Kriminaalasi nr 1-16-8019
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
04. september 2017 Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 31.08.2017)
Kriminaalasja number
1-16-8019
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungisekretär
Viivi Kalme
Taotluse esitaja
kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi
Taotlus
erakorraline ettekanne P.H kohta
Süüdimõistetu
P.H isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx või xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx
KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele P.H-le Tartu Maakohtu 24.10.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8019 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Kohustada P.H ilmuma karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse (Turu 56, Tartu linn) 02.10.2017. a kell 10.00. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
P.H on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 24.10.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-8019 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõistetud 8 kuud
1 (4)
vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 26.10.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-15-8185 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 5 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti P.H-le 1 aasta 1 kuu vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati P.H-le karistuseks mõistetud vangistus 390 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati P.H-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel oli P.H kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati P.H käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati P.H Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 08.06.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi erakorralise ettekande P.H kohta. P.H ei ole järginud üldkasuliku töö ajakava ning on korduvalt rikkunud talle kohtuotsusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Käitumiskontrolli perioodil on ilmnenud, et P.H ei suuda oma emotsioone ja käitumist juhtida ning alkoholi tarvitamine vallandab agressiivse käitumise. Erakorralise ettekande kohaselt on 15.01.2017 politsei fikseerinud lähisuhtevägivalla juhtumi P.H ja tema õe vahel. P.H tuvastati alkoholijoove 0,96 mg/l. Sama juhtumi käigus lõi P.H ametikohustusi täitvat politseinikku, mille tulemusena on 19.01.2017 algatatud kriminaalasi KarS § 274 lg 1 tunnustel. 30.04.2017 on fikseeritud lähisuhtevägivalla juhtum P.H ja tema eksabikaasa vahel. P.H tungis eksabikaasaxxxxxxxxxxxxxxxxxxkallale, võttes tal kõrist ja juustest kinni. Lõhkus korteris olevaid esemeid ja seda nägi pealt xxxxxxxxxxxxxxxalaealine tütar. Politsei saabudes oli P.H lahkunud. Seejärel oli P.H joobes 20.05.2017 oma elukohas, lõikus veene ja oli ohtlik iseendale. P.H toimetati Tartu arestimajja kainenema. 03.06.2017 registreeriti juhtum, kus P.H ründas raudkangiga oma 1998. a sündinud sugulast ja loopis politseisse teatajat kividega, oli üliagressiivne. Politsei kohale jõudes oli P.H kadunud, kuid samal aadressil teostatud uue väljakutse käigus tuvastati P.H alkoholijoove 1,07 mg/l. Alkoholi tarvitamist põhjendab P.H peamiselt erinevate eluliste probleemidega. Hooldusalune on andnud kriminaalhooldajale katteta lubadusi alkoholiravile minekuks, seni ei ole oma lubadusi realiseerunud. P.H ei teadvusta alkoholi tarvitamisega kaasnevaid ohtlikke tagajärgi, samuti alkoholi tarvitamisest loobumise vajalikkust ning ravile pöördumist. Kriminaalhooldaja soovitatud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ jäi läbimata, kuna P.H pidas tähtsamaks raha teenimist ajutises töökohas. Alkoholi tarvitamise tagajärjel on tekkinud probleeme üldkasuliku töö ajakava järgimisel. Kriminaalhooldaja hinnangul ei väärtusta hooldusalune temale kohtu poolt antud võimalust kanda karistus vabaduses. Kriminaalhooldusametnik ei näe võimalust P.H kriminaalhoolduse jätkamiseks. P.H käitumine on ohtlik teistele ja talle endale, uue kuriteo sooritamise risk seoses alkoholi tarvitamisega ja sellega kaasneva agressiivse käitumisega on kõrge. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata P.H karistus sooritamata jäänud üldkasuliku töö tundide osas täitmisele. Ettekande koostamise hetkel on kriminaalhooldajal fikseeritud P.H sooritada jäänud üldkasulikku töö tundide arv 148. 19.06.2017 kohtuistungil tunnistas P.H erakorralises ettekandes märgitud rikkumisi osaliselt. P.H avaldas, et on käinud alkoholiravil, teinud süsti ja enam tal alkoholi isu ei ole. Lisaks on ta leidnud ametliku töökoha, kuid lubas korralikult ka üldkasuliku töö tunde edasi teha.
2 (4)
Kriminaalhooldaja jäi erakorralises ettekandes esitatud seisukoha juurde ja taotles karistuse täitmisele pööramist tegemata üldkasuliku töö tundide osas, mida on 114 tundi. Kohus otsustas asja arutamise edasi lükata, et vaadata, kuidas P.H edasiselt käitub. Kohus määras uue kohtuistungi ning selgitas, et P.H tuleb jätkata üldkasuliku töö tegemist ja kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmist. 31.08.2017 kohtuistungil tunnistas P.H , et on pärast eelmist kohtuistungit ühe korra alkoholi võtnud põhjendades seda probleemidega ja pingelise olukorraga. Muid rikkumisi ei ole olnud, üldkasulikku töö tunde on teha 20 ja ta soovib need ära teha. P.H selgitas, et ta ei soovi vanglakaristust kanda, kuna tal tuleb tasuda võlgnevusi ning elatist, karistuse kandmise ajal puudub tal võimalus sissetuleku teenimiseks. P.H kahetses, et alkoholi tarvitas. Kriminaalhooldaja selgitas viimase alkoholi tarvitamise keelu rikkumise asjaolusid ning jäi selle juurde, et P.H kandmata karistus tuleb täitmisele pöörata. Kriminaalhooldaja kinnitas, et P.H on tegemata 20 tundi üldkasulikku tööd.
KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. P.H kannab käesolevat liitkaristust kahe kohtuotsuse alusel. Varasema, Tartu Maakohtu 26.10.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-8185, vabastati P.H karistuse kandmiselt tingimisi tema allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata sellele, et P.H pani katseajal toime uue (käesoleva) kuriteo, pidas kohus veel kord võimalikuks anda P.H-le võimalus kanda karistust vabaduses ning asendas karistuseks mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga. P.H jätkas aga varasemat käitumist, mistõttu on kogu käesolev kriminaalhooldus kulgenud probleemselt. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on P.H korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Alkoholi tarvitamisega on kaasnenud agressiivne käitumine, mis on olnud ohtlik nii P.H-le endale kui teda ümbritsevatele isikutele. Alkoholi kuritarvitamisest tulenevalt ei ole P.H suutnud täita nõuetekohaselt ka üldkasuliku töö ajakava. P.H ükskõikne käitumine talle mõistetud karistuse osas tõi kaasa käesoleva erakorralise ettekande esitamise, milles kriminaalhooldaja on asunud seisukohale, et P.H kriminaalhooldust ei ole võimalik jätkata. Kuna pärast erakorralise ettekande esitamist P.H käitumine paranes ning ta asus tegelema temal esineva alkoholiprobleemiga, andis kohus P.H-le veel ühe võimaluse. 05.08.2017, mis on vähem kui kaks kuud alkoholismivastase süsti tegemisest tuvastati P.H taas alkoholijoove. Seega ei ole P.H tegelikult motiveeritud oma käitumist muutma ning tema puhul püsib jätkuvalt oht uute kuritegude toimepanemiseks.
3 (4)
Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kriminaalhooldajaga ning leiab samuti, et P.H-le ei avalda mõju leebemad meetmed ja seega on karistuse eesmärke võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 20 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on P.H karistuseks mõistetud vangistusest üldkasuliku tööga kandmata 20 päeva vangistust. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.