lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-3978/59

Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 01.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-3978/59
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
01.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
890
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-3978/10Viru Maakohus Narva kohtumaja12.06.20131-13-3978/33Viru Maakohus Narva kohtumaja27.01.20171-13-3978/40Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium16.02.20171-13-3978/52Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.06.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-3978

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 14. juuni 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega Z.O Süüdimõistetu (isikukood XXX), määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 14. juuni 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 12. juuni 2016. a otsusega tunnistati Z.O süüdi KarS § 258 lg 1 p-de 2,3 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 26. septembri 2012, a otsusega mõistetud karistus. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 1090 tundi. Z.O allutati käitumiskontrollile. Viru Maakohtu 27. jaanuari 2017. a määrusega pöörati Z.O-le mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2017. a määrusest kuulub kandmisele 11 kuud ja 26 päeva vangistust algusega 27. jaanuar 2017. Karistuse lõpptähtaeg on 22. jaanuar 2018.
2.

Sarnased lahendid

Avaliku rahu vastased süüteod
  • 01.09.20261-26-4824/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 24.08.20261-26-4873/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-2446/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4857/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-3915/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20261-26-4283/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Viru Maakohtu 14. juuni 2017 määrusega jäeti Z.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tõi välja, et Z.O varasem käitumine, tema kuriteo korduvus ning iseloom viitavad ohtlikkusele. Kohus tõi välja, et Z.O on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt ka tingimisi vangistusega ühes käitumiskontrolli nõuetele allumisega. Ta ei ole sellele vaatamata asunud paranemise teele ning ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid. Selline käitumine näitab, et Z.O ei ole oma karistusest järeldusi teinud ning ei ole ka katseajal tõestanud, et on võimeline seaduskuulekalt käituma. Kriminaalhooldusele on Z.O määratud kuuel korral. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et Z.O rikkus süstemaatiliselt kontrollnõudeid, suhtus üldkasuliku töö tegemisse kergemeelselt ega pidanud kinni töö ajakavast. Sellest järeldas kohus, et Z.O puhul esineb kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise risk.

Seetõttu ei ole tema ohtlikkust võimalik käitumiskontrolli ajal alandada. Kohus hindas positiivseks, et Z.O ei ole distsiplinaarkaristusi. Samas ei kaalu süüdlase käitumine vangistuses ja tema võimalused vabanemisel üles Z.O käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust oli Z.O elukoht ja lähedaste toetus, ent see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist ja käitumiskontrolli nõuete rikkumist. Selles mõttes ei ole küllaldane ka elektrooniline valve.

3.Z.O taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Määruskaebuse esitaja märgib, et soovib uut võimalust elada seaduskuulekalt. Elamisloa tühistamise protsess ei välista tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Z.O soovib, et kohus arvestaks kõiki positiivseid asjaolusid, sh uue kuriteo toimepanemise madalat riskiprotsenti. Vabaduses oleks ta pidevalt kriminaalhoolduse kontrolli all. 10 aastat on Z.O suutnud tõestada, et on jagu saanud alkoholiprobleemist ning muudest pahedest (lõpetanud hasartmängud juba 5 aastat tagasi). Need pingutused näitavad, et Z.O lubadused on tõsiseltvõetavad. Samuti vajab Z.O abi eakas ja haige ema, kes on kindlustanud teda ka elukoha ja kõige muuga ennetähtaegse vabastamise korral. Z.O on olemas töökoht, mis näitab, et vaatamata minevikus toimepandule teda usaldatakse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, kaalunud veelkord Z.O ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
5.Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta kohtu järeldusi tema tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjenduste osas, vaid üksnes soovib, et ringkonnakohus vaataks asja uuesti üle ja arvestaks kõiki positiivseid asjaolusid (madal riskiprotsent, hasartmängu ja alkoholisõltuvusest vabanemine) ning Z.O vabanemisjärgseid elutingimusi (vajadus hoolt kanda eaka ema eest ning elu- ja töökoha olemasolu).
6.KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
7.Ringkonnakohus ei tuvastanud kaalutlusõiguse rikkumist I astme kohtu lahendis. Ka apellatsioonikohus leiab, et korduvalt kriminaalkorras karistatud isikute puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks suurem ning ka nende tingimisi ennetähtaegne vabastamine nõuab kaalukamaid põhjendusi, kui vaid hea käitumine vangistuses ning vabanemisjärgsed tingimused. Viimaste osas leiab ringkonnakohus samuti, et ehkki kindel elukoht ja lähedaste toetus on üldiselt positiivsed asjaolud, siis Z.O puhul ei ole kumbki nimetatutest uusi kuritegusid ega kriminaalhoolduse nõuete rikkumist ära hoidnud. Z.O teadis ka enne, et ta ema vajab abi, ent suhtus kriminaalhoolduse nõuete täitmisesse ignorantselt. Z.O sõnul ei saanud ta kriminaalhoolduse nõudeid täita, kuna viibis Venemaa kinnipidamisasutuses seoses vangistuse kandmisega. See näitab, et kriminaalhooldusel olemine ei hoidnud ära uusi õigusrikkumisi, ehkki isiku ütluste kohaselt töötas ta venna juures Venemaal Ivangorodis. Ringkonnakohtu jaoks näitavad Z.O hoiakud, et ema eest hoolitsemise ja töötamise vajadus ei motiveeri teda pingutama. Sellises olukorras ei saa apellatsioonikohus teha Z.O-le meelepärast lahendit ega vabastada teda tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohtu hinnangul esineb endiselt arvestatav risk (ka vangla poolt on uue kuriteo riskiprotsendiks prognoositud 27%), et Z.O tingimisi ennetähtaegselt vabanedes paneb toime uue kuriteo. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik on võimeline õiguskuulekalt käituma ning et

kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik tema sotsiaalset kohanemist toetada ja tema üle kontrolli teostada, siis läheks sellise isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega vastuollu kohtu siseveendumusega.

8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.08.20261-25-6561/36Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 12.08.20261-26-5643/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja