1-16-7472
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21.08.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-16-7472
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Kaitsja
Marina Leis
Kohtuasi
Vangla esitatud materjalid N.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
N.F (ik: XXX; viibib Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg,
14.08.2017.a Tallinn kaugkohtuistung
koht
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
sätestatud
1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
aga läheks kinnipeetav elama vanaema juurde. Isiku ema toetab ennetähtaegset vabanemist. Võimaliku ennetähtaegsel vabanemisel asub N.F elama oma vanaema juurde aadressil Xxxx(varem oli antud tänava ja kortermaja number Xxxx). Ennetähtaegse vabanemise korral on isikul võimalik tõenäoliselt ka tööle asuda. Firma XxxxOÜ on andnud garantiikirja selle kohta, et kinnipeetava vabanemisel on nad valmis talle töökoha garanteerima. N.F taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta N.F tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes Vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Vangla hinnang „ohtlik“ ja kõrge korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus ( 85%) viitavad sellele, et isik peaks jätkama talle mõistetud reaalse vangistuse kandmist. Prokuratuur ei soovi N.F tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungil) osa võtta. Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne, vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud N.F ja kaitsja arvamused, leiab, et N.F võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.F isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 8 kuud vangistust ning tema käitumist vanglas saab pidada üldjoontes korrektseks (1 distsiplinaarkaristus – noomitus). Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Samuti arvestab kohus, et kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 3 kuud vangistust, kuid KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Seega pärast tingimisi enne tähtaega vabanemist jääb N.F veel 6-kuulisele katseajale. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on N.F olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja
kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.
Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.