud põhjustel palub jätta Sergei Kutšerenkole mõistetud karistus muutmata.

täpsustamise teel. Nimetatud täpsustus ei too kaasa kohtuotsuse sisulist muutmist. Tegemist ei ole ka süüdistatavale ega kaitsjale uudse asjaoluga. KarS § 832 lg 1 sätestab kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise, mille kohaselt konfiskeerib kohus osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui mõistab isiku süüdi kuriteos ning vara kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alus eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Seega ei ole KarS § 832 puhul tähtis, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille toimepanemises S.Kutšerenko vaidlustatud asjas süüdi tunnistati. Riigikohus on korduvalt( nt lahend 3-1-1-82-14) sedastanud, et KarS § 832 lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Laiendatud konfiskeerimist saab kohaldada sel juhul, kui kohus leiab konkreetsetele faktidele tuginedes, et kuriteo eest süüdi mõistetud isiku valduses on vara, mis on oluliselt tõenäolisemalt saadud kuritegudest kui muust, st legaalsest tegevusest. Laiendatud konfiskeerimise kohaldamisel põhineb kohtu siseveendumus seega eeldusel, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena ning sellise eelduse kujunemisel võetakse aluseks isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdlus. Seejuures ei ole oluline, et konfiskeeritav vara oleks pärinenud samast kuriteost, milles isik süüdi mõistetakse ja et ta üldse selle kuriteoga vara oleks saanud. Laiendatud konfiskeerimise regulatsioon sätestab nn. ümberpööratud tõendamiskoormuse. Selliselt ei kohaldata konfiskeerimist üksnes varale, mille suhtes isik ise tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Eeltoodud juhistest ja KarS § 832 lg 1 teisest lausest tulenevalt peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav. Apellant on korranud S. Kutšerenko selgitust, et tegemist on korterite remondist saadud ja endise abikaasa pere rahaga. Maakohus on veenvalt põhjendanud miks süüdistatava eeltoodud väide pole usutav. Süüdistatav ei ole esitanud kohtule ühtegi kirjalikku tõendit sellest, et ta on teinud kalleid remonttöid ja saanud märkimisväärset sissetulekut. Samuti ei ole S.Kutšerenko viidanud ühelegi konkreetsele isikule, kes remonditööde teostamist ja igakuuliselt ca 2500 kuni 5000 euro suuruse palga saamist kinnitaks. Seega saab nõustuda maakohtu ja ka prokuröri järeldusega, et S.Kutšerenko ei ole vähimalgi määral tõendanud valdusest leitud sularaha pärinemist legaalsetest allikatest. Küll on aga kohtule esitatud EMTA poolt väljastatud tõendid, millede kohaselt 2014 aastal, 2015 aastal ja 2016 aastal Sergei Kutšerenkol igasugused sissetulekud üldse puuduvad( t.lk. 3639. Samas on Sergei Kutšerenkolt kinnipidamisel taskust ära võetud 380 eurot ja läbiotsimisel elukohast veel 750 eurot sularaha. Samuti on tuvastatav, et lisaks igapäevastele kulutustele, sealhulgas ka kulutused narkootikumidele, on S.Kutšerenko üürinud endale eluaseme. Kolleegium leiab, et on alust veendumuseks, et äravõetud sularaha näol on tegemist kriminaaltuluga. Apellandi väited, et Sergei Kutšerenkolt ära võetud narkootilised ained, koguses, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks 6446-le isikule, oli vaid enda tarbeks, ei ole veenev ega kummuta seisukohta, et suures koguses narkootilise aine käitlemine on kujunenud tema elatusvahendite hankimise allikaks. Edasiandmise eesmärgil narkootilise aine omandamisele ei viita mitte ainult Sergei Kutšerenkolt ära võetud fentanüüli kogus, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks 6446-le isikule, vaid ka asjaolu, et kinnipidamisel leiti taskust voldik fentanüüliga, samuti et narkoaine oli pakendatud erinevatesse minigrip kilekottidesse ja lisaks veel fooliumisse.

5.2.Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et esinevad alused karistuse vähendamiseks ja KarS § 74 või § 692 kohaldamiseks. Kaitsja põhjendab taotlust sellega, et S. Kutšerenkole mõistetud karistus ei ole proportsionaalne süü suuruse ja teo raskusega. Kohus on karistuse mõistmisel arvestanud kustunud karistustega, millega on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust. Apellant juhib tähelepanu sellele, et S. Kutšerenko on süüd tunnistanud, vaidlusalune kuritegu on pandud toime sõltuvuse tõttu ning isikul on olemas toetav perekond, soov ja võimalused sõltuvusravi saada. Kolleegium ei jaga apellandi seisukohta, et kohus on arvestanud kustunud karistustega. Kolleegium märgib, et maakohus on selgelt väljendanud, et S.Kutšerenko on varem kriminaalkorras karistatud KarS § 424 järgi ning arvestanud asjaoluga, et eelnimetatud kuriteo oli süüdistatav toime pannud narkojoobes. Kohus on isikut iseloomustava tegurina arvestanud, et narkootikumidega kokkupuude on olnud pikaajaline. Nimetatud asjaolu tuleneb eelkõige süüdistatava enda ütlustest, et tarvitab narkootilist ainet juba aastaid. Kolleegium selgitab, et kohtupraktikast tulenevalt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust on maakohus karistuse mõistmisel arvestanud kuna mõistetud karistus jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Samuti oli maakohus õigustatud arvestama, et tegemist on varem kriminaalkorras karistatud isikuga. Kaitsja poolt viidatud asjaolu, et tegemist oli teiseliigilise kuriteoga pole karistust kergendav asjaolu ega anna alust mõistetud karistuse muutmiseks. Seda enam, et ka mootorsõidukit juhtis süüdistatav narkojoobes. Ringkonnakohus ei tuvastanud karistuse mõistmisel maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu poolt mõistetud 5 aastase vangistuse muutmiseks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-20-16 sedastanud, et isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolude kõrval olulisel määral ka süüdlase isik, mis iseseisvalt või koostoimes võib muuta karistuse ärakandmise ebaotstarbekaks. KarS §-de 74 esimeses lõikes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samal ajal nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtudes. Kolleegium leiab, et uute kuritegude ohuteguriks S. Kutšerenko sõltuvus narkootilisest ainest, mida kinnitab ka asjaolu, et isiku poolt toimepandud kuritegu on seotud narkootilise aine käitlemisega. S. Kutšerenko on toime pannud raske rahvatervisevastase kuriteo isikuna, keda on varem kriminaalkorras karistatud. Kolleegium ei tuvastanud mingeid kuriteo toimepanemise ja isikut iseloomustavaid erandlikke asjaolusid, mis annaks aluse KarS § 74 sätete kohaldamiseks. Kolleegium leiab, et on alus kahtlustuseks, et legaalse sissetuleku või ebapiisava sissetuleku puudumisel võib S. Kutšerenko edaspidi tulu saada läbi kuritegeliku käitumise. Nimetatud põhjustel puudub kriminaalkolleegiumil veendumus, et tingimisi vabastamine suudaks S. Kutšerenkot hoida õiguskuulekal teel. Siinjuures kolleegium osutab ka, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimisi vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem (RKKKo 3-1-1-96-11). Arvestades KarS § 74 lg-s 3 sätestatut, saab koos käitumiskontrollile allutamisega karistusest tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni kolmeks aastaks. Sergei Kutšerenkole mõistetud karistus on üle kolme aasta, mistõttu eelnimetatud põhimõte ei luba KarS § 74 kohaldamist.