Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

XxxxVangla

Ida-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XxxxVangla esitas 20.06.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava Artjom Komissarovi kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Artjom Komissarov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.10.2015.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel 3 aasta 1 kuu ja 10-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 20.03.2015.a ja lõpp on 30.04.2018.a. Artjom Komissarovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral, teine vangistus. Vangistuse ajal on õppinud riigikeelt, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, läbis kutseõppes plaatija eriala, õpib maalri eriala, kolm distsiplinaarkaristust. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Artjom Komissarovi kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava lähedased on ema ja isa ning ta suhtleb ka teiste sugulastega, kellega väidetavalt suhted head ja toetavad. Peale vanglast vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama Xxxx. Korteris elavad kinnipeetava vanemad, kes on korteri omanikud. AS Xxxx kontaktisik kinnitas, et nad on nõus võtma A. Komissarovi peale vanglast vabanemist enda juurde tööle, olevat ka varasemalt seal firmas töötanud ning olid kinnipeetava tööga rahul. Kinnipeetava vanemad töötavad samas firmas ning majanduslikult tulevad toime. Kinnipeetava vanemad kinnitasid, et nad on valmis igati toetama poega peale vabanemist. Artjom Komissarov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Artjom Komissarovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes XxxxVangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Vangla hinnang „ohtlik“ ja kõrge korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus ( 64%) viitavad sellele, et isik peaks jätkama talle mõistetud reaalse vangistuse kandmist. Prokuratuur ei soovi Artjom Komissarovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungil) osa võtta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Artjom Komissarovi arvamuse, leiab, et Artjom Komissarovi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Artjom Komissarovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 2 aastat ja 5 kuud vangistust ning ta on vangistuse jooksul osalenud resotsialiseerivas tegevuses. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning seekordne vangistus on pannud Artjom Komissarovi mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Artjom Komissarovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Artjom Komissarovile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on Artjom Komissarovil olemas ka kindel elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalvõrgustik ning Artjom Komissarov on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.