Kriminaalasi nr.1-15-6965
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
13. september 2017.a. Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-15-6965
Kohtukoosseis
Kohtunik Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär
Ingrid Koddo juuresolekul
Prokurör
Kristiina Erte
Asja läbivaatamise kuupäev
13.09.2017 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid K.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks
Süüdimõistetu
K.T, isikukood XXX, xxx
Juhindudes KarS § 871 ja KrMS § 4261, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta K.T ́i suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
alates
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 09.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.T-ni suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. K.T on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 14.09.2015 kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 15.05.2015 ja lõpp 13.10.2017. Kinnipidamisasutuses K.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Pärast vabanemist asub elama ema juurde aadressile xxx. Isikul on põhiharidus. Õppis xxx, mis jäi pooleli. Vangistuse ajal omandanud xxx. On suvevaheaegadel käinud tööl, teostades exxxabitöid. Varavastase kuriteo (rööv) põhjuseks on olnud rahaline kasu saamine. Avavanglas
töötas alates 17.10.2016 järelevalveta väljaspool vanglat ettevõttes xxx. Vabanemisel on ema nõus pojale pakkuma tuge ja toetust seni, kui isik suudab käituda probleemideta. Maksmata nõudeid 5.07.2017 seisuga 1981,77 eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad ema ning 2 vanemat venda, kellest üks kannab samuti karistust. Suhtlusringkonnas on palju sõpru, kes on kriminaalkorras karistatud ning kelle poolt on isik mõjutatav. Enamus kuriteod on toime pandud grupis, teiste mõjutusel. Isiku väitel tal nendega enam kokkupuuteid ei ole. Avavanglas olles pani toime rikkumise mistõttu paigutati tagasi kinnisesse vanglasse. Isik kuritarvitas alkoholi. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. On proovinud narkootikume. Vangistuses läbis sotsiaalprogrammid xxx, läbis xxx nõustamise ja töötas xx. Kinnipeetava käitumine on pöördeliselt muutunud, suhtlemisel viisakas, käitumiselt eeskujuks teistele. Varasemalt on lahendanud konfliktolukordi või sõnavahetusi vägivalda kasutades. On tegutsenud hetke emotsioonide ajendil mõtlemata tagajärgedele. Kuriteod on pandud toime alaealisena ja alkoholi joobes. Praeguseks on oma käitumisest järeldusi teinud osalenud sotsiaalprogrammides. Eesmärgid vabanemiseks on realistlikud, on üles näidanud tahet muutuda. Annab lubadusi, lõpetab seadusrikkumised, kuid lubadusteks need vaid jäävad. Suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega näitab pooldavat suhtumist kriminaalsusesse. Katseajal olles sooritas suhtelise lühikese aja jooksul kaks õigusrikkumist, mille tõttu kannab hetkel vangistust. Katseajal olles läbis sotsiaalprogrammi Viha Juhtimine. Eirab ühiskonnas kehtestatuid reegleid ja norme. Kuritegude peamiseks teguriks oli sõltuvusainete kuritarvitamine ning mõtlematu tegutsemine, seda näitab ka avavanglas toime pandud. Kriminaalkorras karistatud 3 korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 61%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 49%. Viru Vangla toetab K.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kavatseb isik asuda pärast vabanemist elama xxx, kus elab tema ema. Ema on nõus teda vabanemisel toetama. Tema vennad on kriminaalkorras karistatud, samuti on tal mitmeid kriminaalkorras karistatud tuttavaid. Isik on olnud kriminaalhooldusel, kuid ta rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ja pani toime uue kuriteo. Prokurör leidis, et Viru Vangla ettepanek tuleb rahuldada ja kohaldada K.T suhtes karistusjärgne käitumiskontroll. K.T ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et K.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ei ole põhjendatud. KrMS § 4261 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. KarS § 871 lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s
sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.
KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos,
Seega K.T on isik, kelle puhul pole täidetud KarS § 87 lg 1 ja 2 sätestatud eeltingimused. Kuna KarS § 871 lg 1,2 eeltingimised pole K.T suhtes täidetud, siis ei analüüsi kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu K.T käitumiskontrolli kohaldamisega. Kohtunik Larissa Prokopenko /
suhtes karistusjärgse
/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.