Liiklussüüteod

1-17-7657 kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 alusel on J.M kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Mõista KrMS § 2565 lg 2 alusel J.M-ilt riigituludesse välja sundraha 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot ja 50 senti ja määratud kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel õigusabi osutamise eest 24 (kakskümmend neli) eurot. Määrata, et J.M on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700056432 ning selgitus „J.M , 1-17-7657, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 254 lg 5 alusel toimetada kohtuotsus kolme päeva jooksul alates otsuse tegemisest süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Maakohus tuvastas Süüdistuse kohaselt J.M , olles 13.08.2017 kella 13.55 paiku alkoholijoobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus moodustas kui 1,03+/-0,10 mg/l), juhtis mootorsõidukit Nissan Almera Trio registreerimismärgiga xxx, sõites sellega Narva-Jõesuus mööda Vabaduse tänavat, kus teda peeti politsei poolt kinni. Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel pani J.M toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 alusel. 14.08.2017 koostatud süüdistusakti kohaselt taotleb Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Veronika Laur kohtus kriminaalasja läbivaatamist kiirmenetluses käskmenetluse korras ning teeb ettepaneku tunnistada J.M süüdi KarS § 424 alusel ning karistada rahalise karistusega 170 päevamäära ulatuses, st. 70 x 12,10 eurot, so. summas 847 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus alates 13.08.-14.08.2017, so 2 (kaks) päeva või rahalise karistuse 6 päevamäära ulatuses karistusaja hulka ja lõplikult määrata rahalise karistuse 64 päevamäära

1-17-7657 ulatuses, st. 64 x 12,10 eurot, so. summas 774 (seitsesada seitsekümmend neli) eurot 40 senti. KarS § 50 alusel mõista lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimis e õiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks. Süüdimõistva kohtuotsuse korral J.M-ilt kuuluvad väljamõistmisele sundraha summas 352,50 eurot (II astme kuriteo eest) vastavalt KrMS § 256-5 lg 2, § 179 lg 1 p 2 ja menetluskulud. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et J.M on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Maakohus leiab Uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et J.M-i süü KarS § 424 järgi on tõendatud tunnistaja E K ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja tõendusliku alkoomeetri kasutamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, isiku kahtlustatava kinnipidamise protokolliga ning kahtlustatava J.M-i ütlustega. Süüdistatava tegu kvalifitseeriti õigesti KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüteo iseloomu ja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti abiprokuröri arvamust karistuse osas. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 251 lg 1, 253 lg 1 ja 254, 2565 lg 1 p 2, lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.