Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Karistuse kandmise alguseks arvati O.J kahtlustatavana kinnipidamise päev 21.02.2016. Kohtuotsus jõustus 20.09.2016. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.02.2016 ja lõpeb 12.12.2017. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 17.07.2017. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava O.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse k irjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega O.J tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustus Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ja samuti ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. O.J avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vanglas on kinnipeetav tegelenud spordiga, lugenud raamatuid, õppinud eesti keelt. Rikkumisi on esinenud tööga seoses. O.J on tööst keeldunud, kuna talle ei võimaldatud erialast tööd ning töötasu ei olnud sobiv. Kinnipeetav selgitas, et tal on olnud aega oma elu üle mõelda ja ta usub, et saab ilma alkoholita elada. Vabaduses plaanib ta asuda tööle autoremonditöökojas, aidata ema, tasuda võlgasid ja kasvatada tütart.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on O.J temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused O.J tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et O.J vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. O.J on kriminaalkorras karistatud kolmel korral isikuvastaste kuritegude eest. Käesolevat karistust kannab O.J sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel. Harju Maakohtu 08.12.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9934 mõistetud karistuse kandmiselt O.J vabastati ja allutati käitumiskontrollile. Katseajal pani O.J toime uue kuriteo, kuid Harju Maakohtu 05.06.2016. a kohtuotsuse kohaselt kriminaalasjas nr 1-15-4424 peeti võimalikuks O.J vabadusse jätta ning vangistus asendati üldkasuliku tööga. Taaskord pani O.J toime katseajal uue (käesoleva) kuriteo. Seega ei ole O.J-ile avaldanud mõju kergemaliigilised karistused, ta on jätkanud vägivaldsete kuritegude toimepanemist, milles on korduvalt olnud kannatanuteks O.J abikaasa ning abikaasa lapsed. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt tunnistab kinnipeetav, et osaliselt on kuriteod toime pandud alkoholi kuritarvitamise tagajärjel, kuid osaliselt süüdistab ka kannatanuid ning otsib oma tegudele õigustust.

2 (3)

O.J ei ole suutnud korda rikkumata hakkama saada ka karistuse kandmise ajal. Tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust- korralduse eiramise (28.02.2017) ja tööst keeldumise (19.05.2017) eest. Tööst on O.J istungil antud selgituste kohaselt keeldunud, kuna vangla ei paku erialast ning hästi tasustatud tööd. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud programmiga „Viha juhtimine“ ning riigikeele õppega on O.J alustanud, kuid programmist „Eluviisitreening“ kinnipeetav loobus, kuna ei pea ennast sõltlaseks. Vabanemise korral asuks O.J taas elama koos abikaasaga, nende ühise tütre ning abikaasa lastega. O.J sõnul on tema suhted abikaasa ja abikaasa lastega paranenud. Väidetavalt on kinnipeetaval vabanemise korral töökoht keevitajana ettevõttes xxxxxxxxxxxx, kuid kriminaalhooldaja ei ole ettevõtte omanikku kätte saanud, et teavet kontrollida. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et O.J vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Seda ei võimalda O.J varasem elukäik, sh korduv karistatus samaliigiliste kuritegude eest ega isiku käitumine karistuse kandmise ajal. Ka O.J vabanemisjärgsed elutingimused ei vähenda võimalust uute kuritegude toimepanemiseks, kuna isik hakkab taas elama koos pereliikmetega, kelle suhtes on korduvalt vägivaldne olnud. Lisaks eelnevale ei ole märgata erinevust O.J suhtumises alkoholi tarvitamisse kui peamisesse riskitegurisse, mis tema õigusvastast käitumist on põhjustanud. O.J on küll sõnades avaldanud soovi alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid reaalseid samme selleks astunud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole karistus O.J puhul veel eesmärki täitnud, mistõttu tuleb O.J jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.