Kriminaalasi nr. 1-17-6541
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.08.2017.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)
Kohtunik
Merle Parts
Sekretär
Liis Landsmann
Prokurör
Jürgen Hüva
Kaitsja
süüdistatav on kaitsjast loobunud
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: K.H, ik: XXX; elukoht: xxxx; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; töökoht või õppeasutus: ei tööta; kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 15.04.2013.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega KarS § 121 alusel vangistusega 8 kuud, mis jäeti KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata 4-aastase katseajaga. Katseaja algus 31.01.2013.a. väärteokorras karistatud 1-l korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 10.09.2016.a., kahtlustatavana kinnipidamine 10.09.2016.a. süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi;
Süüdi tunnistada K.H KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 15.04.2013.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 8 kuu vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 10.09.2016.a. s.o 1 (üks) päev vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
KarS § 73 lg 4; § 69 lg 1, 3 alusel asendada K.H’ile mõistetud karistus, 1 aasta 7 kuud 29 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 599 (viissada üheksakümmend üheksa) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada K.H’i täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p-dele 2 ja 8 kohustada K.H’i käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata K.H üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 21.08.2017.a. Süüdistatava K.H’i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista K.H’ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 705 eurot; - kaitsjatasu summas 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud (summas 382,50 eurot) riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99917700054191 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-17-6541, K.H ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 21.08.2017.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (21.08.2017.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.
K.H süüdistatakse selles, et tema 10.09.2016 kella 02:30 paiku Harjumaal Xxxx vallas Xxxx külas asuvas Mardipõllu talus kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase Xxxx suhtes. K.H lõi kannatanut käte ja jalgadega keha erinevatesse piirkondadesse. Selle tegevusega K.H põhjustas Xxxx füüsilist valu, näole erinevad hematoomid, mõlema silma alla hematoomid, vasaku käelabale hematoomi, parema ja vasaku käe õlavarrele hematoomid ning kaelale kriimustused. Selle teoga pani K.H toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 kvalifitseeritava kuriteo s.o. teise inimese tervise kahjustamise või muu valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ning isiku poolt, keda on varasemalt karistatud sarnase kuriteo toimepanemise eest. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga tekitati kannatanule füüsilist ja moraalset kahju.
Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht K.H ’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on K.H ’i karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 10.09.2016.a., s.o 1 päev karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 11 kuud 29 päeva. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Tallina Ringkonnakohtu 15.04.2013.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 8 kuu vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 7 kuud 29 päeva vangistust. Kokkuleppe järgi tuleb KarS § 69 lg 1 alusel mõistetud vangistus asendada 599 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks tuleb määrata 2 aastat ja KarS § 69 lg 4 alusel kohustada K.H’i täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid, kohustudes: - elama alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks tuleb KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada K.H’i katseajal:
- mitte tarvitama alkoholi; - osalema sotsiaalprogrammis. Samuti tuleb kokkuleppe kohaselt K.H ’ilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 120 eurot ja sundraha summas 705 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 1 aasta jooksul. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu tuleb jätta riigi kanda. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava K.H’i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et K.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad K.H ’ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on menetluskuludeks kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu summas 382,50 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 120 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu, kuid ekspertiisikulu tuleb jätta riigi kanda. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 705 eurot, mis tuleb K.H’ilt samuti välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppes esitatud ettepanekust peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.