Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sergei Karpenko on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 09.09.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-7422 KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 9 kuud vangistust. KarS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati Sergei Karpenko eelvangistuses viibitud aeg 09.05.201617.08.2016, s.o 3 kuud 8 päeva, karistusaja hulka ning loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 28.03.2016 Harju Maakohtu otsusega nr 1-16-822 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 1 kuu 8 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõisteti Sergei Karpenkole 2 aastat 4 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev 09.09.2016. Kohtuotsus jõustus 17.09.2016. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.09.2016 ja lõpeb 09.01.2019. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus koos elektroonilise järelevalvega avanes kinnipeetaval 19.06.2017. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Sergei Karpenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Sergei Karpenko tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Sergei Karpenko avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ja on nõus kõigi kohustustega, mida kohus peab vajalikuks määrata. Vanglas käib Sergei Karpenko grupis AN ja töötab. Täitmiskavas ettenähtud programme ei ole veel läbinud, kuid on valmis neid läbima vabaduses. Sergei Karpenko soovib minna elama ema juurde. Sergei Karpenkol on ka elukaaslane, kellega plaanib suhteid jätkata. Sergei Karpenko sõnul on tal vabanemise korral võimalik tööd leida. Ta püüab saada varasemasse töökohta pakenditehases. Kinnipeetav tunnistas, et tal on vanglas olnud ka ebameeldivusi, kuid need on tema hinnangul pisiasjad. Kaitsja leidis, et arvestades kõiki asjaolusid kogumis § 76 lg 4 järgi, on võimalik Sergei Karpenko vabastada enne tähtaega kohaldades talle elektroonilist järelevalvet. Kaitsja arvates ei ole toimepandud kuriteod silmapaistvalt rasked kuriteod ja ka karistuse määr jääb sanktsiooni keskele. Karistuse aeg on möödunud normaalselt, Sergei Karpenko käib enda initsiatiivil igal nädalal anonüümsete narkomaanide kohtumistel, millest on ilmselt kasu. Samuti on ta käinud majandustöödel. Vabanedes hakkaks Sergei Karpenko elama perekonna juures. Sergei Karpenko elukaaslane on korralik ja seadusekuulekas isik. Sergei Karpenko on lubanud elada seaduskuulekalt, kuid see on võimalik siis, kui ta loobub narkootikumidest. Kaitsja toetas Sergei Karpenko ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud

2 (4)

vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Sergei Karpenko temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Sergei Karpenko vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Korter kuulub kinnipeetava emale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes elab seal koos oma elukaaslase xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Mõlemad isikud on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Sergei Karpenko tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Karpenko on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglakaristust kannab teist korda. Valdavalt on Sergei Karpenko toime pannud süstemaatiliselt varguseid, ka käesolev karistus on mõistetud varavastase kuriteo- varguse katse- toimepanemise eest. Kuritegu on toime pandud varasema Harju Maakohtu 28.03.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-822 määratud katseajal. Ka kuritegu, mille toimepanemises Sergei Karpenko siis süüdi tunnistati, oli toime pandud eelneva, s.o Harju Maakohtu 04.08.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-5858 määratud katseajal. Sergei Karpenkole on antud korduvalt võimalusi kanda talle mõistetud karistusi vabaduses, kuid isik ei ole seda osanud hinnata ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Praegust karistust kannab Sergei Karpenko sisuliselt kolme erineva otsuse alusel. Oluline on seegi, et viimase kuriteo pani Sergei Karpenko toime olukorras, kus tema kohta oli juba tehtud uus süüdimõistev otsus katseajal toime pandud kuriteo eest, mida ta veel ei olnud kandma asunud. Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud asjaoludel vangistust kandva isiku vabastamine selleks seaduses sätestatud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud ja oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Lisaks varasemale ei toeta Sergei Karpenko vabastamist ka tema tegevus ja käitumine karistuse kandmise ajal. Kohtuistungil avaldatu kohaselt käib Sergei Karpenko AN grupis ja on töötanud, kuid kuriteoriskide maandamiseks näeb vangla kinnipeetava individuaalses täitmiskavas ette veel hulga tegevusi, mida ei ole läbitud. Sergei Karpenkol on ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohtu hinnangul tuleb Sergei Karpenkol jätkata karistuse kandmist, käituda rikkumisi toimepanemata ning läbida ettenähtud tegevusi, mis võiksid soodustada tema paremat toimetulekut vabaduses. Eelneva põhjal leiab kohus, et Sergei Karpenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest vabastamata. Menetluskulud Sergei Karpenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 27.07.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Karl Saavo. Kaitsja esitas 27.07.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 158,88 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotluse on põhjendatud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 158,88 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat

3 (4)

valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Sergei Karpenkolt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1 ja § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.