Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Nordea Pank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99917700046345 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-17-4213“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 22.08.2017. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 22.08.2017. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

meesterahva omavahelise kaklusega, millest osavõtmiseks andsid mõlemad osapooled oma nõusoleku konkludentselt. 1.2 Vladimir Martõnenko ennast süüdi ei tunnista. 1.3 Kohtuvaidluste ajal palus prokurör süüdistuse ümber kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi.

Sotsiaalministri 18.09.2008 määrus nr 56 § 40 p 1 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“

Tunnistaja Xxxxnägi pealt konflikti kannatanu ja xxxx vahel (tl 17 – 17 p). Tema hinnangul oli kannatanu ebaviisakas ja agressiivne (vehkis kätega). Kuriteosündmuse kohta tunnistaja teavet ei ole andnud. V. Martõnenko ütlused selle kohta, et kannatanu tõukas teda esimesena rindu, on paljasõnalised ja eluliselt mitte usutavad. Initsiatiiv nii-öelda suhete klaarimiseks tuli süüdistatavalt. Kannatanul viibisid sõidukis peale tema ka laps ja abikaasa, keda ta kindlasti soovis ebameeldivustest säästa. Tunnistaja xxxx ütlused ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed. Tema sõnul oli sõiduki kiirus 40 km/h. Kui ta nägi V. Martõnenkot, siis too oli tema poole seljaga, teine isik näoga. Seda, kuidas kannatanu tõukas V. Martõnenkot, nägi ta enda ütluste kohaselt tahavaatepeeglist. Mõne hetke pärast arvas, et pigem parempoolsest küljepeeglist ja sel hetkel nägi ta kannatanu selga ja V. Martõnernko nägu. On äärmiselt ebausutav, et sellises situatsioonis sai tunnistaja näha, et kannatanu tõukas V. Martõnenkot. Üldse on ebausutav, et enda poolt juhitavast sõidukist, mis liigub kiirusega 40 km/h on võimalik täpselt hinnata ja aru saada, mida täpselt teevad kaks meest teeserval, kuna on ilmne, et tunnistaja pidi jälgima ka liiklust. Hommikusel ajal on liiklus tihe. Vaatamata sellele, et tunnistaja enda hinnangul nägi provotseerivat ja agressiivset kannatanut, leidis tunnistaja siiski, et tal puudub vajadus oma sõiduk peatada ja V. Martõnenkole appi minna. Tunnistaja ütles, et ta teab V. Martõnenkot kui rahulikku inimest ja seda, et ta suudab enda eest seista. Selline väide ei ole samuti kohtu arvates eluliselt usutav. Iga normaalne inimene, kes arvab oma hea tuttava olevat situatsioonis, kus teda rünnatakse, peataks vähemasti sõiduki, kui ei sekkuks konflikti, kutsuks ehk abi. Tunnistaja ei teinud kumbagi. V. Martõnenko väitis, et kannatanu ründas teda. Seoses sellega V. Martõnenko ei ole pöördunud avaldusega politsei poole. Samuti ei ole ta pöördunud arsti poole seoses vigastustega (tl 22p23p). Kui tema oli end kannatanule tutvustanud, siis kannatanu võttis jope kohe seljast ära, mida tema tõlgendas kannatanu soovina kakelda. V. Martõnenko sõnul kannatanu tõukas teda ja siis kohe ka lõi (tl 22 p). Tema pidi siis enda sõnul ennast kaitsma ja algas kaklus. Kuna oli libe, siis kukkusid nad pikali. V. Martõnenko sõnul haaras ta kannatanult ümbert kinni, et viimane rahuneks. V. Martõnenko ütles kohtus, et lõi kannatanut pea piirkonda käega neli kuni viis korda. Kui V. Martõnenko kuulis, et autos laps nutab, tõusis ta püsti ja mõistis, et konflikti jätkata ei saa. Mõne hetke pärast kannatanu uuesti ründas V. Martõnenkot ja nad kukkusid uuesti pikali. Kohus leiab, et süüdistatav ütlused ei ole usaldusväärsed selles osas, et kannatanu oli füüsilise konflikti algataja. V. Martõnenko oli see isik, kes kangekaelselt otsis kannatanuga kontakti, et asja klaarida. Tema sõitis kannatanule järele, sundis teda sõiduki tulede vilgutamisega peatuma. Asjaolu, et kannatu võttis üleriided sõidukist väljudes seljast, ei ole kohtu hinnangul õige tõlgendada kannatanu soovina kakelda vms. Kohtu küsimusele, miks ta ei teinud vastavat avaldust kannatanu suhtes vastas süüdistatav: “Ma ei pea ennast kannatuks selles olukorras“. Videosalvestuselt nähtub, et Vladimir Martõnenko oli ärritunud ning väljendas ennast filmija (kannatanu) suhtes ebasündsate väljenditega ning liikus kannatanu suunas. Kannatanu sellel hetkel taganes (tl 33-35). Nähtu viitab pigem süüdistatava kui kannatanu agressiivsele meelolule. Tunnistaja Xxxxon Vladimir Martõnenko juuksur. 23.02.2016 hommikul kell 10.00-11.00 ajal tuli Vladimir tunnistaja juurde juuksurisalongi. Tunnistaja sõnul olid kannatanul marrastused kõrva taga ja verevalum silma ümber ja kõrva taga. V. Martõnenko ütles tunnistajale, et toimus kaklus (tl 20p). Kohtu hinnangul on ilmne, et mingid vigastused olid ka süüdistataval. Neid

vigastusi ei ole aga fikseeritud, süüdistatav arsti poole ei pöördunud ja vigastused võisid olla saadud nii kukkumisest kui ka kannatanu enesekaitse käigus. Asjas kogutud tõenditega ei ole kohtu hinnangul tuvastatud, et kannatanu oleks esimesena või üldse löönud V. Martõnenkot. V. Martõnenko vigastusi kinnitab tunnistajana üle kuulatud xxxx, kes nägi Martõnenkot üks kuni kaks tundi hiljem. Arsti ega politsei poole Martõnenko ei pöördunud, kuna ei pidanud seda mehelikuks käitumiseks. Vladimir Martõnenko ütlused selle kohta, et kannatanu tõukas teda ja millele järgnes koheselt löök, ei riimu tunnistajana üle kuulatud xxxx ütlustega. xxxx nägi väidetavalt, kuidas kannatanu tõukas V. Martõnenkot, kuid koheselt sellele järgnenud lööki ta ei näinud. Nii tunnistaja kui ka Martõnenko ütlused on seega vastuolus ning ei riimu kannatanu ja tunnistaja Xxxxütlustega. Kokkuvõttes loeb kohus usaldusväärseteks kannatanu ja tunnistaja xxxx ütlused, kuna need on kooskõlas nii omavahel kui ka teiste kogutud tõenditega. 2.2 Prokurör leidis, et süüdistuse õige kvalifikatsioon on KarS § 121 lg 1. Kohus nõustub prokuröriga. Vladimir Martõnenko kaitsja esitas oma seisukoha teo kvalifitseerimise osas KarS § 121 järgi kaitseaktis. KarS § 121 lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Kohtus uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud, et Vladimir Martõnenko kasutas Xxxx suhtes füüsilist vägivalda ning põhjustas talle tervisekahjustuse. Vladimir Martõnenko pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses. Ta lõi kannatanut pea piirkonda ning seega pidas vähemalt võimalikuks ja möönis kannatanule tervisekahjustuse tekitamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb V. Martõnenko tegevus kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Vladimir Martõnenko on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kuivõrd prokurör loobus kohtuvaidluste ajal süüdistusest KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning palus süüdistuse ümber kvalifitseerita KarS § 121 lg 1 järgi, tuleb isik KarS § 263 lg 1 p 1 järgi õigeks mõista ning KarS § 121 lg 1 järgi süüdi mõista.

Teatise kohaselt on Vladimir Martõnenko 2014. aasta keskmine päeva sissetulek 33.63 eurot (tl 49). KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Vladimir Martõnenkol puuduvad varasemad kriminaalkaristused, esineb karistust kergendav asjaolu. Seega täidab rahaline karistus miinimummäärale lähedasel määral karistuslikku eesmärki arvestades eri- ja üldpreventsiooni.

Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (3-2-1-173-12 p 18). Seega, kui Vladimir Martõnenko ei oleks löönud Xxxx rusikaga vastu nägu ei oleks kannatanu tervisekahjustusi saanud. Seega esineb Vladimir Martõnenko teo ja Xxxx tervisekahjustuse vahel otsene põhjuslik seos ning mittevaralise kahju nõue on põhjendatud. Riigikohus märgib otsuses 3-2-1-18-13 p 22: Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohtu hinnangul on eelkäsitletuga tõendamist leidnud mittevaralise kahju nõude hüvitamise aluseks olevate asjaolude esinemine. VÕS § 127 lg 6 ls 1 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama sätte lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus märgib lahendi 3-2-1-18-13 p 20 ja 21 järgmist: Tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta ja selle hüvitamiseks raha väljamõistmisel saab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel hüvitise suuruse määrata diskretsiooniõiguse alusel asjaoludest lähtudes, arvestades mh rikkumise intensiivsust ja kestust (vt ka nt Riigikohtu

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab Xxxxtsiviilhagi osaliselt ja mõistab Vladimir Martõnenkolt välja Xxxxkasuks mittevaralise kahju hüvitise summas 500.00 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik

RKKK 3-1-1-83-10 p 28

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.